Egokulturism

Hiljutine pidulik sündmus tuletas taas meelde asja, mis mind hirmsasti viisakamatel istumistel häirib. Mis totter komme on pakkuda teed-kohvi koogi juurde pärast kogu pidulikku söömaaega? Mul ei ole mingit tahtmist juua kohvi kell pool üksteist õhtul – ja mina armastan kohvi.
See ei ole argument, et nii on kombeks või et nii on alati tehtud. Kunagi oli kena komme, kus härrased sülitasid nuusktubakat otse põrandale ja roojasid palee kõrvalisematesse nurkadesse, see ei tähenda, et seda peaks säilitama. Kohv on esiteks ergutav ja teiseks kergelt narkootiline aine. Esiteks ei soovi ma end enam hilisõhtul ergutada ja teiseks andke mu kuradi annus siia, ma vibelen juba terve õhtu. Miks ei ole kena kommet, et suitsetajad saavad oma esimese sigareti teha koogi kõrvale, viis tundi peale sündmuse algust?
See, et söögiriistad on üksteise kõrval, on pragmaatiline – sööd ja haarad iga uue roa kõrvale puhta komplekti. See, et kohvi ei tohi serveerida kohe sündmuse alguses, on idiootne väärtõlgendus…