{"id":964,"date":"2012-06-26T22:08:56","date_gmt":"2012-06-26T19:08:56","guid":{"rendered":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/?p=964"},"modified":"2012-06-26T22:08:56","modified_gmt":"2012-06-26T19:08:56","slug":"monest-mottest-eero-epneri-ainetel","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/?p=964","title":{"rendered":"M\u00c3\u00b5nest m\u00c3\u00b5ttest Eero Epneri ainetel"},"content":{"rendered":"

Nagu Eero Epneri<\/a> artiklitega ikka, kipun ma enamike asjadega n\u00c3\u00b5ustuma. Lihtsalt osade inimestega on nii, et tunned tema m\u00c3\u00b5tetes \u00c3\u00a4ra tugevaid sarnasusi. Aga, aga… Natuke v\u00c3\u00b5iks neid t\u00c3\u00a4iendada ja vastu vaielda ka.
\nAlustame algusest – olen sada protsenti n\u00c3\u00b5us, et tehniline t\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6taja teatris on osa sellest kunstiprotsessist. Eriti \u00c3\u00b5ilis on pilt siis, kui seesama inimene on kursis ka teatri, \u00c3\u00bctleme, teoreetilise ja koguni metatasandi maailmaga. Mitte et peaks olema, grimmi saab teha ka ilma, aga lihtsalt ilusam on see pilt. Umbes samamoodi nagu siis, kui – \u00c3\u00bcmberp\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6rdult – saapavabriku direktor teab ise ka midagi saabastest, mitte ainult t\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6taja motiveerimisest karamellkommidega v\u00c3\u00b5i rusumisest SWOT-anal\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcsiga. Ent ma siinkohal peaks meeles \u00c3\u00bche v\u00c3\u00a4ga hea s\u00c3\u00b5bra ja n\u00c3\u00a4itleja meenutust, et l\u00c3\u00b5puks on laval ikkagi elukutseline n\u00c3\u00a4itleja. Mitte rekvisiitor v\u00c3\u00b5i lavamees. Nemad k\u00c3\u00a4ivad sealt ka l\u00c3\u00a4bi, on sageli s\u00c3\u00b5na otseses m\u00c3\u00b5ttes publiku ees, aga reeglina tuleb publik vaatama n\u00c3\u00a4itlejat. On tehtud katsetusi sellega, et publik n\u00c3\u00a4ebki ainult lavamehi, rekvisiitoreid jne, kuid erandid kipuvad kinnitama reeglit. Mul pole k\u00c3\u00bcll arve k\u00c3\u00a4ep\u00c3\u00a4rast, kuid ilmselt moodustavad \u00c3\u00bcle maailma m\u00c3\u00a4ngitud lavastustes suure osa publiku ees esinevatest artistidest ikkagi elukutselised (mitte tingimata koolitatud!) n\u00c3\u00a4itlejad. See k\u00c3\u00b5ik ei t\u00c3\u00a4henda muud kui seda, et ilma n\u00c3\u00a4itlejateta pole ka teatrit, \u00c3\u00bctleb mu s\u00c3\u00b5ber. Isegi projektiteater, kus palgal vahest ainult tegevjuht ja raamatupidaja, on etenduste m\u00c3\u00a4ngimiseks ikka m\u00c3\u00b5ni selline lepinguline n\u00c3\u00a4itleja. Lihtsalt teater eeldab n\u00c3\u00a4itlejat ja v\u00c3\u00a4ga raske on \u00c3\u00b6elda, et lavameestele kirjutatud n\u00c3\u00a4idendit esitavad lavamehed ei muutu niiviisi siiski n\u00c3\u00a4itlejateks. Anna n\u00c3\u00a4itlejale haamer k\u00c3\u00a4tte, saada ehitusele ja tulemuseks on ehitaja, sest ehitusplats eeldab selliseid.
\nK\u00c3\u00bcll aga n\u00c3\u00b5ustun Eeroga, et mitmek\u00c3\u00bclgne v\u00c3\u00b5i teatriteadlik “tehniline” t\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6taja on teatrile \u00c3\u00b5nnistuseks.
\nSamuti n\u00c3\u00b5ustun temaga selles, et \u00c3\u00bcks eba\u00c3\u00b5nnestunud katsetus kaalub \u00c3\u00bcles k\u00c3\u00bcmme keskp\u00c3\u00a4rast, laisalt, puhtalt palga p\u00c3\u00a4rast kokku klopsitud lavastust. Seesama lavameeste lavale saatmine v\u00c3\u00b5ib olla hirmus p\u00c3\u00b5nev ja armas eksperiment, kuid samuti ka suur piin ja surm – ent igal juhul on tore proovida. Kadunud Tartu Teatrilaboris m\u00c3\u00b6llanud Andreas W-d ja kolleege j\u00c3\u00a4lgides nautisin just seda, kuidas prooviti, katsetati, tehti teistmoodi. M\u00c3\u00b5nikord lihtsalt selleks, et n\u00c3\u00a4ha: kas selline asi t\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6tab. Tihti tuli v\u00c3\u00a4lja, et ei. Aga loomingulises valdkonnas paraku peab katsetama, mitte juba eos v\u00c3\u00a4listama. Maja ehitades pole vast vaja eksperimenteerida sellega, et “mis siis, kui naelu \u00c3\u00bcldse ei l\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6gi”, teatris on erinevate teede valimine h\u00c3\u00a4davajalik. Robert Frosti kuulus luuletus j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4b igavesti leinama v\u00c3\u00b5imalust proovida seni k\u00c3\u00b5ndimata teed. Annaks […], et teater seda siiski prooviks.<\/p>\n

