Egokulturism

Klaus Eduardi luulekogu arvustades sattusin tema blogi kaudu tõsiselt lahedale leheküljele. Stratfor on just see ekspertanalüüside varasalv, millest ma olen Eesti meedia puhul unistanud (Sirbi vaheleht “Diplomaatia” on väga vapper – ja suuresti edukas – katse).
Praegu saadab Stratfor mulle näiteks ülevaateid Marjah operatsioonist Afganistanis ja kui ma ütlen “ülevaade”, siis ma ei mõtle kuuerealist pressiteadet “Liitlasväed vist ründavad, kui välisuudiseid uskuda” (EPL) või “Pommi-Khalidil on karvased rinnad!” (Postimees). Ei, ma mõtlen kaheleheküljelist, faktidega ääristatud ja tagajärgede põhjustest rääkivat “põgusat” kirjeldust.
Oma arust ma Afganistanist üht-teist juba tean ja seepärast on hea artikli tunnuseks see, kui saan teada midagi uut. Stratfori artiklid näivad esitavat igas lõigus uusi asju – see aga ongi ju hariv. Kulunud ütlust tsiteerides võin ma fakte ka entsüklopeediast järgi vaadata. Analüüsist ootaks tähelepanekuid, millele ma ise ei saaks vastava info puudusel tulla..