Egokulturism

Ütlen kohe ette ära, et ühegi inimese surm pole teistest kaalukam, eriti nüüd, kus just suri ka teine tõlkija Enn Soosaar. Ent sellest hoolimata jääb Aasia kultuuride ja kirjanduse vahendamisel eesti keelde ja meelde edaspidi pidevalt silma üks Linnart Mälli moodi auk. No ei tule meelde ühtegi teist tõlkijat/ filosoofi, kes oleks vist nii palju teinud ära orientalistika importimiseks Eestisse – vähemalt mitte viimase viiekümne aasta jooksul.
Kuna surm on paratamatu ja vältimatu osa inimeksistentsist, pole mõtet heietada seda, mis oleks võinud saada, kui vaid… Või õhata sellel teemal, et kui palju rohkem oleks Mäll saanud ära teha vabamas ühiskonnas. Pigem võiks lihtsalt tunnustavalt noogutada ja öelda, et tagantjärele suureneb hinnang Mälli mõju kohta ilmselt veelgi. Tõenäoliselt oli ta üks nendest kanalitest, keda mööda hoovas siia hõngust Tiibetist, taoismist ja idamaisest rahust.
Kes teab, kas ta oli maistest ihadest vabanenud, aga usun, et ta suri rahumeelselt ja läks valgusesse…