***<\/p>\n

Kindlasti n\u00c3\u00b5ustun Eeroga selles osas, et juhtum, kus heliinseneri tahtmatult(?) m\u00c3\u00b5nitati, on kehv. Teatrist v\u00c3\u00b5ib r\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4kida ka heliinseneri kuuldes ja – vastupidi – n\u00c3\u00a4itlejad v\u00c3\u00b5ivad r\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4kida ka millestki muust kui teatrist. Isiklikult n\u00c3\u00a4en, et l\u00c3\u00b5puks r\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4givad nad teatrist kasv\u00c3\u00b5i ainult seep\u00c3\u00a4rast, et see moodustab v\u00c3\u00a4ga suure osa nende elust. See alatine skisofreenia – “Ma ei tohi kogu aeg teatrist r\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4kida \/ Mul on vaja kuhugi valada see pinge ja need m\u00c3\u00b5tted” – on tegelikult tobe. Arstid r\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4givad seltskonda sattudes t\u00c3\u00b5en\u00c3\u00a4oliselt ka oma t\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6st, investorid samuti. See, kas teistel on seda huvitav kuulata v\u00c3\u00b5i mitte, v\u00c3\u00b5iks j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4da kuulajate otsustada. Kui jutt ei huvita, k\u00c3\u00b5nnid minema, kui huvitab, kuulad heameelega. Pole m\u00c3\u00b5tet selle peale kohe teravmeelitseda, et “oh, me ei saa ju siin k\u00c3\u00bcmnekesi teatrist r\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4kida, kui seltskonnas on \u00c3\u00bcks mitten\u00c3\u00a4itleja. Mida teab tema teatriteooriast, n\u00c3\u00a4idenditest, kuulsatest viimase aja lavastustest v\u00c3\u00b5i tuntud teatritegelastest? Vahest r\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4gime \u00c3\u00b5llealustest?” Usun, et “salap\u00c3\u00a4rane” heliinsener on oma \u00c3\u00b5pingute k\u00c3\u00a4igus lugenud nii m\u00c3\u00b5ndagi n\u00c3\u00a4idendit v\u00c3\u00b5i uurinud nii mitutki teatriteooriat. Tema maailm ei piirdu erinevate kaabliotsikute v\u00c3\u00b5i hertsidega. Ja, nagu \u00c3\u00bctlesin, kehtib k\u00c3\u00b5ik see ka vastupidi – n\u00c3\u00a4itleja v\u00c3\u00b5ib teada\/tunda palju muudki peale teatri. On neid, kes on \u00c3\u00b5ppinud enne teatrisse minekut muid ameteid, on neid, kes k\u00c3\u00a4ivad praegu teatri k\u00c3\u00b5rvalt magistratuuris (ja ei \u00c3\u00b5pi sugugi teatriteadust). M\u00c3\u00b5ni n\u00c3\u00a4itleja v\u00c3\u00b5ib olla autonduses p\u00c3\u00a4devam kui kohaliku esinduse m\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcgimees. \u00c3\u201ekki aitab eelarvamustest?<\/p>\n

