Archive for category Kriitika

Õlekõrs kui sääseõrs (Mihkel Mutt “Kuidas vältida meeleheidet”)

Kuna olen Mihkel Muti kallal varem sõidelnud, siis on nüüd õiglane avaldada ka kiitust. Muidu läheb nii, nagu alati: eestlane kaebleb valjult, aga tunnustab vaikides. Sedapuhku on Mutt kirjutanud loo, mis minu silmis mõjub märksa tahedama palsamina kui mu eelmise sõimulaulu sihtmärk. Read the rest of this entry »

No Comments

Tundeline teekond läbi Eestimaa (Mihkel Mutt “Joseph Knechti lootuste luhtumine…”)

Kuna inimkonna kirjalik ajalugu on üpris lühike, on raske täpselt öelda, mis ajahetkest alates asusid vanad mehed kurtma neid ümbritseva ühiskonna allakäigu üle. Arvestades aga seda, et kogu kirjaliku ajaloo vältel nad on seda teinud, võiks induktiivselt ju üht-teist järeldada. Siinkirjutaja siht ei ole üldistada, kuid näib, et sarnaselt naiselikele põhiväärtustele nagu nutmine ja minestamine, millele osutab Mihkel Mutt, kuuluvad eakate härrasmeeste (näiteks Stefan Zweigi, Harold Bloomi jpt) olemuslike tunnuste hulka apokalüptilisus ja peaaegu et valust tummaks löödud sotsiaalne närv. Ütlen „peaaegu“, sest eakad härrasmehed ei ole siiski tummad, vaid väljendavad oma pahameelt aastatuhandeid katva vooga, mis loksub lainetena selle südametu naiste ja laste maailma pihta. Iga vananev valitsejate põlvkond täheldab meelehärmiga, kuidas nende väheldasemad liigikaaslased menstrueerivad või koogavad kogu tehtud töö põrmuks, kuni koogajad saavad ise halli habeme ja taipavad omakorda maailma santi seisu ja nii edasi ja edasi. Ilmselt on see pulseeriv kriitikameri sama iidne kui inimkond. Read the rest of this entry »

No Comments

Pehmelt öeldes huvitav seisukoht Mihhail Lotmanilt

Tekst on vastuseks Mihhail Lotmani poolt tema veebilehel avaldatud artiklile ja osundab kell 18:30, 17.11.2012 sisaldunud lausetele.

Sellele, miks inimene ei soovi mingile pöördumisele alla kirjutada, on võimatu vastu vaielda. Isikliku hääle andmine ja konkreetse arvamuse avaldamine mingis küsimuses on ja jääb demokraatlikus ühiskonnas ainult ja ainult selle inimese enda valikuks ja õiguseks. Seepärast ei näe ma põhjust arutleda Mihhail Lotmani keeldumise üle kirjutada alla Harta 12 nime kandvale pöördumisele. Read the rest of this entry »

No Comments

Mõnest mõttest Eero Epneri ainetel

Nagu Eero Epneri artiklitega ikka, kipun ma enamike asjadega nõustuma. Lihtsalt osade inimestega on nii, et tunned tema mõtetes ära tugevaid sarnasusi. Aga, aga… Natuke võiks neid täiendada ja vastu vaielda ka. Read the rest of this entry »

No Comments

Vabrik on suletud, elagu vabrik

Viimane kohtumine kriitikaseminaride sarjas “La Fabrique Critique” oli juba tõelise konspiratiivkorteri lõhnaga. Ümar- või õigemini ovaallaua taga olid saanud kokku nii-öelda väiksemad kultuuriväljaanded ehk “Epifanio” August Künnapu ja Tim Kolgi, “Müürileht” Berk Vaheri ning “Cheese” Ahto Külveti isikus, keda kõiki ohjas väga kindla ja osava käega “Artishoki” eestvedaja Maarin Mürk. Kirja teel oli esindatud ka Paul Pihlak ja “Metroo”, kelle mõtteid luges ette moderaator Maarin. Read the rest of this entry »

