\u00c3\u0153ksk\u00c3\u00b5ik kui \u00c3\u00bcksk\u00c3\u00b5ikselt inimene edasi tormab, ikka l\u00c3\u00a4bi t\u00c3\u00a4htede raskuste poole p\u00c3\u00bcrgib, alati on kusagil kellegi t\u00c3\u00bc\u00c3\u00bctu h\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4leke, mis \u00c3\u00bctleb: \u00e2\u20ac\u017eInimesele on vaja \u00c3\u00b5hku ja armastust\u00e2\u20ac\u0153.
\nMuidugi v\u00c3\u00b5iks \u00c3\u00b6elda, et see k\u00c3\u00b5ik on elementaarne. \u00c3\u2022hk on elementaarne, armastus on elementaarne. Aga miks peab siis aeg-ajalt seda meelde tuletama? Miks tulevad \u00c3\u00b5hk ja armastus meelde alles siis, kui neid enam pole?
\nVahel n\u00c3\u00a4ib, et elu jookseb \u00e2\u20ac\u201c mitte minul, vaid kultuuriruumil \u00e2\u20ac\u201c ts\u00c3\u00bckliliselt kotti. Jookseb sisse ja kotisuu t\u00c3\u00b5mmatakse kinni. K\u00c3\u00b5igepealt saab otsa armastus, siis \u00c3\u00b5hk. \u00c3\u0153hiskond rabeleb natuke aega tummalt ja j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4b seej\u00c3\u00a4rel tardunult lebama. Sel hetkel on vaja, et keegi \u00e2\u20ac\u201c keegi, kes m\u00c3\u00a4rkab teisi enda \u00c3\u00bcmber, keegi, kes hoolib, keegi, kes n\u00c3\u00a4eb silmapiirini \u00e2\u20ac\u201c, tooks \u00c3\u00b5hku ja armastust. Need on inimesed, kes hoolivad ka siis, kui enam ei j\u00c3\u00b5ua hoolida, kes tunnevad k\u00c3\u00b5igepealt s\u00c3\u00bcdamevalu ning alles siis janu ja n\u00c3\u00a4lga. Maslow p\u00c3\u00b5hivajaduste p\u00c3\u00bcramiidil tipu poole k\u00c3\u00b5ndides on vaja, et enne eneseteostust oleks k\u00c3\u00b5ht t\u00c3\u00a4is ja s\u00c3\u00bcda soe, kuid vahel n\u00c3\u00a4ib, et need alumised astmed unustatakse paljude poolt \u00c3\u00a4ra; et tormatakse ummisjalu k\u00c3\u00b5rgustesse heleda kere ja \u00c3\u00bcksildase s\u00c3\u00bcdamega. Tippu j\u00c3\u00b5udes tuigutakse v\u00c3\u00a4simusest, n\u00c3\u00a4ljast ja igatsusest, otsitakse paaniliselt tuge ja toitu. Uku Uusberg on seni n\u00c3\u00a4htud lavastuste p\u00c3\u00b5hjal olnud alati see mees, kes istub juba p\u00c3\u00bcramiidi tipus, v\u00c3\u00b5tab sind n\u00c3\u00a4hes v\u00c3\u00a4lja praeliha ja piimapudeli, paneb sooja teki \u00c3\u00bcmber, silitab pead ja \u00e2\u20ac\u201c alles siis, kui sa oled saanud oma alumised astmed l\u00c3\u00b5puks k\u00c3\u00a4tte \u00e2\u20ac\u201c k\u00c3\u00bcsib hellalt: kuhu sa, kullake, tormad? K\u00c3\u00b5ik see, mida sa praegu siin sisse ahmisid, oli all ju olemas. Oleks sa hetkeks peatunud, ei hakkaks sa pensionieas noorusp\u00c3\u00b5lve v\u00c3\u00b5i keskea kriisitormides lapsep\u00c3\u00b5lve taga otsima. Kuid Uku tugevuseks on ennek\u00c3\u00b5ike see, et tema arust pole kunagi hilja. Mitte kunagi pole elus hilja maraton pooleli j\u00c3\u00a4tta ja rajalt maha tulla. Mida kauem jooksed, seda raskemini see otsus tuleb, kuid seda suuremaks l\u00c3\u00a4heb ka j\u00c3\u00a4tkamise hind.
