Sain kätte oma eksemplarid Richard Sonnenfeldti raamatust “Ma olin Nürnbergis”. Kohe esimene asi – see uimastav uue raamatu lõhn…
Ja endiselt on lapsikult tore näha oma nime uue raamatu sees, mis sellest, et pelgalt tõlkijana. Raamatuturul on selliseid teoseid nüüd kaksteist (pluss muidugi see, kus mu nimi on sees autorina). Need on hetked, kus kogu see tõlkevaev jõuab korraga pärale ja kui raamat on hästi toimetatud, tundub järjekordne pisisaavutus olevat kukkunud karmanisse.
Pisisaavutus just seepärast, et oluliselt kõvem sõna on ise raamatu kirjutamine. Samas on mul selline tore töö, kus lisaks tõlkimisele saan igat raamatut ka sõna otseses mõttes ühe sõna kaupa lugeda, mistõttu olgu ta pisisaavutus või mitte, aga uhke tunne on iga kaante vahele jõudnud teose puhul ikka..
Pealegi on “Ma olin Nürnbergis” hea raamat, heites valgust natsi-Saksamaa eluolusse, tippnatside isiksusse ja sellesse, kui seikluslik võib olla juudipoisi elu 20. sajandil. Oli hea tõlkida, kindlasti on hea lugeda.
Tuhat kaheksakümmend üheksa
Comments are closed.
#1 by jonas on February 16, 2010 - 09:32
mulle tuli meelde, et ma tahaks sulle siiski õlut välja teha – kuigi iseloomustuse tõlkimine pole nii suur asi, on see siiski minu elu:) ja kui võimalik tahaks seda nürnbergi raamatut sult laenata. tundub huvitav olevat ja mul on praegu kõik raamatud taas läbi. mind lõbustab praegu illustrated guide to snowboarding:)