Google tahab hankida endale eksklusiivset õigust skaneerida raamatuid. Iseenesest oleks tore, kui raamatud oleks võrgus, ma ei näe selles probleemi. Aga eksklusiivset? Mis asjast on Google maailma ainus infoallikas? Selline monopoolne õigus läheks juba kahtlaseks, sest siis hakkab Google otsustama, millised raamatud on miljarditele loetavad ja millised mitte. Ja kui me Hiina juhtumist midagi õppisime, siis seda, et Google on “vajadusel” valmis tsenseerima oma tohutut infopanka. “Vajadus” võib aga raamatukogu puhul tähendada ebasoovitava kirjanduse nimekirja, kus ebasoovid paneb kirja mõni valitsus või ettevõte..
Internett on seni olnud kõige demokraatlikum massisüsteem, mida mina olen kohanud. Kas nüüd läheb nii, nagu rahvademokraatiatega ikka ja tekib netieliit, netikeskklass ja netipööbel? Mõned netikasutajad saavad nautida suuremat vabadust ja materjale, teised söövad seda, mida ette antakse? Siinkohal peab nett ise tõestama, et suudab konsolideeruva monopoliga toime tulla. Vabadust!
Tuhat seitsekümmend kaheksa
Comments are closed.