Teater ei pea olema uurimisk\u00c3\u00bcsimuseta meelelahutus ega agressiivselt n\u00c3\u00a4kkur\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6kiv vaatajakriitika, et t\u00c3\u00a4helepanu \u00c3\u00a4ratada ja m\u00c3\u00b5tteid liigutada. V\u00c3\u00b5ib ka k\u00c3\u00bcsida k\u00c3\u00bcsimusi enesestm\u00c3\u00b5istetavate asjade kohta, sest just enesestm\u00c3\u00b5istetavus on tihti aluseks elu tumedamale poolele. Kui inimene ei taha endalt \u00c3\u00b5igeaegselt ja rahulikult k\u00c3\u00bcsida, miks ta teeb seda, mida ta teeb, siis v\u00c3\u00b5ib elu viia v\u00c3\u00a4lja punkti, kus ta k\u00c3\u00bcsib seda halisedes kolmk\u00c3\u00bcmmend aastat hiljem, poetades r\u00c3\u00a4paseid pisaraid \u00c3\u00b5lleklaasi. See ei kehti ainult peaaegu et sektantlikuks muutunud edukultuse kohta, kus inimesed \u00c3\u00a4hmaselt m\u00c3\u00b5istavad, et on vaja olla edukas, aga ei ole p\u00c3\u00a4ris kindlad selles, miks ja kuidas. Umbes nagu siis, kui saadad teise inimese tooma ei-tea-mida ei-tea-kust. Sa asetad vahel liigse lootuse sellele, et k\u00c3\u00bcll ta ise \u00c3\u00b5pib ja avastab end selle retke k\u00c3\u00a4igus. M\u00c3\u00b5nikord ei avasta ja siis tuleb n\u00c3\u00b5utus, selle j\u00c3\u00a4rel rahulolematus ja l\u00c3\u00b5puks ahastus. Miks siis mitte k\u00c3\u00bcsida enne: “Oota, miks ma l\u00c3\u00a4hen ei-tea-kuhu?” Teadmine pole h\u00c3\u00a4biasi.
\n\u00c3\u0153ha enam hakkab tunduma, et kui m\u00c3\u00b5ni teater tegeleb Eestis poliitilise kriitikaga, teine sotsiaalkriitikaga, siis Tartu Uus Teater tegeleb eksistentsialismiga. Loomulikult mitte ainult sellega ja loomulikult mitte vaid Tartu Uus Teater. Aga m\u00c3\u00b5nes m\u00c3\u00b5ttes k\u00c3\u00bcsib TUT just neid k\u00c3\u00bcsimusi. Et “Miks me teeme seda, mida me teeme?” ja “Kas me teame, mida me teeme?” ja “Miks me ei k\u00c3\u00bcsi m\u00c3\u00b5nikord, mida me teeme? Lihtsalt selleks, et olla kindlad, kas me teame?” V\u00c3\u00b5ib-olla just see viimane k\u00c3\u00bcsimus eristab eelmise sajandi eksistentsialiste ja t\u00c3\u00a4nap\u00c3\u00a4eva uuseksistentsialiste. See “uussiirus” ja suurte k\u00c3\u00bcsimuste k\u00c3\u00bcsimine ongi vahest uuseksistentsialism, p\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6rdumine postmodernistlikust k\u00c3\u00b5ige kahtlustamisest ja paranoiast lihtsate – ja samas ometi nii keeruliste – alusteadmiste poole. Kas sa tead, kes sa oled? Miks sa oled selline? Kas sa tahad olla selline? K\u00c3\u00b5ik need k\u00c3\u00bcsimused tuleb k\u00c3\u00bcsida mitte ilkuva v\u00c3\u00b5i k\u00c3\u00a4reda, vaid siiralt huvitatud alatooniga.
\nKui Camus k\u00c3\u00a4ratas, et inimesel on kaks valikut: kas ennast tappa v\u00c3\u00b5i mitte, siis uuseksistentsialistid panevad oma k\u00c3\u00bcsimuste j\u00c3\u00a4rel talle k\u00c3\u00a4e \u00c3\u00bcmber \u00c3\u00b5lgade ja k\u00c3\u00bcsivad nukralt: mis n\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcd on siis? Miks peab siis kohe niimoodi? Nad pole mitte j\u00c3\u00a4ised ps\u00c3\u00bchhiaatrid\/teadlased, vaid s\u00c3\u00b5brad. Me tahame, et sa m\u00c3\u00b5istaks seda, mida sa teed – \u00c3\u00bcksk\u00c3\u00b5ik, millega sa tegeled. Peamine on see, et sa oleks sellest teadlik.
