Egokulturism

Väljas sajab esimest… lund? No tahkemat vett igal juhul, aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Eilne päev pakkus nimelt kaunist kontrasti kahe detsiili vahel. Hommikul nähtud “Püha Tõnu kiusamine” kõneleb ennekõike sellest ülemisest, kus on 6-liitrised autod, hirmkallid ülikonnad ja igavesti ette keevitatud lipsud. Öösel külastatud Genialistide Klubi, “Illegaard” ja “Zavood” aga näitasid detsiiliskaala teist otsa. Geniakate leti ääres kurtis üks kohalik, et ei saa sõbrale täna 75 krooni tagasi maksta, vahest teisipäeval. “Zavoodi” klientuur oli tavapärastest vaestest tudengitest oluliselt jõmmilikum. Õhus oli dresse, lauaviina ja töötu inimese tigedust.
Ja ometi tunnen end kodusemalt niruma detsiili seas. Põllupealsed majad, nahast autoistmed ja peenemad lõbustused ei paelu mind ka sandi sendi eest.
Pretensioonikus on see sõna. Pinge-eelsus. No ei paku pinget. Olgu uutel jooksudressidel nii räige hinnasilt kui tahes, mitte ei kutsu kaasa jooksma.
Ju olen ametlikult saanud tartlaseks..