Teatris on sageli ja kaua olnud kombeks see, et laval toimuv on osake \u00c3\u00bcmbritsevast reaalsusest \u00e2\u20ac\u201c v\u00c3\u00a4lismaailmast teatriseintega kapseldatud j\u00c3\u00a4tke, mis on selgelt \u00c3\u00bclej\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4nud elupuu k\u00c3\u00bcljes. Teinekord j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4b mulje, et saalis toimuv on mingil ajahetkel eraldunud siinsest reaalsusest ja kasvanud kasvuhoonetingimustes omaette; m\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4ndunud ja v\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4ndunud mingiks \u00e2\u20ac\u017enormaalse\u00e2\u20ac\u0153 ehk normip\u00c3\u00a4rase m\u00c3\u00b5istuse jaoks ebaloomulikuks keskkonnaks. \u00e2\u20ac\u017eLillede keele\u00e2\u20ac\u0153 ruum ei ole siin ja praegu ega ka minevikus \u00e2\u20ac\u201c see on kasvanud ja pungunud nagu intsestilembene, venna ja \u00c3\u00b5e lapsi omavahel paaritav taim, mis parasiteerib iseennast. Iga manifestatsioon, tegelane, on osa sellest tervikust, ent ometi on see tervik eraldunud maailmast ja elab pahelist, salalikku, keelatud elu. See ruum on liiga l\u00c3\u00a4bip\u00c3\u00b5imunud ja umbne, sealne vesi seisab ja m\u00c3\u00a4daneb, uksed ei vii kuhugi mujale kui l\u00c3\u00a4bitungimatusse v\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4dipadrikusse, kust sisemine reaalsus p\u00c3\u00b5rkab tagasi. Kui \u00c3\u00bcks manifestatsioon lahkub lavalt, imbub ta elavatesse seintesse ja naaseb sealt siis hiljem j\u00c3\u00a4lle samasugusena, kuid siiski pisut muutununa. \u00e2\u20ac\u017eLillede keel\u00e2\u20ac\u0153 on elusorganism, aga normaalsele inimesele sama eemalet\u00c3\u00b5ukav kui vakladest kubisev ja surmavalt haige loom. Selleks, et sellele loomale pai teha, peab m\u00c3\u00b5tlema teistmoodi kui on normaalne. Viidates Taavi Eelmaale (vt. Draamafestival 2012 raamat), saabki suurt valu esitada vaid \u00e2\u20ac\u017eesteetilise h\u00c3\u00bcsteeriaga\u00e2\u20ac\u0153. Ehk siis emakast p\u00c3\u00b5hjustatud esteetikaga? Lorcasarnet s\u00c3\u00bcnnitab lavale platsentalaadse terviku \u00e2\u20ac\u201c meeldib? V\u00c3\u00b5i ei meeldi? S\u00c3\u00bcnnib v\u00c3\u00b5i ei s\u00c3\u00bcnni (s\u00c3\u00bc\u00c3\u00bca), vahepealset vist polegi.
\n
\n\u00e2\u20ac\u017eLillede keeles\u00e2\u20ac\u0153 rollijoonise j\u00c3\u00a4lgimine v\u00c3\u00b5i loo lahkamine m\u00c3\u00b5jub umbes nii, nagu varahommikul n\u00c3\u00a4htud tohutu tehase kirjeldamine l\u00c3\u00a4bi selle, et koidikul paistis \u00c3\u00bcks korstendest kaunimana kui teised v\u00c3\u00b5i et heitvee v\u00c3\u00a4ljalasketorustik kolmandal korrusel oleks v\u00c3\u00b5inud olla esteetilisemalt lahendatud. Ehk teiste s\u00c3\u00b5nadega: minu arust on seda kogemust raske k\u00c3\u00a4sitleda harjumusp\u00c3\u00a4rase teatrit\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6riistaga. \u00e2\u20ac\u017eLillede keel\u00e2\u20ac\u0153 on terviklik hallutsinatsioon, pilguheit mingis t\u00c3\u00a4iesti teises k\u00c3\u00b5iksuses sopistunud ja seal ebaterve loori all paljunenud h\u00c3\u00bcbriidorganismi igap\u00c3\u00a4evaellu. See on k\u00c3\u00bcll esteetiline kogemus, aga T\u00c5\u00a1ehhovi v\u00c3\u00b5i Tammsaare lavalugudest semantiliselt sama kaugel kui t\u00c3\u00b5ukeratas roosist. Sama h\u00c3\u00a4sti v\u00c3\u00b5iks j\u00c3\u00a4lgida rollijoonist Duchampi urinaalis.<\/p>\n