No Comments

See on pealkiri

Kolmas episood kriitikaseminaride sarjast “La Fabrique Critique” erines teisest seminarist suuna poolest. Teisel kokkusaamisel puhkes nauditav arutelu kunstiteoreetikute ja kunstnike vahel, mis kiskus kohati lahti paeluvaid haavu looja-kriitiku suhtes. Esimesel ja kolmandal kohtumisel oli rõhuasetus aga pigem loengulikul ettekandmisel, mida nüüd täna viljeles KuMu kuraator Eha Komissarov. Read the rest of this entry »

1 Comment

Kunst kütab kirgi

Kui kriitikaseminaride sarja “La Fabrique Critique” esimene istumine möödus akadeemilises, konsensuslikus ja sõbralikus õhkkonnas, siis teine oleng kulges juba särtsumises ja sädelemises.
Üksteisele olid ohtlikult lähedale istunud kunstnikud Al Paldrok ja Peeter Allik ning nende vastased, kunstikriitikud Heie Treier ja Ants Juske. Ehkki kired möllasid viisakalt ja teravusteni langeti harva, oli ilmselge, et kriitika temaatika on Eesti kunstis väga hell küsimus. Read the rest of this entry »

14 Comments

Seltsimehed, konspiratiivkelder on sisse õnnistatud

Lemmit Kaplinski poolt korraldatav kriitikaseminaride sari “La Fabrique Critique” on saanud Y-Galerii vaikivvalgete kaarte all toimunud avaüritusega esimese töövõidu.
Mart Velsker ja Indrek “fs” Mesikepp, kes katsusid mahutada end galerii madala lae ja selle ruumide juures suhteliselt arvuka osaluskonna vahele, maadlesid küsimustega, mis on vaevanud nii loomeinimesi kui laiemat avalikkust ja loomulikult kriitikuidki.
Kes siis ikkagi on kriitik ja mis on kriitika? Read the rest of this entry »

2 Comments

Kui sulle see arvamus ei meeldi, kirjuta ise parem

Kuuldes mõne kriitilise arvamuse vastulausena või kriitika ennetusena väidet “kui ei meeldi, tee ise paremini,” tekib mul alati tõrge ja arvamus taolisest arvajast langeb mõne punkti võrra.
“Tee ise paremini” on sama ümmargune ja läbimatu kaitserefleks nagu kristlik dogma Saatana kohta. Ehk siis: kui sa tunnistad Saatana olemasolu, siis sa järgid kristlikku dogmat. Kui sa ei tunnista Saatana olemasolu, siis kinnitad vana tõde, et “Saatana suurim võit oli veenda inimesi selles, et teda pole olemas.” Igal juhul on sul võetud võimalus midagi vastu öelda. Read the rest of this entry »

21 Comments

Tulin, nägin, saatsin peldikusse

Erakordselt ahvatlev ja labane oleks öelda, et teater on tänamatu töö. Ei ole – aplaus on üks kõige ehedamaid, vahetumaid tänukogemusi, mida loomeinimene võiks tunda. See on visuaalne ja heliline kiitus neile, kes on just paar tundi saali ühes nurgas kõva häälega rääkinud, oma keha väänanud ja muljetavaldavaid päheõpitud tekstimassiive kordamööda ette kandnud.
Siiral aplausihetkel on teatrisaalis hõrgu maitsega ekstaatiline inimenergiate plahvatushetk, kus näitlejate poolt pika aja jooksul toimunud õrritamisele võib lõpuks vastata orgastilise vabanemisega. Kus pikka aega vait ja võimalikult liikumatult istunud inimmass tohib järsku kokkuleppeliselt kõva häält teha, huilata, vilistada ning käsi kokku taguda.
Ürgne ja ilus hetk. Read the rest of this entry »

2 Comments

Egokulturism is using WP-Gravatar