Tuhat üheksakümmend üks


ETV „Välisilma“ jutt kinnitas üsna mitmetest allikatest saadud muljet, et Hiina on kerkimas järgmise 10-15 aasta jooksul USA kõrvale teiseks tegijaks. Kindlasti mitte maailmavalitsejaks – usun, et Hiinal pole eriti sellist huvigi, meenutagem ajalugu, kus toona maailma võimsaim riik otsustas piirid sulgeda, sest muud rahvad olid liiga mõttetud, et nendega tegeleda.
See, et varsti maadlevad need kaks ilma ühegi konkurendita, pole muidugi ka kõige reaalsem. Venemaal ja Indial on kahtlemata paar protestinooti G2 vastu ning Euroopa Liit tervikuna on samuti asjaosaline igasuguses maailmapoliitilises protsessis.
Pudilastele nagu meile tähendab see vaid seda, et mängureid on rohkem. Umbes nii, nagu 1920-ndatel, kui meil siin surkis asju lisaks Venemaale ja Saksamaale ka Suurbritannia.
Minu arust juba praegu räägib Hiina aeg-ajalt kohaliku transiidipoliitika ja suuremate harude osas kaasa. Seega poleks üllatav, kui see hääl kõveneks. Aga Eesti on alati pidanud kõvemate juttu kuulama. Suuruse asi..

Comments are closed.

Egokulturism is using WP-Gravatar