Tuhat kaheksakümmend kuus


Vähemalt esialgsete tulemuste järgi on Ukraina uueks presidendiks saanud Janukovitš ehk siis tinglikult öeldes venemeelsete esindaja. Tegelikkus on muidugi alati värvikam ja must-valgeid eristusi on poliitikas harva. Nii palju kui ma tean, pole vastaskandidaat Tõmošenko mitte automaatselt rüütlidaam valgel hobusel, vaid lihtsalt üks püstirikas nö. vaba turumajanduse esindaja. Võib-olla räägib minus paranoia, aga Eesti 90-ndate kauboikapitalismi arvestades on raske uskuda, et “gaasiprintsessi” hüüdnime saanud ja vahepeal Ukraina rikkaimaks inimeseks peetud Tõmošenko oleks teeninud oma üüratud rahakuhilad ausa palga kaudu.
Arvestades seda, et Juštšenko jälle näis keeravat “ise otsustan ja teen” suuna peale, oli Ukrainal ühel hetkel valik kolme teeotsa vahel: vana kommu, ärikast printsess, tulevane autokraat. Igal inimesel oleks raske sellises olukorras otsustada. Ja isegi kui sulle on vastuvõetamatu hääletada vana kommari poolt, on alternatiiviks pururikas suurärikas.
Kahju ukrainlastest..

Comments are closed.

Egokulturism is using WP-Gravatar