See kasvuhoone, see kilest h\u00c3\u00a4bememokkadega \u00c3\u00bcrgallikas, kust s\u00c3\u00bcnnivad \u00e2\u20ac\u017eLillede keele\u00e2\u20ac\u0153 nurjatud lapsed \u00e2\u20ac\u201c see pole tomatite v\u00c3\u00b5i kurkide jaoks. Siin kasvavad mehed, kes pole mehed ja naised, kes pole lilled. Tardunud naeratuste, pumatihaisu ja surnud silmade keskele sobib m\u00c3\u00a4dapaisetega luuletaja kui rusikas silmaauku. Elav roiskumine, eluj\u00c3\u00b5uline m\u00c3\u00a4danemine saab esteetiliselt imekauni v\u00c3\u00a4ljenduse kogu selles inimlikus traagikas, mis on Lorcasarneti \u00c3\u00bcsast paiskunud. Vasaku k\u00c3\u00a4ega t\u00c3\u00b5stab luuletaja parnassile kannikesi, parema k\u00c3\u00a4ega m\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4rib neidsamu \u00c3\u00b5isi juba oma m\u00c3\u00a4daga. Kui Toulouse-Lautrec oleks saanud tulla praegu Eestisse ringreisile, oleks ma vedanud ta v\u00c3\u00a4ev\u00c3\u00b5imuga \u00e2\u20ac\u017eLillede keelt\u00e2\u20ac\u0153 vaatama, see iiveldav segu vana Euroopa grimeeritud, puuderdatud, maalitud fassaadist ja selle taga roiskuvast eluskoest oleks tundunud talle ilmselt kodusena. Ajad muutuvad, aga mult\u00c5\u00a1 ei kao. K\u00c3\u00b5ik need kaunid \u00c3\u00b5ied, kes ilustavad Euroopa deb\u00c3\u00bctandiballe, v\u00c3\u00b5rsuvad samast sitast.<\/p>\n
Draamafestivali raamatus on Paavo Piik kogunud kokku hukkam\u00c3\u00b5istvad hinnangud \u00e2\u20ac\u017eLillede keelele\u00e2\u20ac\u0153, aga mind need ei h\u00c3\u00a4iri. Kui keegi kirjutajatest ei taha tulla aia taha rotilaibast v\u00c3\u00b5rsuvat imelist roosi vaatama, siis l\u00c3\u00a4hen \u00c3\u00bcksi. Selliseid kogemusi on minu elus v\u00c3\u00a4he ja kuigi (v)ars on suhteliselt longa, on mu elu\u00c3\u00b5is \u00c3\u00bc\u00c3\u00bcrike. Mida rohkem lubatakse soppides sellisel j\u00c3\u00a4lkusel kasvada, seda mitmekesisem on aed. Erinevus rikastab.<\/p>\n
Kuna ametlikult sai \u00e2\u20ac\u017eLillede keele\u00e2\u20ac\u0153 lavaelu l\u00c3\u00a4bi, siis ei saa seda enam soovitada. Muidu, Facebooki-k\u00c3\u00b5nepruugis: laiklaiklaik.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Teatris on sageli ja kaua olnud kombeks see, et laval toimuv on osake \u00c3\u00bcmbritsevast reaalsusest \u00e2\u20ac\u201c v\u00c3\u00a4lismaailmast teatriseintega kapseldatud j\u00c3\u00a4tke, mis on selgelt \u00c3\u00bclej\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4nud elupuu k\u00c3\u00bcljes. Teinekord j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4b mulje, et saalis toimuv on mingil ajahetkel eraldunud siinsest reaalsusest ja kasvanud kasvuhoonetingimustes omaette; m\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4ndunud ja v\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4ndunud mingiks \u00e2\u20ac\u017enormaalse\u00e2\u20ac\u0153 ehk normip\u00c3\u00a4rase m\u00c3\u00b5istuse jaoks ebaloomulikuks keskkonnaks. \u00e2\u20ac\u017eLillede keele\u00e2\u20ac\u0153 […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[9,14],"tags":[],"class_list":["post-981","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-arvustus","category-teater"],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/981","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=981"}],"version-history":[{"count":4,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/981\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1211,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/981\/revisions\/1211"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=981"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=981"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=981"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}