Kuuldes mõne kriitilise arvamuse vastulausena või kriitika ennetusena väidet “kui ei meeldi, tee ise paremini,” tekib mul alati tõrge ja arvamus taolisest arvajast langeb mõne punkti võrra.
“Tee ise paremini” on sama ümmargune ja läbimatu kaitserefleks nagu kristlik dogma Saatana kohta. Ehk siis: kui sa tunnistad Saatana olemasolu, siis sa järgid kristlikku dogmat. Kui sa ei tunnista Saatana olemasolu, siis kinnitad vana tõde, et “Saatana suurim võit oli veenda inimesi selles, et teda pole olemas.” Igal juhul on sul võetud võimalus midagi vastu öelda.
Samamoodi töötab lause “Tee ise paremini”. Oletame, et sa loed läbi mingi raamatu, mis sulle ei meeldi. Ütled selle arvamuse välja ja vestluspartner pahvatab: “Kui sulle ei meeldi, kirjuta ise siis parem raamat!” Kirjutadki raamatu. Vestluspartnerile raamat ei meeldi? Oledki kaotanud. Kui meeldib, siis ilmselt oled võitnud õiguse ka edaspidi midagi kirjanduse kohta arvata. Aga mis saab siis, kui sulle ei meeldi ka mõni film? Pead ise hakkama režissööriks?
See on ju tobe – inimesel pole annet ja võimalust, et igas kultuurivaldkonnas midagi ette võtta. Mida ma teen siis, kui mulle ei meeldi mingi maal, aga kunstiannet endal pole? Kas siis pean vait jääma ja mitte kunagi enam kunsti osas arvamust avaldama?
Ma ei räägi siinkohal ennasttäis targutamisest stiilis “Kõik Eesti filmid/maalid/raamatud/muusikud on mõttetud.” Selline targutamine räägib rohkem kommenteerija intelligentsustasemest kui arvamusest, sest üldiselt on väited, mis algavad sõnadega “Kõik…” juba ette määratud kretiinsuse maailma. Kõik inimesed on lollid, kõik Eesti kokad on kehvad, kõik ameeriklased on kauboimütsidega debiilikud jne – rumalamat juttu on raske ette kujutada.
Pigem mõtlen seda, kui inimene avaldab (tihti temalt otsesõnu küsitud) arvamust mingi teose kohta ja vestluspartner, keda negatiivne vastus riivab, nähvab: “Tee ise paremini.”
Sinult võetakse võimalus avaldada arvamust. Sellise loogika järgi võib filmide kohta öelda midagi ainult näiteks Steven Spielberg.
Tegelikult ei ole ju asi aga loomingus, vaid selles, et nähvaja on solvunud selle peale, et sulle ei meeldinud midagi, mis temale meeldib. Arusaadav, eks ole, ainult milleks maskeerida seda rünnaku taha, andes mõista, et sul pole õigust öelda midagi enne, kui sa pole ise režissöör, kunstnik, helilooja, kirjanik.
Eriti koomiliseks kisub olukord siis, kui “Tee ise paremini!” tuleb selle peale, kui kritiseerida mõnda kõrtsis mängivat süldikollektiivi või jämedakoelist USA komöödiat, kus huumori tipuks on õlletopsis hulpiv spermalaadung…
Ei, muidugi ma katsun ise teha paremini. Kui ma olen ise luulekogu avaldanud või raamatu kirjutanud, kas ma siis võin avaldada arvamust luule ja kirjanduse kohta või pean ootama ära nähvaja otsuse selle kohta, kas need on ikka “paremad”?
Või on mul õigus öelda nähvajale tema kriitika korral, et kui talle minu asjad ei meeldi, “tehku ise paremini”?
PS. Jutt ei käi kellegi isiku kohta ja “nähvaja” viitab mitte kindlale inimesele ega olukorrale, vaid reaktsioonile, mida on korduvalt kuuldud ja mis lihtsalt meenus hiljuti.
#1 by margus on October 21, 2008 - 12:08
kasutades häbitult ära sobivat kohta, siis mulle ei meeldi, et sa sunnid oma blogi RSSist lugevaid inimesi ka siia “reaalselt” kohale tulema – ehk RSS voos annad postitusest vaid neli esimest rida lugejale kätte, mitte tervet postitust…
reklaami ei paista siin olevat ja sellepärast jääbki arusaamatuks, mis selle eesmärk on?
