Egokulturism

Kui juba reklaamide kallal norimiseks läks, siis teise taiesena jäi mulle hambusse Swedbanga reklaam inimestest ja huntidest ehk “Sul on soe süda sees”. Nii see on, et vähemalt Libahundi-Tiina aegadest alates on ikka kahtlustatud, et mõnel naabril on soe süda sees. Kui reklaami vaadata, siis näib, et julge hundi rind on kuldselt helendav. Kohe kaugele näha, et seal on midagi kahtlast.
Ma ei ilgu üldse Swedbanga sotsiaalalgatuste üle, minu arust on tore, kui firmadel on peal kasvõi õhuke kiht sotsiaalsust. Arenenud ühiskonna tunnus.
Mulle lihtsalt meeldib see, kuidas reklaamile satub väga kahemõtteline lause. Kuigi, olgem ausad, hunte ei kutsu susideks enam väga suur osa elanikkonnast. Ma ei mäletagi, kas see läheb samasse kategooriasse kui ämber-pang, aga vist oli tegemist lõunamaise kõnepruugiga.
Mida sain nautida, kui käisime täna külas. Sõna otseses mõttes – Taberlaanes, Antsla külje all. Sai kuulda ehtsat keelt ja külalislahkust. Sealsetel inimestel on pigem sees kuld- kui hundisüda..