Teiste kultuuriruumide k\u00c3\u00a4sitlused tuttavatest t\u00c3\u00bcvitekstidest on alati huvitavad kasv\u00c3\u00b5i teistsuguse l\u00c3\u00a4henemisnurga t\u00c3\u00b5ttu. Iraanlaste jaoks on m\u00c3\u00bcstiliste valitsejate n\u00c3\u00a4htus tuttav juba v\u00c3\u00a4hemalt kuus-seitse tuhat aastat ja Caligula m\u00c3\u00b5rvarlik poeesia m\u00c3\u00b5jub ohutu ekstsessina ainult neile, kes pole eales elanud ainuv\u00c3\u00b5imu all ning ei m\u00c3\u00b5ista, et \u00c3\u00bche inimese kiuslik k\u00c3\u00bcsimus elu m\u00c3\u00b5ttest v\u00c3\u00b5ib kergesti muuta m\u00c3\u00b5ttetuks v\u00c3\u00a4ga palju elusid. Seda hirmsam on, et Caligula hulluses on oma meetod. Noormees ei ole alguses mitte vaimuhaige ps\u00c3\u00bchhopaat v\u00c3\u00b5i seksuaalselt erutuv sadist, vaid \u00c3\u00bcmbritseva maailma silmakirjalikkuse ja v\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4rituse p\u00c3\u00a4rast s\u00c3\u00bcgavalt kannatav luuletaja. \u00c3\u0153sna k\u00c3\u00b5nekas on see, et nii mitmedki (tuntud ja v\u00c3\u00a4hetuntud) luuletajad on k\u00c3\u00a4inud oma ideaalidest saadud vaimustuse ajendil ehtsates s\u00c3\u00b5dades, tappes rohkem inimesi kui needsamad hurjutust v\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4rivad silmakirjatsejad. Igavene k\u00c3\u00bcsimus: kumb on p\u00c3\u00b5lastusv\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4rsem, kas \u00c3\u00bchiskonda puhastustulle lohistav idealist v\u00c3\u00b5i elurahu huvides eba\u00c3\u00b5iglust kultiveeriv konformist?
\nMungu teatritrupi \u00e2\u20ac\u017eCaligula\u00e2\u20ac\u0153 kohta on vastakaid arvamusi. \u00c3\u0153ks vaataja kurtis, et see on kolm tundi piina. Teine tunnistas, et alguses k\u00c3\u00a4is t\u00c3\u00bckk talle hirmsasti n\u00c3\u00a4rvidele, siis hakkas t\u00c3\u00a4itsa meeldima, siis l\u00c3\u00a4ks j\u00c3\u00a4lle t\u00c3\u00b5eliselt vastukarva ja l\u00c3\u00b5puks oli uuesti tore. Mina olen see kolmas t\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcp, kellele meeldis nii v\u00c3\u00a4ga, et l\u00c3\u00b5i hinge kinni. Taarusin Vanemuise v\u00c3\u00a4iksest majast v\u00c3\u00a4lja, pea k\u00c3\u00a4is ringi, silmad pakitsesid. Istusin teatrikohvikus, katsusin m\u00c3\u00a4slevaid emotsioone lahterdada ja siltide alla suruda ning m\u00c3\u00a4rkasin, kuidas Menning mind vaikselt silmitseb. Sada aastat tagasi, kui see h\u00c3\u00a4rrasmees \u00e2\u20ac\u017eVanemuise\u00e2\u20ac\u0153 seltsi juhtis, viljeles tema realismi ning taunis igasugust efektitsemist. Iraanlaste \u00e2\u20ac\u017eCaligula\u00e2\u20ac\u0153 peale oleks Menning t\u00c3\u00b5en\u00c3\u00a4oliselt saalis p\u00c3\u00bcsti t\u00c3\u00b5usnud ja demonstratiivselt lahkunud. N\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcdki tundus, kuidas ta ei saa h\u00c3\u00a4sti aru, miks mulle \u00e2\u20ac\u017eCaligula\u00e2\u20ac\u0153 nii v\u00c3\u00a4ga meeldis.