#2 by Mario on October 21, 2008 - 12:10
Margus, mõeldud on ennekõike blogi reaalselt külastavale inimesele, sest mulle kurdeti, et kui postitus ilmub täispikalt, siis ei näe eelmisi postitusi. Niisiis ongi mul sama süsteem nagu näiteks EPL Online’i parempoolsel ribal, kus saab lugeda esimest lõiku või lühikirjeldust artiklist, nii et kui huvitab, saab peale klõpsida ja kui ei huvita, saab edasi kerida.
#3 by hmm on October 21, 2008 - 17:15
ma olen ikka arvanud, et igasugune kriitika on suht m6ttetu. Sest niikuinii teevad inimesed l6ppude l6puks t2pselt seda, mida nad ise tahavad. Muidugi, teisalt j2lle – kui nad tahavad teiste inimeste heakskiitu siis l2heb kriitika (ja kiitus) igal juhul 6igesse kohta.
Ega kellelegi ei meeldi mittekontsruktiivne kriitika, aga kahjuks kui sa pole just ekspert on raske konstruktiivset kriitikat anda. Ehk et, olles teataval m22ral kunstimaailma ja kunstnikega ja kunstiajalooga kokku puutunud, on mul suhteliselt hea arusaam tehnikast ja symbolitest ja muust sellisest, aga kui pilt ei meeldi no siis ta lihtsalt ei meeldi. Ma v6in ju seal n2ha, et inimene on r2igelt vaeva n2inud ja asi ise on kvaliteet viiendas astmes aga no ta lihtsalt ei meeldi mulle… ja teinekord on j2lle vastupidi – mingi poolik visandijupats hakkab nii meeldima, aga p2rast kui valmis asja n2ed, siis polegi enam nii hea. Aga see l2heb 2kki hoopis unistuste t2itumatuse teema alla, mitte nii v2ga kriitika ;)
yhtlasi: mulle see lyhikirjelduse variant meeldib. Postita ainult tihemini!
#4 by margus on October 21, 2008 - 19:11
ilmselt overkill (ja paistab, et ma ainus kellel probleem) aga kuidagi lihtsal moel vastavat täispikkuses teksti sülitavat RSS voogu ei annaks genereerida? Nagu mulle FF väidab, on sellel blogil küljes 3 voogu (RSS 2.0, RSS .92 ja Atom), nii et üks lisaks poleks nagu väga issue… Kas mitte Feedburner ei paku sellist võimalust?
#5 by Mario on October 22, 2008 - 12:30
Margus, ma tunnistan, et tean RSS-ist vähe ja voogudest veel vähem…
Hmm, kriitika pole kindlasti alati mõttetu. Inimesed teevad küll lõpuks alati seda, mida nad ise tahavad, aga see, mida nad *tahavad*, sõltub tihti teistest. Mina usun sellesse, et kui midagi meeldib, tuleb seda võimalusel tegijale öelda ja kui ei meeldi ning ta küsib arvamust, siis seda ka. Muidugi on oluliselt raskem pakkuda konstruktiivset ja mahategevat kriitikat inimesele, kes võtab oma loomingut väga südamesse, aga mis teha. Natuke raske on areneda, kui sa kellegi arvamust ei taha kuulda ja kui iga negatiivne kommentaar lükkab silma vihapisara.
Kõige võti on selles, et leida need inimesed, kelle igasugune kriitika läheb mingil põhjusel korda. Mõttetute inimeste mõttetut kriitikat ei tasu muidugi arvestada. :)
#6 by H. on October 22, 2008 - 12:34
Need on erinevad asjad ja saad eraldi kruttida. Ma mõtlen siis, et kui pikalt RSS sülitab ja kui palju sa veebis avalehel näitad.
Ainuke miinus inimestele teksti RSS kaudu täispikkuses kätte andmise juures on moonutused külastuste statistikas.
