Egokulturism

Uuendatud 7.05.2017

Luule

Olen avaldanud kaks luulekogu:

* ma räägin sinuga (2009)
* jäävuse seadus (2016)

Osta saab neid Tartu Kirjanike Maja raamatupoest Utoopia või minu käest (kontakt: mpulver [ät] offline ee) või Rahva Raamatust. Ja muidugi saab neid alati laenutada Tallinna ja Tartu raamatukogudest.
.
.
.
.
.

ma räägin sinuga

Esikkogu “ma räägin sinuga” on kogumik tekste aastatest 2003-2008. Stiililt ettevaatlikum ja poeetilisem kui teine kogu, tehnilises mõttes on rohkem riimi ja rütmi. Kogu murdub mõtteliselt pooleks – osad tekstid on kirjutatud sügavas isiklikus kriisis, teised pärast suurt kirgastumist ja armumist. Epp Kubu vaimustav mesilasekujund oma sünkmustade ja oranžide toonidega peegeldab seda murrangut kenasti.
Osta saab luulekogu Tartu Kirjanike Maja raamatupoest Utoopia või minu käest (kontakt: mpulver [ät] offline ee).

Näidistekste:

muidu läks nii
muidu läks nii et igal öösel
seisid rõdul ja maitsesid
niisket tuult
soolakat tuult
kobasid kuumi tähti ja
puutusid kuud
tukslevat kuud
embasid tumedat taevast ja
suudlesid pilvi
kohevaid pilvi
libistasid käe üle punaka
silmapiiri
ohkasid vaikuse sisse
lahkusid ukse kaudu

mina sina ja tuul
kaks sinkjat liiprit tükeldavad taevast
kuid kuldne loojang ongi mõeldud sulle
neist neljast möödasõitnud perest kaks vast
said vaadata su seebivahust mulle
käid mööda liipreid, tulitavad salgud
toob tuul su silme ette uueks hooks
su mullidel on kilkerohked talgud
tuul põimib ennast armsaks tõsilooks
kaks vaikset liiprit siuglevad kui kassid
kaks kätt on sillaks sellel rauast jõel
üks mull end vapralt heinamaani tassib
siis lõpetab ta mänglev tuulenõel
saab sulle üks ja mulle teine rada
ei toeta teineteist, vaid paralleel
jääb meie vahel jooksma tuulehoona
mis kaisutab ja õrnalt hoiab teel

luksemburgi peldikutes
luksemburgi peldikutes
öeldakse võõrale tere
justkui oleks kohtunud ennegi
justkui oleks teise nägemine
üks puhas rõõm
kes teab
ehk ongi
tallinna peldikutes
ei öelda võõrale tere
justkui poleks kohtunud ennegi
justkui poleks teise nägemine
üks puhas rõõm
kes teab
ehk polegi
üks rammus tere vajab palju väetist

jäävuse seadus

Teine kogu “jäävuse seadus” koondab tekste aastatest 2008-2014. Osad neist ilmusid Maarja Pärtna abiga Müürilehes (mai 2014).
Teine kogu on minu enda silmis küpsem, filosoofilisem ja sidusam. Läbiv teema – elu/surm/taassünd – leiab väljundi jäävuse seaduse kujundis. Nimelt on jäävuse seadus selline: 1) miski pole jääv, 2) armastus kestab igavesti. Selle paradoksi selgitamise, tõestamise ja ümberlükkamatusega kogu tegelebki.
Osta saab luulekogu Tartu Kirjanike Maja raamatupoest Utoopia või minu käest (kontakt: mpulver [ät] offline ee) või Rahva Raamatust.

Näidistekste:

septembrihommik
tibatilluke päiksepunkt lõpetas öö
säras küsivalt läbi võra

õues ärkas kuldne sügis
hellitava küpse õunalõhnaga
ab ovo usque ad mala
linnuparved munakandurid
tiirlesid marmorist taeva taustal

tal oli õigus
taeva päralt tal oli õigus

süntaks
lähen bussi
trammi
rongiga
süntaktiliste aukude täitmiseks seminari
tuisk matab hinge

vaatan sooja saamiseks perepilti
enam ei hoita seda rahakotis
kroonide vahel
nüüd on see pragunenud ekraaniga telefonis
tardunud skulptuur
nagu carrara marmorist
mõra laitmatul pinnal
vaid rõhutamas teose ilu
tao õpetab
marmor peab olema pragunenud
süntaks õpetab
liikumisest peab jääma jälg
elu õpetab
armastus kestab igavesti

ilmaütlev ilmateade
seekord läks suveta
soojata päikseta
seejärel tuuleta
vihmata äikseta

sügist näeb vaevata
tormi ka talveta
päikest ei tulegi
sõimle või palveta