\nAga see on ju j\u00c3\u00a4lle see, et kui ma pean seletama, siis ei saagi teine inimene aru saada. Sarnaselt Linnateatri \u00e2\u20ac\u017eKesk\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6p\u00c3\u00a4iksele\u00e2\u20ac\u0153 ja Homayun Ghanizadeh’i \u00e2\u20ac\u017eAntigonele\u00e2\u20ac\u0153 ja paljudele tantsuetendustele pole selline elamus kirjeldatav realismi alla kuuluvate m\u00c3\u00b5istetega. Siin ei ole r\u00c3\u00b5hk ju sellel, kas tegelane on usutav v\u00c3\u00b5i mitte. Mungu trupi Helicon on pigem \u00c3\u00b5udusfilmist p\u00c3\u00a4rit koletis, poeet Scipio (kelle koera on keiser tapnud) meenutab ise pigem puudlit kui inimest. Selline \u00e2\u20ac\u017eCaligula\u00e2\u20ac\u0153 on poeem, mitte realistlik teatrit\u00c3\u00bckk, kus tegelane on laval korrektses kost\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcmis, r\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4gib ajastukohaselt, avab lugu, viib v\u00c3\u00a4ltimatu p\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6rdk\u00c3\u00a4iguni. See \u00e2\u20ac\u017eCaligula\u00e2\u20ac\u0153 on ringm\u00c3\u00a4ng, ringk\u00c3\u00a4ik, ts\u00c3\u00bckkel ja ketrab ennast nagu taignamikser segab tainast, mida siis l\u00c3\u00b5igutakse, loobitakse, segatakse, lahutatakse. Siin oleks tobe r\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4kida, siin peab pigem j\u00c3\u00a4lgima ja kaasa minema. Kui keegi olekski l\u00c3\u00b5puks suutnud tuua Caligulale kuud, siis oleks see t\u00c3\u00a4hendanud vaid seda, et tooja ei saanud keisri k\u00c3\u00a4sust absoluutselt aru.
\nEnt Caligula ei j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4 muidugi meeleheites poeediks. V\u00c3\u00b5im korrumpeerib paratamatult ja esmalt provokatiivsete naljadega alanud katse \u00c3\u00bchiskonda raputada moondub ajapikku halastamatuks terroriks, kus t\u00c3\u00bcrann lihtsalt ootab, et keegi l\u00c3\u00b5puks v\u00c3\u00b5taks julguse kokku ja teeks temaga midagi. Ometi on see ju naljakas, kui sinu k\u00c3\u00a4sklust kuuldes jookseb kogu hiiglaslik impeerium lusikat \u00c3\u00bcles korjama. Iidsed aadlisuguv\u00c3\u00b5sad kiristavad hambaid, kuid ei julge edasise kaotamise hirmus midagi ette v\u00c3\u00b5tta ja naeravad k\u00c3\u00a4su peale. (Stalini arust oli ilmselt samuti l\u00c3\u00b5bus, kui keegi ei s\u00c3\u00b6andanud kestvat ovatsiooni esimesena katkestada ja lootis teistele.) N\u00c3\u00a4ib, et ainsana v\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4rib Caligula silmis v\u00c3\u00b5imurite seas austust vaid vaikselt ja p\u00c3\u00b5lglikult muigav Cherea \u00e2\u20ac\u201c tundub, et v\u00c3\u00a4hemalt temal on s\u00c3\u00bcgav probleem keisriga. Ratastoolis Cherea ei lasku lipitsevate patriitside tasemele ning eirab rahumeeli Caligula k\u00c3\u00a4ske. Ent kui talle pannakse nuga k\u00c3\u00b5rile, muutub ka see maailma v\u00c3\u00a4gevaim v\u00c3\u00a4risevaks tombuks, kes j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4b alandamise j\u00c3\u00a4rel lohutult nutma ning kaotab idealisti silmis igasuguse respekti. Huvitav, kas bojaari habet raseeriv Peeter I vaatas samasuguse p\u00c3\u00b5lgusega meest, kes lasi vabastada end v\u00c3\u00b5imutunnustest ilma v\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4rika vastupanuta? Pigem surm ideaali eest kui alandatud elu, eks ole. Valusaks t\u00c3\u00b5eks j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4b muidugi k\u00c3\u00b5igest hoolimata see, et m\u00c3\u00b5lemal juhul v\u00c3\u00b5idab t\u00c3\u00bcrann. Sinu valik: j\u00c3\u00a4tad maha kas auv\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4rse v\u00c3\u00b5i p\u00c3\u00b5latud nime \u00e2\u20ac\u201c laip m\u00c3\u00a4daneb aga \u00c3\u00bchtemoodi.
