Erakordselt ahvatlev ja labane oleks \u00c3\u00b6elda, et teater on t\u00c3\u00a4namatu t\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6. Ei ole \u00e2\u20ac\u201c aplaus on \u00c3\u00bcks k\u00c3\u00b5ige ehedamaid, vahetumaid t\u00c3\u00a4nukogemusi, mida loomeinimene v\u00c3\u00b5iks tunda. See on visuaalne ja heliline kiitus neile, kes on just paar tundi saali \u00c3\u00bches nurgas k\u00c3\u00b5va h\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4lega r\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4kinud, oma keha v\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4nanud ja muljetavaldavaid p\u00c3\u00a4he\u00c3\u00b5pitud tekstimassiive kordam\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6da ette kandnud.
\nSiiral aplausihetkel on teatrisaalis h\u00c3\u00b5rgu maitsega ekstaatiline inimenergiate plahvatushetk, kus n\u00c3\u00a4itlejate poolt pika aja jooksul toimunud \u00c3\u00b5rritamisele v\u00c3\u00b5ib l\u00c3\u00b5puks vastata orgastilise vabanemisega. Kus pikka aega vait ja v\u00c3\u00b5imalikult liikumatult istunud inimmass tohib j\u00c3\u00a4rsku kokkuleppeliselt k\u00c3\u00b5va h\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4lt teha, huilata, vilistada ning k\u00c3\u00a4si kokku taguda.
\n\u00c3\u0153rgne ja ilus hetk.
\nMis ei viibi kahjuks. Ma ei r\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4gi sellest, et ta l\u00c3\u00b5peb tegelikult juba siis, kui sumisev rahvas on toolidelt t\u00c3\u00b5usnud ja end saaliustest v\u00c3\u00a4lja pressinud ning ajatu muigega lavat\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6lised hakkavad mungaliku vaikimise saatel kogu seda ilu maha l\u00c3\u00b5hkuma.
\nTinglikult, kujundlikult \u00c3\u00b6eldes l\u00c3\u00b5peb see hetk siis, kui ilmub esimene arvustus.
\nSelle punktini on kestnud konspiratiivne aura, kus etendusest teadsid vaid need, kes kohal olid. Need v\u00c3\u00a4ljavalitud, kes hingasid teatrisaali pisut seisnud \u00c3\u00b5hku ning j\u00c3\u00a4lgisid (v\u00c3\u00b5imalikult) h\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4letult seda, mida v\u00c3\u00a4iksem vanden\u00c3\u00b5ulaste grupp oli mitu kuud salaja ette valmistanud.
\nEsimesest arvustusest alates teavad etendusest juba k\u00c3\u00b5ik, kes v\u00c3\u00a4ljaande keelt m\u00c3\u00b5istavad. V\u00c3\u00a4he sellest \u00e2\u20ac\u201c nad teavad sellest rohkemgi, kui asjaosalised ise. J\u00c3\u00a4rsku teavad sajad tuhanded, kas lavastus on hea v\u00c3\u00b5i halb.
\nTeatud m\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4ral on see k\u00c3\u00b5ik nagu s\u00c3\u00bcnnip\u00c3\u00a4evapidu, kuhu on kutsutud kindlad inimesed ja kus korraldatakse mingi ootamatu \u00c3\u00bcllatus. Kogu \u00c3\u00bclej\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4nud \u00c3\u00bchiskond j\u00c3\u00a4i peost ilma, kuid \u00c3\u00bcksikud rahulolevad v\u00c3\u00b5i rahulolematud k\u00c3\u00bclalised valguvad p\u00c3\u00a4rast s\u00c3\u00bcndmust laiali ning r\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4givad toimunust neile, kes polnud kutset saanud. R\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4givad oma versiooni ja siin m\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4rab k\u00c3\u00b5ike see, mida s\u00c3\u00bcndmust n\u00c3\u00a4inud k\u00c3\u00bclalised arvasid. Kui nad j\u00c3\u00a4id rahule, siis teab varsti kogu linn, et oli \u00c3\u00bcks k\u00c3\u00b5va pidu, kus oli, tead, selline \u00c3\u00bcllatus, et v\u00c3\u00a4he polnud. Kui ei j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4nud rahule, siis kuulevad k\u00c3\u00b5ik, et oli t\u00c3\u00a4ielik jura, kus polnud s\u00c3\u00bc\u00c3\u00bca ega juua, tuba oli k\u00c3\u00bclm, naised koledad ja \u00c3\u00bcllatus nii kehv, et tekkis tahtmine ta \u00c3\u00a4ra uputada.
\nS\u00c3\u00bcndmus ise on m\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6das, kajama j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4vad vaid arvamused.
\nJa need kajavad aegade l\u00c3\u00b5puni.
\nKas teatrikriitikud annavad endale sellest aru? Kas nad m\u00c3\u00b5istavad, milline vastutus on nende k\u00c3\u00a4tes? Niipea, kui sumisev publik on saalist lahkunud ja esietendusest \u00c3\u00b5hetavad vanden\u00c3\u00b5ulased kogunevad teatri poolt kaetud laua juurde veini jooma ja esietenduse vippk\u00c3\u00bclalistest \u00c3\u00bcle j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4nud salatij\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4nuseid v\u00c3\u00a4lja \u00c3\u00b5ngitsema, hakkavad teatrikriitikute k\u00c3\u00a4ed v\u00c3\u00b5imust surisema. N\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcd on igal nende poolt tr\u00c3\u00bckitaval s\u00c3\u00b5nal kaal.
