Egokulturism

Rosling teeb ära tänuväärse töö tõestamaks (kas statistikaga saab üldse midagi tõestada?), et tegelikult polegi maailm must-valge. Et tegelikult on USA ja Poola vahel arengu mõttes sama palju vahet kui Egiptuse ja Sudaani vahel. Niisiis on veider rääkida „arenenud maailmast,“ otsekui oleks see mingi klubi, kus võid liitumise järel ukse kinni lüüa ja kergendatult ohata, sest nüüd oled omade hulgas ja kõik läheb hästi. Erinevate riikide arengutase on seinast seina ja mitmete näitajate poolest on näiteks Eesti, Ghana ja Nepaali tasemed ilmselt üsna võrdsed. Paljud asjad on teistmoodi, aga kui rääkida nö. üldisest elatustasemest, siis pole need piirid enam üldse nii teravad. Sa ei lahku enam Dardanellide väina kaudu arenenud maailmast (sularahaautomaadid, toidupoed, autod) ja ei sisene täielikku peldikusse (eeslid, surm ja põrgu).
Seetõttu on veider, et isegi väärikate inimeste seas on ikka veel neid, kelle jaoks Aafrika või Aasia võrdub kiviajaga. Neile soovitaks teha tutvust tänapäevaga..