Eilne käik “Pizzapoodi” pani muigama. Kui alkoholikeeld pole suutnud saavutada muud, siis vähemalt seda, et suhteliselt kiiresti legendaarseks saanud pood Tartus on suremas aeglast surma. Varem triiki täis “kultuurikeskus” on tänaseks kuhtunud, inimtühi külapood, mille sortiment on endiste aegade hiilgusega võrreldes hale vari ja kus enam ei patrulli turvamehed – sest pole kedagi, kes varastaks.
Veel paar aastat tagasi oli “Pizzapood” selline nähtus, mis muutis minu arust kogu kvartali umbes kilomeetri raadiuses märksa ohtlikumaks kui ta on seda nüüd. Lällavad ja agressiivsed mölakad ning talda vilistavad bemmid suurendasid sealse piirkonna kuritegevust ilmselt üsna märgatavalt. Nüüd on “Pizzapoe” ümbruses vaikne ja Võru tänavat mööda liikumine pole ööpimeduses tõenäoliselt enam nii ohtlik.
Ma ei saaks öelda, et alkoholikeeld oleks hävitanud mu elu. Alkoholi saab poest endiselt osta ja tegelikult ei peagi öösel minema “juurde tooma”. Ja kui hävib “Pizzapood”, siis mina pisaraid ei vala..
Tuhat kolmkümmend kolm
Comments are closed.
#1 by H. on November 10, 2009 - 20:17
Kirjeldatu on seda kummalisem, et Pizzapood on mulle teadaolevalt ainuke koht Tartus, kus saab täiesti vabalt ka peale kl 10 õhtul alkoholi osta.
#2 by Jüri on November 11, 2009 - 03:21
Minu vandenõuteooria – see pood on hädas vist hoopis tootõttu, et samasse majja ehitas (sama omanik?) hunniku kortereid, aga siis tuli kolaki kinnisvaraturulõngus, korterid on siiani müümata ja raha kinni.
Arvan, et olgu inimene kuitahes kuritegelik, valikut armastavad ka pemmijõmmid.