Kui inimene k\u00c3\u00b5nnib l\u00c3\u00a4bi t\u00c3\u00bchja toa ja teine seda j\u00c3\u00a4lgib, siis m\u00c3\u00b5nes m\u00c3\u00b5ttes v\u00c3\u00b5ib seda t\u00c3\u00b5esti teatriks nimetada. Aga kui inimene kirjutab romaani ja keegi teine seda j\u00c3\u00a4lgib, siis kas see ongi kirjandus? NO99 lavastus numbrim\u00c3\u00a4rgiga NO68 kannab k\u00c3\u00b5nekat pealkirja \u00e2\u20ac\u017eMisery\u00e2\u20ac\u0153. Jah, see on k\u00c3\u00bcll raamatusarja kangelanna nimi \u00e2\u20ac\u201c Misery Chastain \u00e2\u20ac\u201c, ent lisaks ka nutt ja hala, mida kirjanik Paul Sheldon oma erinevatel eluetappidel tunneb. Haledust tekitavad asjaolud l\u00c3\u00a4hevad iga astmega \u00c3\u00bcha koledamaks, ent enesehaletsus j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4b alati sama hirmsaks. Hoolimata sellest, et allak\u00c3\u00a4igutrepp algab \u00c3\u00bcsna leebelt ja k\u00c3\u00b5rgelt.
\nK\u00c3\u00bcll v\u00c3\u00b5ib olla kole, kui sa oled p\u00c3\u00a4ratu kuulus ja rikas, v\u00c3\u00a4hemalt kirjanike v\u00c3\u00b5rdluses. Sul pole k\u00c3\u00bcll Nobeli preemiat v\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4rt taiest, eks ole, kuid see-eest kiljuvad austajannad su nime. Ei saa rahulikult naisestki lahutada, kui kohe on fotograafid platsis. Aga Paul Sheldon tunneb end haledalt. Mis kuulsus see on, kui sinu kirjanduslikuks ausambaks on Vaga Jenovena alias Misery Chastain? See \u00c3\u00b5nnetu, lopsaka juuksepahmaka ja isep\u00c3\u00a4ise meelelaadiga Metsik Roos, kelle pisaraterohked seiklused on toonud sulle sadu tuhandeid f\u00c3\u00a4nne ja dollareid. Kas poleks parem olla v\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4rikas belletrist, kelle \u00c5\u00a1ed\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6vrit teavad ainult jumaldavad kriitikud? Sheldoni elu on raske, ajab kohe jooma ja k\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcniliselt omaenda tegelast rappima, isegi kui vaid s\u00c3\u00b5prade ringis.
\nT\u00c3\u00b5si, hilisem Sheldon oleks valmis teinekord olema kuulus kasv\u00c3\u00b5i k\u00c3\u00b5ige lamedama seebijutu t\u00c3\u00b5ttu, kui see vaid leevendaks n\u00c3\u00a4rivat valu ja tuikavaid j\u00c3\u00a4semeid. Kes iganes \u00c3\u00bctles, et kuulsus ei v\u00c3\u00b5ta t\u00c3\u00bckki k\u00c3\u00bcljest, pole kohtunud F\u00c3\u00a4nniga Number \u00c3\u0153ks. Annie Wilkes armastab raamatuid \u00c3\u00bcle k\u00c3\u00b5ige. Eriti siis, kui nende peategelaseks on Jeesus v\u00c3\u00b5i Misery Chastain. Ja mitte tingimata selles j\u00c3\u00a4rjekorras. Kui Paul Sheldon suhtub Miserysse nagu lipakasse, keda lameda h\u00c3\u00b5lptulu nimel kuhugi odavasse seiklusesse saata, siis Annie Wilkesi jaoks on Misery peaaegu nagu Jeesus. Tema puudutus ravib, teda kiusatakse taga ja ometi jagab ta inglisilmset armastust k\u00c3\u00b5igist \u00c3\u00b5udustest hoolimata. Kui Annie Wilkes ainult teaks, et sarnaselt Jeesusele on ka Misery elutee \u00c3\u00bc\u00c3\u00bcrike ja Jumalal on tema jaoks teised plaanid.