\nP\u00c3\u00b5hivajadused. Nii paljud asjad taanduvad lihtsatele asjadele, see intellektuaale vihale ajabki. Ega see pole patt, et romaani saab v\u00c3\u00b5tta kokku \u00c3\u00bche lausega \u00e2\u20ac\u201c see on voorus. Samamoodi koosnebki elu lihtsatest asjadest, aga see pole halb. See ta elatavaks teebki. M\u00c3\u00b5ni \u00c3\u00bchiskondlik konstruktsioon v\u00c3\u00b5ib olla \u00c3\u00bclikeerukas, hirmu\u00c3\u00a4ratav ja kolossaalne, ent kui sa tead, et selle taga on lihtne vajadus elada, pole selle v\u00c3\u00a4lja\u00c3\u00bctlemine patt. Ja need, kes selliseid asju v\u00c3\u00a4lja \u00c3\u00bctlevad \u00e2\u20ac\u201c et me vajame \u00c3\u00b5hku ja armastust \u00e2\u20ac\u201c, peavad leppima sellega, et neid r\u00c3\u00bcnnatakse. M\u00c3\u00b5ni ei taha kuulda, et \u00c3\u00b5hk on eluliselt vajalik, et armastus on eluliselt vajalik, kaitsereaktsioon sunnib k\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcnikut haukuma ja urisema. Las hauguvad, \u00c3\u00b5petaja l\u00c3\u00a4heb edasi.
\nAga Aivar Tomminga m\u00c3\u00a4ngitud vana professor Liiv on ka Ukule endale hoiatavaks-julgustavaks eeskujuks. Mis juhtub siis, kui sa oled terve elu hoolinud k\u00c3\u00b5iksusest, hoolinud teistest? Kui sa tead, et absoluutne \u00c3\u00b5iglus ongi pimestav p\u00c3\u00a4ike, ideaal, kuid sellest hoolimata pead eluliselt t\u00c3\u00a4htsaks p\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcdlust selle poole, kasv\u00c3\u00b5i pilku kraadi v\u00c3\u00b5rra k\u00c3\u00b5rvale p\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6rates, et mitte l\u00c3\u00a4bi p\u00c3\u00b5leda. Mis juhtub siis, kui see p\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcdlus sind siiski l\u00c3\u00a4bi k\u00c3\u00b5rvetab? Kui p\u00c3\u00b5led ja p\u00c3\u00b5led kirgliku leegiga, v\u00c3\u00b5ib l\u00c3\u00a4bi p\u00c3\u00b5leda. Kord l\u00c3\u00b5peb taht ja siis tahtej\u00c3\u00b5ud ning seej\u00c3\u00a4rel kustud juba pimedasse vihkamisse, kibestumusse. Istud k\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcniku kombel t\u00c3\u00bcnnis \u00e2\u20ac\u201c v\u00c3\u00b5i maasse kaevatud augus \u00e2\u20ac\u201c ja haugud inimeste peale. Kui kogu aeg teisi \u00c3\u00b5petada, kogu aeg teistele tarkust jagada, ei pruugi endale j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4da midagi. Kes \u00c3\u00b5petaks \u00c3\u00b5petajat?
\n\u00c3\u2022nneks tundub, et Liival\/Ukul on see vastus olemas. Neil on See, kes \u00c3\u00b5petab \u00c3\u00b5petajate \u00c3\u00b5petajaid; algp\u00c3\u00b5hjus, esimene liigutaja: See, kes liigutas esimesena teisi inimesi ja pani neid m\u00c3\u00b5tlema.
\nK\u00c3\u00b5rvalep\u00c3\u00b5ikena: Tommingas on sedasama algp\u00c3\u00b5hjuse-juttu juba kord r\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4kinud teise tegelasena, eetikaprofessorina Stoppardi \u00e2\u20ac\u017eH\u00c3\u00bcppajates\u00e2\u20ac\u0153…
\nMinu jaoks \u00c3\u00bchendab nii n\u00c3\u00a4iteks renessaansiajastu (jah, vaieldav m\u00c3\u00b5iste, tean) kunstnikke kui kubiste ihalus geomeetria, algelementide j\u00c3\u00a4rele. Kui vaatad pilvepiirilt alla, siis on t\u00c3\u00b5esti geomeetria. Hiiglasliku kera peal on ruudud ja kolmnurgad, enamik asju koosneb neist. Ent neid lihtsaid asju tuleb tempida tervikuga \u00e2\u20ac\u201c kui sa vaatad ainult seda, et kuusk koosneb kolmnurkadest, l\u00c3\u00a4heb midagi kaduma. Midagi olulist, kasv\u00c3\u00b5i kuuse l\u00c3\u00b5hn koidikukasteses metsas. Uku Uusberg r\u00c3\u00b5hutab ikka ja j\u00c3\u00a4lle vajadust terviku j\u00c3\u00a4rele ning seep\u00c3\u00a4rast tundubki mulle, et ta on j\u00c3\u00b5udnud mitu sammu kaugemale vajalikust esmasest t\u00c3\u00b5demusest: et me vajame algelemente. Uku on juba ammu seal, kus ta n\u00c3\u00a4eb kolmnurki ja samas tunneb kuuse l\u00c3\u00b5hna.