\nTatsumisega oma kohalolust teavitav ori j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4b k\u00c3\u00b5igest sellest kuidagi omaette. Tema hoiab riiki \u00c3\u00bcldse k\u00c3\u00a4igus ja teda ei huvita, kas lusikat k\u00c3\u00a4sib \u00c3\u00bcles korjata iidne aadliv\u00c3\u00b5su, kiuslik uusrikas v\u00c3\u00b5i haletsev keiser. Tema viib ja toob, koristab ja tassib, peseb surnuid \u00c3\u00bchesuguse \u00c3\u00bcksk\u00c3\u00b5iksusega nii siis, kui tapeti heeros kui ka siis, kui hukati kurjategija. Ori v\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4rib Caligula silmis veel eraldi austust, sest ta on k\u00c3\u00b5ige demokraatlikum inimene riigis \u00e2\u20ac\u201c teda absoluutselt ei huvita, kelle laipa ta peseb v\u00c3\u00b5i kelle kukutatud tooli p\u00c3\u00bcsti t\u00c3\u00b5stab. T\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6 vajab tegemist ja rohkem orjal k\u00c3\u00bcsimusi pole. Kui Caligula unistab t\u00c3\u00a4htedest ja taevast, sirgeneb ka orja selg ning ta keerleb unistavalt Jumala poole nagu ketsides sufi m\u00c3\u00bcstik ja keisril ei j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4 see m\u00c3\u00a4rkamata. Sina ja mina, me teenime Jumalat, \u00c3\u00bctleks ta otsekui oma naeratusega. Kuu on k\u00c3\u00b5rgel taevas ja sinna me m\u00c3\u00b5lemad soovime. Rohkem k\u00c3\u00bcsimusi pole ja ei saagi olla. K\u00c3\u00b5ik muu on maine r\u00c3\u00a4mps, k\u00c3\u00b5ik muu ahju. Mis t\u00c3\u00a4htsust on sellel, kui kaugel on spagetid v\u00c3\u00b5i mitu protsenti tainast on tehtud. \u00c3\u0153hel hetkel tuleb tainas maha visata ja kuu poole tormata. J\u00c3\u00b5uame siis p\u00c3\u00a4rale v\u00c3\u00b5i mitte \u00e2\u20ac\u201c sellel polegi t\u00c3\u00a4htsust.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Teiste kultuuriruumide k\u00c3\u00a4sitlused tuttavatest t\u00c3\u00bcvitekstidest on alati huvitavad kasv\u00c3\u00b5i teistsuguse l\u00c3\u00a4henemisnurga t\u00c3\u00b5ttu. Iraanlaste jaoks on m\u00c3\u00bcstiliste valitsejate n\u00c3\u00a4htus tuttav juba v\u00c3\u00a4hemalt kuus-seitse tuhat aastat ja Caligula m\u00c3\u00b5rvarlik poeesia m\u00c3\u00b5jub ohutu ekstsessina ainult neile, kes pole eales elanud ainuv\u00c3\u00b5imu all ning ei m\u00c3\u00b5ista, et \u00c3\u00bche inimese kiuslik k\u00c3\u00bcsimus elu m\u00c3\u00b5ttest v\u00c3\u00b5ib kergesti muuta m\u00c3\u00b5ttetuks v\u00c3\u00a4ga palju […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[],"class_list":["post-648","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-teater"],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/648","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=648"}],"version-history":[{"count":4,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/648\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":794,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/648\/revisions\/794"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=648"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=648"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=648"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}