\nJa kui Paul Sheldon ainult teaks, et kirjanduses ei pruugi Jumalaks olla kirjanik, vaid lugeja. \u00e2\u20ac\u017eSina ei pea mitte oma tegelast tapma,\u00e2\u20ac\u0153 sosistab kellegi h\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4l piinatud Sheldoni m\u00c3\u00b5tetes. See ei ole sinu tegelane, Sheldon. \u00c3\u0153kski menukirjanik ei saa loota, et lugejal pole tema \u00c3\u00bcle v\u00c3\u00b5imu. Mida teha aga siis, kui lugejast on saanud Lugeja ja Sheldon pole isegi enam Nimetaja? Wilkesi majapidamises on see murd lahendatud imelihtsalt \u00e2\u20ac\u201c Lugeja ja Nimetaja on \u00c3\u00bcks (ja sama isik). Lugeja \u00c3\u00bctleb kirjanikule, et lugu l\u00c3\u00a4heb edasi. Ent k\u00c3\u00b5igest hoolimata j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4b piinatud loojale \u00c3\u00bcks trump, mida kiusaja ei saa kunagi k\u00c3\u00a4tte: lugeja l\u00c3\u00bckkab loo uuesti k\u00c3\u00a4ima, kuid keegi peale kirjaniku ei tea, kuidas see edasi l\u00c3\u00a4heb. Ja Sheldon avastab r\u00c3\u00b5\u00c3\u00b5museguse ehmatusega, et m\u00c3\u00b5nikord ei pruugi isegi kirjanik seda teada. Sheldoni jaoks avaneb tr\u00c3\u00bckipaberis auk v\u00c3\u00b5lumaailma, milles toimuvat ta kontrollib vaid osaliselt. Ja mitte miski, isegi veri ja pisarad, ei suuda t\u00c3\u00b5ugata v\u00c3\u00b5lumaailma soovitud suunas.
\nSheldoni allak\u00c3\u00a4igutrepp algab \u00c5\u00a1ampuse ja kibeda sarkasmiga, l\u00c3\u00b5peb aga valgustuse ja magusvalusa ekstaasiga. Kirjanik-looja avastab, et enda p\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4stmiseks tuleb loobuda k\u00c3\u00b5igist katsetest loomingut kontrollida. K\u00c3\u00b5ige parem raamat s\u00c3\u00bcnnib kogu selle higi ja kuse keskel, Wilkesi-Prokrustese s\u00c3\u00a4ngis, lootust kaotades. Ainult siis, kui kirjanik annab k\u00c3\u00b5igele j\u00c3\u00a4rele, l\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6b k\u00c3\u00a4ega ja lepib saatusega; ainult siis, kui tegelased v\u00c3\u00b5tavad v\u00c3\u00b5imust nii Lugeja kui Kirjaniku \u00c3\u00bcle, saab s\u00c3\u00bcndida k\u00c3\u00b5ige parem raamat. V\u00c3\u00a4hemalt Sheldoni maailmas. Sest asi pole ju kuulsuses, rahas ega austajates. Asi on selles, et Sheldon ei saa olla kirjutamata. Isegi relvaga silmitsi seistes. Isegi suurimates valudes, mida ta on eales tundnud. Wilkesi andunud pilk, kui ta j\u00c3\u00a4lgib ekstaasi sattunud kirjanikku loomepalangus, \u00c3\u00bctleb rohkem kui tuhat \u00c3\u00bcks s\u00c3\u00b5na.
\n\u00e2\u20ac\u017eMisery\u00e2\u20ac\u0153 on lugu lugudest, \u00c5\u00a0eherezadist ja julmast publikust. Ei tasu unustada, et pole lugejat ilma kirjanikuta ja pole jutustajat ilma jututa. Alguses oli S\u00c3\u00b5na, l\u00c3\u00b5puks selle Lugeja.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Kui inimene k\u00c3\u00b5nnib l\u00c3\u00a4bi t\u00c3\u00bchja toa ja teine seda j\u00c3\u00a4lgib, siis m\u00c3\u00b5nes m\u00c3\u00b5ttes v\u00c3\u00b5ib seda t\u00c3\u00b5esti teatriks nimetada. Aga kui inimene kirjutab romaani ja keegi teine seda j\u00c3\u00a4lgib, siis kas see ongi kirjandus? NO99 lavastus numbrim\u00c3\u00a4rgiga NO68 kannab k\u00c3\u00b5nekat pealkirja \u00e2\u20ac\u017eMisery\u00e2\u20ac\u0153. Jah, see on k\u00c3\u00bcll raamatusarja kangelanna nimi \u00e2\u20ac\u201c Misery Chastain \u00e2\u20ac\u201c, ent lisaks ka […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[],"class_list":["post-932","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-teater"],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/932","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=932"}],"version-history":[{"count":1,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/932\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":933,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/932\/revisions\/933"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=932"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=932"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=932"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}