\nM\u00c3\u00b5nikord on nii, et l\u00c3\u00a4hed \u00c3\u00b5htul magama ja tead, et hommik tuleb teisiti. Mingi kr\u00c3\u00b5ks on k\u00c3\u00a4inud, mingi vedru on pingesse keeratud, mingi energia \u00c3\u00bcles kruvitud. M\u00c3\u00b5nikord teeb seda vastloetud raamat, m\u00c3\u00b5nikord n\u00c3\u00a4htud film, m\u00c3\u00b5nikord naasmine loodusest \u00e2\u20ac\u201c ja m\u00c3\u00b5nikord teatrietendus. M\u00c3\u00b5nikord on tunne, et t\u00c3\u00bckk sai otsa ja elu sai armastust t\u00c3\u00a4is, sellist hoomamatut armastust reaalsuse ning k\u00c3\u00b5iksuse vastu. M\u00c3\u00b5nikord tuleb kusagilt energia, mis annab hoogu teha teistele midagi head.
\nInimesed jagunevad loojateks ja h\u00c3\u00a4vitajateks. Loojad on need, kellele on t\u00c3\u00a4htis anda siia maailma midagi juurde, midagi head. Anda mingi k\u00c3\u00bcbeke, mis teeb olemise kerguse talutavamaks k\u00c3\u00b5igile, nii inimesele kui loomale kui kivile. Kellele on t\u00c3\u00a4htis aidata ka siis, kui pole kedagi, kes seda n\u00c3\u00a4eks.
\nTeatrit saab teha mitut moodi. Mulle meeldib aga see, kui seda tehakse s\u00c3\u00bcdamega, olgu v\u00c3\u00a4ljendusstiil milline tahes. Ja kuna teater on kaduv, p\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6rdumatu kunst, mille liiv jookseb k\u00c3\u00b5iksusliku \u00c3\u00bcksk\u00c3\u00b5iksusega alati liiga kiirelt l\u00c3\u00b5puni, olen t\u00c3\u00a4nulik selle eest, et ma elan samal ajal kui Uku ja saan n\u00c3\u00a4ha tema m\u00c3\u00b5tteid.
\nKindlasti peab siinkohal m\u00c3\u00a4rkima, et mul on ka trupi \u00c3\u00bcle tohutu heameel: ma pole t\u00c3\u00bckk aega olnud teatris nii kohal, kuigi m\u00c3\u00a4ng k\u00c3\u00a4ib l\u00c3\u00a4bi k\u00c3\u00b5igi nelja seina ja metatasandi. Ja minu jaoks on see ansambel nii \u00c3\u00bchtlane ja terviklik, et ma tahaks mainida \u00c3\u00a4ra vaid seda, kui h\u00c3\u00a4sti sobib Robert Annusele Pierrot ja Arlekiini h\u00c3\u00bcbriid, see kaose algelement, see liblikas, kelle tiivaripsutus elu ja surma, pisara ja naeruga p\u00c3\u00b5imib t\u00c3\u00bcki n\u00c3\u00a4htamatu niidiga kokku.
\nIgal juhul on tee selge \u00e2\u20ac\u201c taoistlikus m\u00c3\u00b5ttes. Tee seda, mida teed, tee endale ja teistele. Peaasi, et pea ja s\u00c3\u00bcda k\u00c3\u00a4iks \u00c3\u00bchte sammu, et valitseks tasakaal, kus tarduva t\u00c3\u00a4iuse v\u00c3\u00a4ltimiseks oleks alati \u00c3\u00bcks k\u00c3\u00bcbeke kaost. T\u00c3\u00a4ius on surm, surm on t\u00c3\u00a4ius; k\u00c3\u00b6ie otsa pole m\u00c3\u00b5tet minna k\u00c3\u00b5lkuma enne, kui t\u00c3\u00a4ius on saavutatud. K\u00c3\u00bcll siis on aega k\u00c3\u00b5iksuses puhata.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
\u00c3\u0153ksk\u00c3\u00b5ik kui \u00c3\u00bcksk\u00c3\u00b5ikselt inimene edasi tormab, ikka l\u00c3\u00a4bi t\u00c3\u00a4htede raskuste poole p\u00c3\u00bcrgib, alati on kusagil kellegi t\u00c3\u00bc\u00c3\u00bctu h\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4leke, mis \u00c3\u00bctleb: \u00e2\u20ac\u017eInimesele on vaja \u00c3\u00b5hku ja armastust\u00e2\u20ac\u0153. Muidugi v\u00c3\u00b5iks \u00c3\u00b6elda, et see k\u00c3\u00b5ik on elementaarne. \u00c3\u2022hk on elementaarne, armastus on elementaarne. Aga miks peab siis aeg-ajalt seda meelde tuletama? Miks tulevad \u00c3\u00b5hk ja armastus meelde alles […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[],"class_list":["post-960","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-teater"],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/960","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=960"}],"version-history":[{"count":2,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/960\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":962,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/960\/revisions\/962"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=960"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=960"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=960"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}