Egokulturism

Esteetilises mõttes on tänane talveilm lihtsalt imeilus. Tallinnas oli selline talveudu, et Seebimajast (st. eks-Ühispangas) oli suurem osa kadunud ja kui me Tartu poole hakkasime sõitma, langes temperatuur nii järsult, et ma pidin tee äärde tõmbama ja klaasi uuesti kaabitsaga üle käima. Kohe peale udu algas päikseline talveparadiis. Tüseda lumekattega kaetud puudelt hõljus aeg-ajalt sädelust, iga viimne kui oks oli hoolikalt sisse mässitud. Üle väga pika aja tuli panna ette päikseprillid.
Kui Tallinnas oli sel hetkel veel vist 7-8 külmakraadi, siis paarkümmend kilomeetrit hiljem moodustas näidik numbrid 17 kraadi. Kui ma ei eksi, siis on Suurbritannias olnud hiljuti sama palju ja eks nende jaoks on selline asi muidugi selgelt liiga käre. Aga veel üks kord: no on ju lahe, kui talv on just selline. Paks lumi ja jää, õhk on krõbe ja külm. Soe ja niiske kleeptalv on ikka eriliselt rõlge. Pori ja lörtsi saab ohtralt nautida nii sügisel kui kevadel, las siis talv olla selline piltpostkaart..