***<\/p>\n

Eeroga on v\u00c3\u00a4ga raske t\u00c3\u00a4ielikult n\u00c3\u00b5ustuda ikka seal, kus teistegi inimestega: s\u00c3\u00bcvafilosoofilistes k\u00c3\u00bcsimustes. Universaalsed p\u00c3\u00b5hiv\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4rtused – on neid v\u00c3\u00b5i mitte? Eero \u00c3\u00bctleb, et pole. Nii m\u00c3\u00b5nigi tuntud filosoof kinnitab seda. Teised \u00c3\u00bctlevad, et on. Nii m\u00c3\u00b5nigi tuntud filosoof kinnitab ka seda. Aastatuhandeid pole j\u00c3\u00b5utud selgusele, kummal on \u00c3\u00b5igus. Minu sisetunde jaoks polegi vaja selgust. Kahte kasti lahterdamine m\u00c3\u00b5jub inimloomusele halvasti, “on olemas\/ ei ole olemas” on m\u00c3\u00b5lemad dogmaatilised ja seega juba eos minu jaoks vastuv\u00c3\u00b5etamatud. Pole mina veel n\u00c3\u00a4inud dogmat, mis kehtiks minu sisetunde jaoks minevikus, olevikus ja tulevikus, nii siin planeedil kui multiversumis. Las olla need filosoofilised k\u00c3\u00bcsimused lahtised, on lihtsam m\u00c3\u00b5elda. Eero, kindlasti ei saa minna m\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6da kumbagi teed, mida sa osutasid. Ultimatiivne k\u00c3\u00bcnism ja lausnaiivne elevandiluust tornike on m\u00c3\u00b5lemad lollakad valikud. Ehk siis: s\u00c3\u00bcvapostmodernism ja tempimata uussiirus on m\u00c3\u00b5lemad minu jaoks r\u00c3\u00a4iged. Aga mina ei saa aru, miks peaks valima nende kahe heinakuhja vahel? M\u00c3\u00b5nusa relativismiga maitsestatud m\u00c3\u00b5tisklus inimlikkuse, suhete v\u00c3\u00b5i muu “pehmete” v\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4rtuste teemadel on mulle sobivam. See ei ole patt, kui n\u00c3\u00a4idend\/lavastus j\u00c3\u00b5uab peale m\u00c3\u00b5tisklust tulemusele, et elu m\u00c3\u00b5tteks ongi klaas veini verandal v\u00c3\u00b5i v\u00c3\u00a4ikeste jalgade padin hommikul su voodi k\u00c3\u00b5rval. Ega ka see, kui n\u00c3\u00a4idatakse, et roosa fassaadi taga on m\u00c3\u00a4danenud inimsuhted ja roiskuv korruptsioon. Inimsuhted ongi suhtelised – postmodernism. Aga midagi peab siin olema, kui sa oled kord armunud v\u00c3\u00b5i saanud lapse v\u00c3\u00b5i seisnud kirstu k\u00c3\u00b5rval, need tunded on liiga j\u00c3\u00b5ulised selleks, et neid pisendada neurokeemia v\u00c3\u00b5i elektriimpulssideni – uussiirus. Paneme need kaks kokku ja \u00c3\u00a4rme kakleme.<\/p>\n

