Ühe kõige esimese räpploo “Rapper’s Delight” kaasautor Grandmaster Caz räägib, et kui 1977. aastal New Yorgis elekter ära läks ja inimesed märatsema kippusid, vinnasid mustanahalised noorukid poodidest ära terve hulga tippelektroonikat. Päev hiljem oli linnas juba tuhandeid DJ-sid ja hiphopp läks käima – sest kuttidel oli nüüd käes tehnika, millega eksperimenteerida.
Veider: nüüdsed USA räpparid on pururikkad tänu eelkäijate jõulisele ostlemisele ja teiste muusikute sämplite “laenamisele”, kuid ise kaitsevad kiivalt autoriõigusi.
Jube kiusatus on siinkohal togida, et kui venekeelsed ostlejad oleks 2007. aasta hullude päevade ajal karastusjookide ja mähkmete asemel varastanud rohkem näiteks videotehnikat, oleks meil võib-olla praeguseks juba väga šeff uus põlvkond VJ-sid. Või oleks nad siis kasvõi vinnanud vana kooli grammareid, oleks praegu rohkem muukeelset hiphoppi. Sest, olgem ausad (ja vabandan Tommyboyde ja Chalice’ide ees), aga venekeelne räpp kõlab dünaamilisemalt kui põliskeelne.
Tuhat seitsekümmend kuus
Comments are closed.