#7 by margus on October 22, 2008 - 13:50
“Ainuke miinus inimestele teksti RSS kaudu täispikkuses kätte andmise juures on moonutused külastuste statistikas.”
mhmh, aga sa saad ju statistika kätte palju sul RSSist loetakse (kuigi jah kohati on see veidi kahtlane…) – nt Google Reader väidab, et selle blogi RSSi kasutab 7 inimest
#8 by jack on October 22, 2008 - 14:07
Ma ei leia, et igasugune kriitika oleks mõttetu. Loomulikult võib mõttetumaks pidada puhthinnangulist kriitikat, mis on mõeldud selleks, et võimalikule laiemale “vastuvõtjaskonnale” ekspertarvamuse vormis teada anda, kas ühe või teise teosega on mõtet kokku puutuda. (Ja siin, loomulikult, võib isiklik maitse sattuda vastuollu omaenese ekspertoskustest lähtuva hinnanguga teose professionaalse “teostumuse” aadressil.) Aga ma arvan, et on ka huvitavamat kriitikat: sellist, mis ei keskendu hinnangu langetamisele (kas võiks öelda, et lihthinnang on oluline ainult ebakindlale kunstnikule ja kultuuritööstuses teadmatu entusiasmiga kaasalööjatele?), vaid võib-olla teoses eneses varjulolevate aspektide avamisele. Pean silmas niisuguseid aspektide, mis – näiteks raamatu puhul – pole selle sõnas otseselt välja öeldud, kuid mis temas sellegipoolest virtuaalsena (väesolevana kuid mitte käesolevana) kohal viibivad. Sellisest kriikitast oleks kasu ka autorile enesele – sest ehkki ta ei teeks loomulikult “midagi teistmoodi”, annaks see talle võib-olla mõningase edasise voli ning väikese võimaluse äratundmismomendiks: kuivõrd autor ei loe oma teost mitte kunagi
#9 by tank on October 22, 2008 - 16:53
ma ei saa hästi aru selle mõttekäigu käima pannud motiivist – kui keegi ei suuda su kriitikat aksepteerida, siis ilmselt pole mõtet ennast tema peale raisata. nagu iga muu inimsuhtlusega – kui pole adekvaatset retseptsiooni, ole vait ja asi ants.
selles mõttes ma ei näe siin mingit küsimust.
mis puudutab küsimust, et kas ma pean ise olema kirjutanud raamatu, et mõnda kritiseerida – loomulikult mitte. loominguline teos (film, raamat, purgitäis sitta) ei erine selles mõttes suvalisest objektist siin maailmas – puust, koerast, munast. puu, koer või muna võivad mulle meeldida või mitte, vaatamata sellele, kas ma olen ise kunagi mõne valmis teinud (kuidas üldse nõuda kelleltki koera tegemist või muna munemist?)
kunstiteoste kohta võiks vähemalt osaliselt väita, et nad ongi mõeldud tekitama vaatajas emotsiooni (olgu selleks lihtsalt meeldib/eimeeldi hinnang või midagi enamat). kas siis vaataja ei tohi seda väljendada? kuidas suhtuda klouni, kes viskab laval nalja, aga keelab publikul naerda ja kaasa elada? kriitika polegi ju muud kui kaasaelamine, tekkinud emotsiooni või arvamuse väljendamine (rohkem või vähem rafineeritud moel).
#10 by jack on October 22, 2008 - 16:58
üks mõte tuli veel: kui keegi ütleb kriitikule “tee ise paremini”, siis õige, ennast õigustanud kriitik on positsioonis, et kosta vastu: “kirjuta sisulisem kriitika”…
#11 by tank on October 22, 2008 - 18:13
s.t. õige kriitik vastab süüdistusele “loll” klausliga “ise oled”? :)
#12 by H. on October 22, 2008 - 20:01
Kana ei mune muna selleks, et see galeriisse, raamatupoodi või Coca-Cola plaazasse satuks. Kirjanikud-kunstnikud-muusikud üldiselt kipuvad seda tegema. Ehk siis.. kui sind ei huvita, mis ma arvan, pane oma asi sahtlisse ja ära küsi minu käest ta eest aega ega raha.
#13 by jüri on October 22, 2008 - 22:35
oh, H, eks sedasorti ütlusi kostab ju tihemini fännide kui tegijate suust.
ma ei kujuta ette, et kui sa ütleks mulle, et minu luuletus sulle ei meeldi, et ma siis ütleks sulle, et miks sa üldse ütled seda mulle, et poeesia üle, on öeldud mulle, otsustagu ikkagi poeedid, eksole, et ma ütleks sulle, et kirjuta ise parem, sest ma ju tean, sa ei pea seda mulle siinkohal üle kordama, et sa ei kirjuta, kuigi, see ei tähenda, et sul ei võiks õigus olla, ja seega on sul täielik õigus öelda, olen koguni tänulik kui sa mulle ütled, et minu luuletus on, maakeeli öeldes, täielik pask. muidugi, kui sa natuke rohkem põhejndad siis on parem. aitäh.
