Paneelmaja akna taga on saali sein. Salap\u00c3\u00a4rase ja pomp\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6sse ametnikuukse teisel poolel v\u00c3\u00b5ib olla vaesemast klassist kodu kohustusliku telesaatega. Parlamendikoridori uks viib vanuri \u00c3\u00bcksildasse korterisse. \u00c3\u2022bluke ja habras v\u00c3\u00b5ltsreaalsus, mida \u00c3\u00bcmbritseb tegelik teatrimaja, mida omakorda \u00c3\u00bcmbritseb autodest kohisev ja tuledest s\u00c3\u00a4delev Tallinn, mida seej\u00c3\u00a4rel \u00c3\u00bcmbritseb tuledest suhteliselt t\u00c3\u00bchi ja metsane Eesti, mida neelab endasse hiiglaslik maailm.
\nMust riie on sellel toal, kus askeldavad oma pisikestes eludes pisikesed inimesed \u00c3\u00bches pisikeses riigis. Need mured ei ole kahtlemata pisikesed, v\u00c3\u00a4hemalt mitte muretsejate jaoks. Ja Nokia kontserdimaja suur ekraan v\u00c3\u00b5imendab need murekesed m\u00c3\u00b5neks ajaks v\u00c3\u00a4ga suureks. Empaatiline vaataja l\u00c3\u00a4heb kasv\u00c3\u00b5i korraks kulunud \u00c5\u00bdigulisse v\u00c3\u00b5i paneelkorterisse v\u00c3\u00b5i \u00c3\u0153lemn\u00c3\u00b5ukogusse v\u00c3\u00b5i v\u00c3\u00a4ikese lapse n\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4risussi juurde. Kasv\u00c3\u00b5i korraks on v\u00c3\u00a4ikese rahva v\u00c3\u00a4ikese inimese suur mure pehmetel toolidel istuva auditooriumi asi. Just t\u00c3\u00a4pselt nii, nagu korraks paelub osavalt suureks m\u00c3\u00a4ngitud Eesti mure maailma v\u00c3\u00b5i Euroopa t\u00c3\u00a4helepanu.
\nMinu k\u00c3\u00b5rval istunud hispaanlannad naersid koos eestlastega ja ei naernud siis, kui meie ei naernud. Ma peangi NO99 suurimaks saavutuseks seda, et minu arust on neil \u00c3\u00b5nnestunud teha Eesti \u00e2\u20ac\u017easjast\u00e2\u20ac\u0153 selline lavastus, mis n\u00c3\u00a4eb \u00e2\u20ac\u017easja\u00e2\u20ac\u0153 v\u00c3\u00a4ljaspoolt, n\u00c3\u00b6. v\u00c3\u00a4lismaalase pilguga. Nagu olekski Ojasoo ja Semper ja trupp oma teatrimajas ning vaataks t\u00c3\u00a4helepanelikult, mis toimub majja ehitatud konstruktsioonis nimega Eestimaa. Sealsed toad on Eesti reaalsuse killud, mille absurdsus v\u00c3\u00b5i kurbus p\u00c3\u00b5imuvad \u00c3\u00bcheks, p\u00c3\u00b5imuvad selleks ilmeksimatuks sotsialistlikuks kaamoseks, mida teavad s\u00c3\u00b5natult k\u00c3\u00b5ik need, kes elasid Baltimaades, Poolas v\u00c3\u00b5i Slovakkias \u00e2\u20ac\u201c s\u00c3\u00b5naga, kargemas p\u00c3\u00b5hjablokis. Siin pole jugoslaavialikku teatraalsust ega r\u00c3\u00b5\u00c3\u00b5msameelset kommunismi palmide all. P\u00c3\u00b5hjamaine sovjett on sama morn kui hommikune taksojuht vihmases N\u00c3\u00b5ukogude Tallinnas.
