Egokulturism

Wall Street Journal kirjutab, et selle aasta majanduskohtumine Davosis saab olema pankuritele raske – varasemad superstaarid on nüüd vihatud patuoinad.
Tõesti või? Ma pakuks, et esiteks jäävad pankurid teatud ringkondades alati superstaarideks. Ja teiseks on nad patuoinad vaid avalikkuse jaoks ja sütitavate PR-kõnede ajaks. Saaliuste sulgudes ja meedia minemasaatmise järel rebib eliit taas näole sooja muige, virutab pankurile semuliku matsu turjale ning avab šampuse. Isegi (ja ennekõike?) pööbli enda esindajad ütlevad kibedalt: “rahvas on loll”. Sedasama arvab ilmselt ka eliit ja kui üldse mingit panganduse süüdistamist esineb, siis peamiselt populistidelt. Nii et ma hästi ei usu, et kinniste uste taga käratab president Sarkozy näiteks hiigelpanga pealikule, et “nii ei tohi teha!” Pigem küsitakse viisakalt, kuidas käbarad käivad.
Ajalugu on õpetanud, et peksa pankurit palju tahad, lõpuks pead ikka laenu küsima, müts alandlikult näpu vahel. Riigijuhid teavad seda paremini kui keegi teine.