Tuhat kolmkümmend neli


Ühte Märt Väljataga artiklit julgelt tõlgendades võiks öelda, kuidas kulka on tekitanud mõnes mõttes olukorra, kus loomeinimesed ja nende publik on eraldatud. Loomeinimesed loovad publikut arvestamata, sest kulkalt raha saamiseks ei pea rahvale meeldima. Rahvas loomingut ei tarbi, sest see ei puuduta neid..
Mulle tundub, et kulka ongi teatud mõttes puhver sotsialismi (riik tellib loomingut ja publik tarbib seda, sest muud pole) ja kapitalismi (looming tuleb selline, nagu rahvas tahab, sest muidu raha ei saa) vahel. Kulka ei ole kindlasti täiuslik, aga mõnes mõttes on ta tore puhver.
Seal riikides, kus kultuuri toetavad peaaegu täielikult erasektor ja omavahendid, on nišitooted nagu luule ja klassikaline teater tähtsusetu kaaluga. Neile, kellest teatrist pole sooja ega külma, pole see muidugi probleemiks. Kuna riik on mõeldud kõigile, siis võiks ju toetada ka nišše. Minul näiteks pole ooperist sooja ega külma, aga toetan seda maksude kaudu heameelega. Igaühele oma – selleks ju riik ongi.

  1. #1 by jonas on November 12, 2009 - 10:39

    proovi seda maidule rääkida – ja te lähete tülli:)

  2. #2 by Mario on November 12, 2009 - 19:55

    Sellepärast ma seda Maidule ei räägigi – pole mõtet.

Comments are closed.

Egokulturism is using WP-Gravatar