\nEestis on toimunud murrang. Omaaegne k\u00c3\u00b5iksus, igasse poori libisev reaalsus on muutunud butafooriaks ja kokkuklopsitud struktuuriks, mille kulisside taga asub ehtne maailm. Sovjetlik blokk on \u00c3\u00bcmbritsetud liberaalkapitalistliku klaasi ja l\u00c3\u00a4ikega, vana maja \u00c3\u00bchendab uue kaubanduskeskusega vaid s\u00c3\u00b5natult k\u00c3\u00b5ndiv iniml\u00c3\u00bcli. Kontserdimaja klantssaalist astuvad luust ja lihast inimesed minevikku, tagasi puust ja vihast sovjettideks. Ent juba see, et nad peavad tegema sammu tagasi, on edasiminek. Inimesed kahe reaalsuse vahel on samad, isegi noorim NO99 n\u00c3\u00a4itleja on s\u00c3\u00bcndinud N\u00c3\u00b5ukogude Liidus, kuid Eesti on astunud sellest ajast n\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcdseks p\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6rdumatult v\u00c3\u00a4lja. Tuttavaid hetki ja pilte n\u00c3\u00a4hes tabanud \u00c3\u00b5\u00c3\u00b5vastus ja \u00c3\u00a4ratundmistorkega segatud v\u00c3\u00b5\u00c3\u00b5ristus m\u00c3\u00b5juvad palsamina \u00e2\u20ac\u201c see reaalsus teatrimaja sees ei ole enam meie reaalsus, see on minevik.
\nKuid kuna pealkirjas on Liivi juba parafraseeritud, v\u00c3\u00b5iks kaasaegse kapitalismi vaimus \u00c3\u00b6elda, et tuleviku tellimiseks peab ostma ka mineviku. Klantsajastu t\u00c3\u00a4ieliseks m\u00c3\u00b5istmiseks peab astuma m\u00c3\u00b5ttes sammu tagasi, kommunaalkorterite ja rosoljekausside maailma. Peaasi, et seda tehakse tagasivaatavalt, ohutust kaugusest, mitte nostalgial\u00c3\u00b5hnaliselt nagu taastatud kolhoosipidudel.
\nNO99 lavastuse vahest suurimaks teeneks v\u00c3\u00b5iks aga pidada hoopis seda, et ta p\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6rab l\u00c3\u00b5puks pilgu Eesti laele. Jah, see lagi on must, ent kui Liivi ajal oli see n\u00c3\u00b5ge ja prussakaid t\u00c3\u00a4is k\u00c3\u00a4egakatsutav barj\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4r, siis t\u00c3\u00a4naseks on m\u00c3\u00a4rgata, et lagi on mustast riidest. See on loor, iseendale peale t\u00c3\u00b5mmatud surilina. Ja see on eemaldatav. Kui iga\u00c3\u00bcks riide kord \u00c3\u00a4ra t\u00c3\u00b5mbab ja vaatab l\u00c3\u00b5puks sinist taevast, l\u00c3\u00a4heb ka m\u00c3\u00bc\u00c3\u00bctiline Eesti \u00c3\u00bchiselt l\u00c3\u00a4bi raskuste t\u00c3\u00a4htede poole. Seniks takerdub ta ikka ja j\u00c3\u00a4lle dekoratsioonidesse.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Paneelmaja akna taga on saali sein. Salap\u00c3\u00a4rase ja pomp\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6sse ametnikuukse teisel poolel v\u00c3\u00b5ib olla vaesemast klassist kodu kohustusliku telesaatega. Parlamendikoridori uks viib vanuri \u00c3\u00bcksildasse korterisse. \u00c3\u2022bluke ja habras v\u00c3\u00b5ltsreaalsus, mida \u00c3\u00bcmbritseb tegelik teatrimaja, mida omakorda \u00c3\u00bcmbritseb autodest kohisev ja tuledest s\u00c3\u00a4delev Tallinn, mida seej\u00c3\u00a4rel \u00c3\u00bcmbritseb tuledest suhteliselt t\u00c3\u00bchi ja metsane Eesti, mida neelab endasse hiiglaslik […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[],"class_list":["post-926","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-teater"],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/926","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=926"}],"version-history":[{"count":1,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/926\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":927,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/926\/revisions\/927"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=926"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=926"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=926"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}