Egokulturism

Eilse jätkuks: Hennoste kirjutas ka seda, et mõned inimesed on kurtnud ajakirjanikele, et miks tänapäeval ei kirjutata enam ajakirjanik, kuidas asjad on – kuidas lihtne inimene peaks niimoodi maailma sündmustest aru saama? Teiste sõnadega: kui ajaleht ei ütle, mida uudisest arvata, kes siis ütleb? Ühest küljest on see erakordselt häiriv, sest annab justkui mõista, et loll mass tahab teada, kuidas tuleb mõelda.
Teisest küljest tundub aga, et see ju ongi see erudeeritud analüüs, mida Eesti ajakirjanduses nii meeletult napib. “Diplomaatia” teeb suurepärast tööd, aga katab vaid kitsast (enamasti välispoliitilist ja NATO-keskset) valdkonda. Varem oli “Luup”, Eesti vaste “Economistile”, aga eraldi ajakirja jaoks pole Eestis vahest turgu. Analüüs võiks siiski ilmuda lehes. Umbes nii, et lehekülge ülaosas on (faktiline) uudis ise ja selle kõrval on kommentaarid ja analüüsid. See struktuur on olemas, aga analüüs ise on nõrk. Erudeeritust jääks nagu väheks. Niisama “nii on” kommentaare pole vaja.