Pats, jah, sul on õigus, muidugi ei pea ise paremat kirjutama. ja isegi kui oled parema kirjutanud siis võiks jääda sisuliste argumentide juurde, püüda kirjutada – edastada kohasemat kriitikat. niiet, olen nõus, mu härra.
andke andeks, aga kirjutage ise parem kommentaar, kui teile minu oma ei meeldi. oih, te juba tegite seda…
#14 by jüri on October 22, 2008 - 22:51
on öeldud, et poeesia üle otsustagu poeedid ja kahurite üle vaikigu muusad, aga eelöeldu valguses hakkas mind huvitama – kes on öelnud, et poeesia üle otsustagu poeedid – kas keegi on talle eelnevalt öelnud, et tal on voli öelda midagi selle kohta kes võib midagi öelda poeesia kohta ning omakorda too ütleja – eks pidanud ju temagi saama kuskilt julgustust, keegi pidi talle ütlema, et sa võid öelda kes võib öelda poeesia, et poeesia üle võivad otsustada poeedid.
siin tekib mitu lõpmatusse suubuvat jada ja paarkümmend eksistentsiaalset küsimust – seepärast vaikigem.
#15 by jack on October 23, 2008 - 02:03
tank, ma arvan, et nii lollaka süüdistuse peale võib seda teha küll :)
#16 by margus on October 23, 2008 - 11:51
jüri, tõde peitub vaikuses, seega räägime sellest ;)
#17 by margus on October 24, 2008 - 13:00
tundub, et Mario on kuidagi eriti tabavalt “päevakajaline” olnud oma proleemipüstitusega – kui uskuda vähemasti selle artikli http://www.postimees.ee/?id=43232 juures olevaid kommantaarere…
#18 by Mario on October 25, 2008 - 09:57
Jack, mina küll loen oma tekste alati. :) Oma nö. romaani olen lugenud läbi lausa kaks korda ning teise lugemisega veendusin, et on päris armas ja tore, aga paremaks ei viitsi kirjutada…
H, väga õige. Kui taies ei tohiks kriitikat pälvida, siis ei tohi seda ka avalikkuse ette lasta. Ehkki küsimus polnudki mitte selles, kas looja ise talub kriitikat või mitte. Minu silme eest läheb punaseks siis, kui džoti ette viskub mitte looja, vaid keegi kolmas inimene – kellel pole taiesega midagi pistmist.
Jüri, mulle istub rohkem ütlus: “You can’t be right about poetry”. Nii et tore on kuulata teiste arvamusi oma luule kohta, aga raske on võtta neid absoluutse tõena. Isegi kui inimene tahab, et võetaks ja läheb selgelt närviliseks, kui guru arvamust ei arvestata absoluutse mõõdupuuna.
Margus, see Ilvese-teema läheb pigem isegi valdkonda “Kallis inimene, PR ei aita sind igale valijale peale minna.” See, kui sa homme istud tuunitud autos, kuulad ooperit, loed vene kirjandust ja sööd kebabi, ei tähenda, et sind hakkavad toetama rullnokad, kurdid, eestivenelased ja türklased, proua Ilves.
#19 by Olev on October 25, 2008 - 18:39
Postituse mõtet saanuks märksa lühemalt öelda: Selleks et omletti arvustada ei pea oskama muna praadida, veel vähem muneda…
#20 by Mario on October 25, 2008 - 18:45
Olev, kuidas ma saan lühemalt öelda, kui ma pean oma kirjakätt harjutama…
#21 by jack on October 26, 2008 - 14:49
mulle siiski meeldib mõte kriitikast kui millestki, mis valgustab kirjutajat. kirjutaja kirjutab raamatu, ning küsib kriitikult: ütle mulle, mis see on… sest ta on osanud selle kirjutada, kuid ei oska seda kunagi lugeda, nii nagu lugeja seda loeb. aga olgu, see on selline ulm-mõte, mis väärtustab autorit, tema iselaadset olukorda, või tema kirjutamissundi võib-olla liiga palju…