\nNero Urke (Jegor), Leino Rei (Edu-ard Ozols), Kristel Leesmend (Kristels), Mart Aas (Veiko) ja T\u00c3\u00b5nis Leemets (saatejuht) k\u00c3\u00b5nnivad vahel n\u00c3\u00b5utult, vahel n\u00c3\u00b5udlikult, vahel teadlikult ja siis ilmselges segaduses m\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6da etteantud piirjooni. Ja pole selge, kas guru teab, kuhu ta oma \u00c3\u00b5pilasi juhib v\u00c3\u00b5i on k\u00c3\u00b5ik m\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4ratud ette. Samuti pole sugugi selge, et guru on \u00c3\u00bcldse guru, mitte kogemata enne teisi vaimselt kokku kukkunud \u00c3\u00b5nnetu edumeelne. “Edu” on sellep\u00c3\u00a4rast tore s\u00c3\u00b5na, et teda v\u00c3\u00b5ib asetada \u00c3\u00bcksk\u00c3\u00b5ik millisesse lausesse \u00c3\u00bcksk\u00c3\u00b5ik millise nimis\u00c3\u00b5na asemel m\u00c3\u00a4rkamaks seda, kui t\u00c3\u00bchi see s\u00c3\u00b5na on. “Meie riigi edu s\u00c3\u00b5ltub kodanikest”\/”Ma tahaks saavutada edu, see oleks mu \u00c3\u00b5nne alus”. J\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4b mulje, nagu oleks edu vaid viide mingile t\u00c3\u00a4htsamale s\u00c3\u00b5nale, mida ta asendab. Nii harva k\u00c3\u00bcsitakse: hea k\u00c3\u00bcll, aga millele ta viitab? T\u00c3\u00b5esti, mis on “edu”? See on liiga enesestm\u00c3\u00b5istetav k\u00c3\u00bcsimus ja sellel pole lihtsat vastust. S\u00c3\u00b5ltub kontekstist? Just nimelt, aga siis ongi t\u00c3\u00a4htsam kontekst kui see s\u00c3\u00b5na ise. Selle asemel, et hardunult korrutada edu mantrat, tuleks visata s\u00c3\u00b5na minema ja uurida, millele ta viitab.
\nAga uue ja vana eksistentsialismi vahel on selge side. Beckettlikud katkestused, nurjunud dialoogid, ummikkusse viivad m\u00c3\u00b5ttek\u00c3\u00a4igud saavad t\u00c3\u00a4nases uuseksistentsialismis siiski p\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4stva l\u00c3\u00b5pu. Kui Teise maailmas\u00c3\u00b5ja j\u00c3\u00a4rel l\u00c3\u00b5i ahastusse sattunud m\u00c3\u00b5tlus k\u00c3\u00a4ega ja k\u00c3\u00bcsis raevunult nonsens-k\u00c3\u00bcsimusi ning vaikis l\u00c3\u00b5puks \u00c3\u00bcldse, siis 21. sajandil vaatab uuseksistentsialist l\u00c3\u00b5puks rahunenult – peaaegu et heldinult – sulle otsa ja tuleb s\u00c3\u00b5bramehelikult sinu k\u00c3\u00b5rvale, vaatab sinna, kuhu vaatad sina, on koos sinuga. Ta ei j\u00c3\u00a4ta sind viimase absurdse repliigi j\u00c3\u00a4rel abitult t\u00c3\u00bchja lava j\u00c3\u00b5llitama, vaid istub su k\u00c3\u00b5rval, et proovida \u00c3\u00bchiselt seda absurdi vaadelda. Kas see ongi elu m\u00c3\u00b5te? oleks k\u00c3\u00bcsinud eksistentsialist. Ei, aga mis on sinu elu m\u00c3\u00b5te? k\u00c3\u00bcsib uuseksistentsialist. Ilma igasuguse iroonia v\u00c3\u00b5i sarkasmita.<\/p>\n
M\u00c3\u00a4rks\u00c3\u00b5nad: v\u00c3\u00a4ga hea t\u00c3\u00bckk, palun mine vaatama<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Teater ei pea olema uurimisk\u00c3\u00bcsimuseta meelelahutus ega agressiivselt n\u00c3\u00a4kkur\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6kiv vaatajakriitika, et t\u00c3\u00a4helepanu \u00c3\u00a4ratada ja m\u00c3\u00b5tteid liigutada. V\u00c3\u00b5ib ka k\u00c3\u00bcsida k\u00c3\u00bcsimusi enesestm\u00c3\u00b5istetavate asjade kohta, sest just enesestm\u00c3\u00b5istetavus on tihti aluseks elu tumedamale poolele. Kui inimene ei taha endalt \u00c3\u00b5igeaegselt ja rahulikult k\u00c3\u00bcsida, miks ta teeb seda, mida ta teeb, siis v\u00c3\u00b5ib elu viia v\u00c3\u00a4lja punkti, kus […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[],"class_list":["post-852","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-teater"],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/852","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=852"}],"version-history":[{"count":4,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/852\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":856,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/852\/revisions\/856"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=852"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=852"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=852"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}