Egokulturism

Eile öösel kell kolm tuli mulle koduteel umbes Pauluse kiriku juures vastu noor, blond tüdruk. Ilus, sihvakas, jalas vaid ülilühikesed valged püksikesed ja palja jala peale tõmmatud läbipaistvad sukad. Väljas oli hinnanguliselt umbes 10 külmakraadi.
Mõtlesin, et oleks tore, kui sellel tüdrukul on sihtkohta jõudes keegi, kes tema jäised jalad õrnalt oma soojusega üles sulatab. Sest muidu purustab see jää koed ja lõpuks jääb veel nahast ilma.
Ei, tõsiselt, tüdrukud – talv on see aeg, kui inimesed kannavad soojemaid riideid. Mitte bikiine, miniseelikuid ega sügava dekolteega siidpluuse. Põhjus pole mitte selles, et kõik naiseilu austajad tahavad mingil veidral põhjusel teid pooleks aastaks kinni katta, kindlasti mitte. Pigem on asi selles, et me tahaks ka ülejäänud aastal näha seda ilu, mitte püsivalt kahjustunud kudet ja amputeeritud sõrmi-varbaid.
Kindlasti on sul ilusad jalad, tundmatu sinine tüdruk. Aga oota paar kuud. Lumehangedest läbirühkijatel pole nagunii aega selleks silmarõõmuks..