\nNende v\u00c3\u00b5imuses on v\u00c3\u00a4hem kui 1800 t\u00c3\u00a4hem\u00c3\u00a4rgiga t\u00c3\u00bchistada m\u00c3\u00b5ne n\u00c3\u00a4itleja v\u00c3\u00b5i lavastaja kuudepikkune t\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6. Selleks ei peagi kulutama kogu artiklit, piisab vaid \u00c3\u00bchest s\u00c3\u00b5nast. N\u00c3\u00a4iteks k\u00c3\u00b5rvalosa m\u00c3\u00a4nginud n\u00c3\u00a4itleja X, kes kulutas oma teksti anal\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcsimisele, tegelase tausta lahtim\u00c3\u00b5testamisele ja laval pro\u00c5\u00beektorite valguses lavastaja juhiste j\u00c3\u00a4rgi rolli esitamisele kokku vahest kolm kuud, loeb j\u00c3\u00a4rgmisel p\u00c3\u00a4eval ilmunud arvustusest, et n\u00c3\u00a4itleja X oli \u00e2\u20ac\u0153kahvatu\u00e2\u20ac\u009d.
\nK\u00c3\u00b5ik.
\nViisk\u00c3\u00bcmmend aastat hiljem, kui teatrivaimustusest s\u00c3\u00a4rasilmne teatriteaduse tudengineiu kirjutab n\u00c3\u00a4itlejast X oma kursuset\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6d, loeb ta arhiividest, et n\u00c3\u00a4itleja X oli kahvatu. Rohkem selle lavastuse ja n\u00c3\u00a4itleja X-i suhte kohta teada ei saa. Noor t\u00c3\u00bcdruk ei olnud etenduse ajaks s\u00c3\u00bcndinudki ja ei tea, mis tegelikult saalis toimus. Tegelikult v\u00c3\u00b5is asi olla ka nii, et etendus l\u00c3\u00a4ks publikule h\u00c3\u00a4sti peale ning ka n\u00c3\u00a4itleja X osales ansamblis vapralt, teenides \u00c3\u00bche prooviperioodi k\u00c3\u00a4igus leitud vahva v\u00c3\u00b5ttega kiidum\u00c3\u00b5mina ja naerupahvaka. Arvustuse kirjutanud kriitik oli selleks ajaks vaheajal v\u00c3\u00b5etud v\u00c3\u00b5ileivast saanud iiveldushoo ning igatses vaid koju. Seal turvalisse ja tuttavasse peldikupotti oksendanud kriitik p\u00c3\u00bchkis seej\u00c3\u00a4rel suu mornilt puhtaks, istus vastumeelselt arvuti taha ja kirjutas halastamatu peatoimetaja poolt m\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4ratud ebainimlikuks t\u00c3\u00a4htajaks kiire arvamusloo.
\nViisk\u00c3\u00bcmmend aastat hiljem on igivana kriitiku iiveldushoog ammu m\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6das, v\u00c3\u00b5ileib unustatud ning n\u00c3\u00a4itleja X-iga j\u00c3\u00a4rgmistel esikapidudel korduvalt napsu v\u00c3\u00b5etud. Arvustus s\u00c3\u00a4ilib aga armutuna samas s\u00c3\u00b5nastuses, nagu viisk\u00c3\u00bcmmend aastat tagasi.
\nKas on t\u00c3\u00b5esti nii raske hoida arvustuse kirjutamise ajal m\u00c3\u00b5ttes lihtsat t\u00c3\u00b5de, et teatriajaloo kirjutavad kriitikud? N\u00c3\u00a4itlejad on nagu loomaaias puuride taga rahutult k\u00c3\u00b5ndivad loomad, kes v\u00c3\u00b5ivad m\u00c3\u00b6irata, sugu teha, oma urgu varjuda v\u00c3\u00b5i apaatselt vedeleda \u00e2\u20ac\u201c nende n\u00c3\u00a4gemisest tekkiv vaimustus, hirm v\u00c3\u00b5i vastumeelsus lahtub k\u00c3\u00bclastajal juba t\u00c3\u00a4nase \u00c3\u00b6\u00c3\u00b6ga. N\u00c3\u00a4itlejate v\u00c3\u00b5im piirdub lava\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4rtega.
\nAinus, kelle s\u00c3\u00b5na j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4b peale, kes naerab viimasena, kelle versiooni j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4dakse uskuma, on teatrikriitik. T\u00c3\u00b5eline keiserlik figuur, kelle armuandmis- v\u00c3\u00b5i hukkamis\u00c5\u00beest m\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4rab tolmusel p\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcnel reaalsete v\u00c3\u00b5i v\u00c3\u00a4ljam\u00c3\u00b5eldud vastastega rassinud gladiaatori saatuse.
\nOn siis nii raske k\u00c3\u00a4ituda aristokraatlikult ja v\u00c3\u00a4hemalt m\u00c3\u00b5elda oma s\u00c3\u00b5nad l\u00c3\u00a4bi enne, kui nad aastatuhandeteks kivisse raiutakse?<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Erakordselt ahvatlev ja labane oleks \u00c3\u00b6elda, et teater on t\u00c3\u00a4namatu t\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6. Ei ole \u00e2\u20ac\u201c aplaus on \u00c3\u00bcks k\u00c3\u00b5ige ehedamaid, vahetumaid t\u00c3\u00a4nukogemusi, mida loomeinimene v\u00c3\u00b5iks tunda. See on visuaalne ja heliline kiitus neile, kes on just paar tundi saali \u00c3\u00bches nurgas k\u00c3\u00b5va h\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4lega r\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4kinud, oma keha v\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4nanud ja muljetavaldavaid p\u00c3\u00a4he\u00c3\u00b5pitud tekstimassiive kordam\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6da ette kandnud. Siiral aplausihetkel […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":["post-76","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kriitika"],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/76","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=76"}],"version-history":[{"count":2,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/76\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":760,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/76\/revisions\/760"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=76"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=76"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=76"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}