***<\/p>\n

Eero, sa meenutad, et publik on tark, pole m\u00c3\u00b5tet publikut alahinnata ja m\u00c3\u00b5nitada. Ent ometi sa osutad, et suurtes Euroopa riikides peavad teatrid k\u00c3\u00bctma “Fauste” ja “Hamleteid”, sest “need toovad vajaliku publiku”. Kuidas seda m\u00c3\u00b5ista? Kui sa n\u00c3\u00b5uad uuendusi, katsetusi ja intelligentset teatrit, siis “Faustid” ja “Hamletid” – just nimelt mitmuses – osutaks justkui museaalsetele taiestele, mis meelitavad kohale maksva publiku, see t\u00c3\u00a4hendab, rahastaja. Kas nendele eksperimentidele? Selles m\u00c3\u00b5ttes, nagu \u00c3\u00bctleb Paavo N\u00c3\u00b5gene, et “karmi” draama tegemiseks on vaja muusikali? V\u00c3\u00b5i m\u00c3\u00b5tled siiski seda, et Euroopa iserahastuvad teatrid peavad normaalse teatri tegemiseks panema lavale kopitanud, maalitud papi taustal ooperlikult n\u00c3\u00bcri j\u00c3\u00a4rjekindlusega etendatud arhivaale? Igal juhul, publik pole kindlasti loll – ma olen isegi selle osa ja mulle ei meeldi ennast lolliks pidada -, aga sinu \u00c3\u00bctluses kajab kuidagi taustal siiski mingi n\u00c3\u00b6rdimus selle \u00c3\u00bcle, et publik tuleb jonnakalt saali vaid vana, tuntud “teaatri” peale. Ilmselt see osaliselt ongi nii, ega “Vanemuise” p\u00c3\u00b5nevamad t\u00c3\u00bckid (“Karj\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4r”, “Haldjakuninganna” jne) ei pungita publikust, seevastu “Sviiti” k\u00c3\u00b6etakse juba aastaid t\u00c3\u00a4ismajale. Samas pole ju halb, kui repertuaariteatri portfoolios on korraga nii s\u00c3\u00bcgavalt abstraktne m\u00c3\u00b5tlus kui v\u00c3\u00a4rske t\u00c3\u00b5lgendus “Hamletist”. Hea lavastaja suudab ka v\u00c3\u00a4sinud n\u00c3\u00a4idendis midagi s\u00c3\u00a4ravat m\u00c3\u00a4rgata. T\u00c3\u00b5si, probleem tekib sellest, kui repertuaaris muud midagi polegi, kui teater \u00c3\u00bctleb igale katsetusele kindla “ei”, kui lavastajatel palutakse diskreetselt abstraktsust “v\u00c3\u00a4he koomale t\u00c3\u00b5mmata” – \u00c3\u00a4kki ehmatab publiku \u00c3\u00a4ra -, kui vaevatud trupp teab juba ette: midagi uut ei tule ega saagi tulema. Ikka lavale reaalselt laualt j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4teed jooma ja imeliku h\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4lega r\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4kima.<\/p>\n

***<\/p>\n

Selle k\u00c3\u00b5ige eelneva l\u00c3\u00a4bivaks jooneks ja j\u00c3\u00a4tkuks on seesama viledaks kulunud, pea et v\u00c3\u00a4ljakannatamatult tuttav t\u00c3\u00b5demus: teater n\u00c3\u00b5uab imet. Nii publikule kui n\u00c3\u00a4itlejale kui lavastajale. Pole m\u00c3\u00b5tet teha seda, mis imeni eales ei j\u00c3\u00b5ua. Pole m\u00c3\u00b5tet minna lavale, kui ime jaoks on hinges k\u00c3\u00b5ik sissep\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4sud ammu suletud ja nende ees seisab t\u00c3\u00bclpinud, k\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcniliselt irvitav turvamees. Ja kindlasti pole m\u00c3\u00b5tet minna teatrisse, kui juba saaliukse taga on s\u00c3\u00bcda teatri peale t\u00c3\u00a4is. Teater on emotsionaalne kunst ja just see on tema tugevus ja n\u00c3\u00b5rkus. Kui laval on n\u00c3\u00a4itleja, peab p\u00c3\u00bcss paukuma. Muidu pole lava muud kui lamedaks sahistatud laudp\u00c3\u00b5rand.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Nagu Eero Epneri artiklitega ikka, kipun ma enamike asjadega n\u00c3\u00b5ustuma. Lihtsalt osade inimestega on nii, et tunned tema m\u00c3\u00b5tetes \u00c3\u00a4ra tugevaid sarnasusi. Aga, aga… Natuke v\u00c3\u00b5iks neid t\u00c3\u00a4iendada ja vastu vaielda ka.<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16,14],"tags":[],"class_list":["post-964","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kriitika","category-teater"],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/964","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=964"}],"version-history":[{"count":5,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/964\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":974,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/964\/revisions\/974"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=964"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=964"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=964"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}