Tänase päeva eredaimaks hetkeks ja elevust tekitavaks sündmuseks see, et sain esimest korda elus ehtsast revolvrist tulistada. Sõrmede vahel oli Amadeo Rossi .38 Special. Sõrmede peal on püssirohutahma ja paar korda lendas sinna põletavaid osakesi. Aga relv (mille Aavik tuletaski sõnast ‘revolver’) ise on täpne ja tundlik – minusugune algaja sai kümne meetri pealt kuus lasku suhteliselt kergesti märklehe mustale alale. Viimasel korral koguni umbes 10-sentimeetrise ala sisse.
Oluline on märkida, et mul ei ole mingit kavatsust kunagi elus relva hankida ja/ või kellegi pihta tulistada. Sõnastasin asja relvaomanikule nii, et tahaksin olla “täpsuslaskurist patsifist”. See tähendab, mulle meeldiks osata relva kasutada, kuid mitte kunagi väljaspool lasketiiru.
Arvestades mu viimasel ajal tekkinud kindlat otsust lõpuks ometi rahuldaval tasemel ujuma õppida, kinnitab see salajast soovi omandada “mehelikke” oskusi. Hetkel oskan ratsutada ja ujuda algeliselt, relva hoian vähemalt õigetpidi käes…
Tuhat üheksakümmend kolm
Comments are closed.
