Haiti maavärin, mis tabas sõna otseses mõttes pealinna ja lõhkus laiali keskvõimu või halvas olulisel määral riiklikke struktuure, pani mind mõtlema korraks anarhismi peale. Päriselt ka – nüüd, kus riiklik ike on heidetud kõrvale, kas poleks mitte ideaalne võimalus katsetada anarhistlike kommuunide süsteemi? Politseid pole, maksuametit pole, mida veel vaja..
Osaliselt on see küsimus pisut õel, aga kas võimuvaakumis poleks elujõulisel anarhistlikul lähenemisel mitte ideaalsed tingimused? Hea küll, ideaalsem oleks stabiilne, rahulik ja vägivallatu võimuvaakum, aga selliseid nõudmisi täidavad vaid ilmselt põlisrahvad või hõimud kusagil väheasustatud piirkondades (nagu näiteks Tansaania põhjaosas). Haitil, kus kohalikud elanikud ei oleks väga vastu ükskõik millisele struktuurile, mis tagaks normaalse ja inimväärse elu, peaks olema praegu ju suurepärane võimalus tõestada anarhismi võimalikkust. Samas olen mina alati olnud anarhismi osas skeptiline. Kui ta töötaks, siis miks teda ei kasutata?
Tuhat seitsekümmend seitse
Comments are closed.
#1 by H. on January 26, 2010 - 11:24
Need ca 10.000 USA merejalaväelast + brasiillaste rahuvalvajad ehk mõjuvad anarhistlikele ambitsioonidele pisut demotiveerivalt:)
#2 by Mario on January 28, 2010 - 23:32
Point. Aga väiksemas mastaabis (nt. kohaliku linna kvartalites või väikelinnas) võiks ju töötada..