Nagu R \u00c3\u00bctles tabavalt, on suur \u00c3\u00b5nn, et on v\u00c3\u00b5imalik v\u00c3\u00b5rrelda omavahel kahte v\u00c3\u00a4ga head lavastust. Selge see, et \u00c3\u00bche ja sama n\u00c3\u00a4idendi lavastamisel tekivad lisaks t\u00c3\u00bckisisestele tugevustele ja n\u00c3\u00b5rkustele ka omavahelised konkurentsihetked, kuid kaunite kunstide ilusaimaks tahuks ongi see, et t\u00c3\u00b5de on subjektiivne. See t\u00c3\u00a4hendab, et pole olemas \u00e2\u20ac\u017e\u00c3\u00b5iget lahendust\u00e2\u20ac\u0153 v\u00c3\u00b5i \u00e2\u20ac\u017eparemat n\u00c3\u00a4itlejat\u00e2\u20ac\u0153, k\u00c3\u00bcll aga on erinevaid r\u00c3\u00b5huasetusi, huvitavamaid leide v\u00c3\u00b5i ootamatumaid lahendusi.
\nDiameetriliselt erinev on juba esinemispaiga valik. Keskaegse maja kitsukestest soppidest ja ohvitseride kasiino s\u00c3\u00b5jakatest galeriidest s\u00c3\u00bcnnib loomup\u00c3\u00a4raselt vastandlikke l\u00c3\u00a4henemisi. Linnateatri \u00e2\u20ac\u017eWoolf\u00e2\u20ac\u0153 on vaatajast poole meetri kaugusel, ehkki neljas sein jookseb esimese rea kinganinade ees. George’i pudelikillud lendavad s\u00c3\u00b5na otseses m\u00c3\u00b5ttes silme eest m\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6da, tegelaste meeleolude edasiandmiseks pole n\u00c3\u00a4itlejal vaja teha enamat kui kord silmanurgaga tuksatada v\u00c3\u00b5i vaevukuuldavalt s\u00c3\u00b5na poetada. NO99 \u00e2\u20ac\u017eWoolf\u00e2\u20ac\u0153 asub eelmisega v\u00c3\u00b5rreldes peaaegu et r\u00c3\u00b5hutatult distantsil ja kohati tundub, et Hendrik Toompere George heidab publikusse vaat et kelmikaid pilke. Hetk tagasi m\u00c3\u00b5ttelisest seinast l\u00c3\u00a4bi lendav riidepuu ja l\u00c3\u00b5pupoole esinev George’i arusaamatus, kui ta lavalt lahkudes\/\u00c3\u00bchest toast teise minnes ukse asemel valget riidepalakat n\u00c3\u00a4eb, annavad selgelt m\u00c3\u00b5ista, et NO99 reaalsus on tinglik. Siin on \u00c3\u00b5huloss, kus me m\u00c3\u00a4ngime, et vaatame seda, kuidas n\u00c3\u00a4itlejad m\u00c3\u00a4ngivad \u00c3\u00bche Ameerika linna inimesi, kes m\u00c3\u00a4ngivad \u00c3\u00bcksteisega ja \u00c3\u00bcksteise n\u00c3\u00a4rvidel. Tinglikud seinad, tinglikud j\u00c3\u00b5ujooned ja purunenud unistused. Seega \u00e2\u20ac\u201c t\u00c3\u00a4ie\u00c3\u00b5iguslik \u00c3\u00b5huloss.
\nSeevastu Linnateatri \u00e2\u20ac\u017eWoolf\u00e2\u20ac\u0153 on kamber, mis v\u00c3\u00b5imendab seal toimuvaid plahvatusi samamoodi nagu toas tulistatav p\u00c3\u00bcss teeb kordades rohkem k\u00c3\u00a4ra ja kahju kui lageda taeva all. Ehkki George’i palvelugemine oma kadunud pojale m\u00c3\u00b5jub ka NO99 laval v\u00c3\u00b5imsalt ja Mirteli Kullake on seda kuuldes ahastusest langenud George’i-preestri ette p\u00c3\u00b5lvili, v\u00c3\u00b5imendub sama stseen Linnateatri piinakambris talumatuseni. Seda v\u00c3\u00b5ib-olla ka seet\u00c3\u00b5ttu, et Kristiina-Hortensia Porti Honey on hapram ja manipuleeritavam ning Andrus Vaariku George j\u00c3\u00b5ulisem ja hirmu\u00c3\u00a4ratavam.
\nMis viib tagasi alguses r\u00c3\u00b5hutatud erinevuste nauditavuseni. Erinevad pole ju vaid esinemispaik ja selle k\u00c3\u00a4sitlus. NO99 kunstnikut\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6 (va. ehk kost\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcmid) on tinglik, ajastusse ei kinnista otseselt \u00c3\u00bckski j\u00c3\u00b5uline detail, p\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6rdlaval toimuv tegevus v\u00c3\u00b5iks samav\u00c3\u00b5rra leida aset ka 2000-ndate New Jersey kortermajas v\u00c3\u00b5i 1920-ndate Alabama maam\u00c3\u00b5isas. Linnateater seevastu surub vaataja Iir Hermeliini vahendusel rangelt realismi. Seintel olevad taiesed, grammofonilt k\u00c3\u00b5lav muusika, m\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6bel \u00e2\u20ac\u201c me istume 1950-ndate Ameerika keskklassi kodus. Ja mitte ainult kodus, vaid pealtn\u00c3\u00a4ha kodut\u00c3\u00bcli keskel, kus peidame sarnaselt noortele k\u00c3\u00bclalistele kohmetult silmi. Linnateatri piinakambris t\u00c3\u00b5useb k\u00c3\u00b6etav pinge teinekord sellise tasemeni, et katartilised hetked nagu \u00c3\u00bche osapoole ootamatu naer, mis t\u00c3\u00a4histab leppimist seekordse vooru kaotamisega, toovad publikusse peaaegu kergendusohkeid. Linnateatris valitseb t\u00c3\u00b5esti s\u00c3\u00b5da, kus lahingu kaotamine t\u00c3\u00a4hendab vaid seda, et kaotaja r\u00c3\u00bcndab j\u00c3\u00a4rgmises punktis seda raevukamalt.
\nNO99 puhul n\u00c3\u00a4en mina pigem poksimat\u00c5\u00a1i. Maarika Vaariku Martha ja Toompere George vahetavad vopse, pilkavad \u00c3\u00bcksteist ja kepslevad ringis lapseliku lollitamisr\u00c3\u00b5\u00c3\u00b5muga. Toompere George on pigem kelmikas \u00c3\u00b5elutseja, samas kui Vaariku George on sadistlik t\u00c3\u00bcrann. Epp Eesp\u00c3\u00a4eva Martha on purustav tank, Maarika Vaariku Martha j\u00c3\u00a4llegi torkiv provotseerija. Linnateatri versioon lihtsalt m\u00c3\u00b5jub raskep\u00c3\u00a4rasemalt ja p\u00c3\u00b5hjalikumalt, on siis selle v\u00c3\u00b5imendajaks l\u00c3\u00a4hedus ja realism v\u00c3\u00b5i mitte.
\nKlassika lavastamisel aga ongi minu arust kaks eesm\u00c3\u00a4rki: esiteks on klassika sageli nii hea lugu, et seda tasub meelde tuletada (see ei kehti absoluutselt kindlasti iga klassikalise loo puhul), teiseks on huvitav n\u00c3\u00a4ha, kuidas seda lugu t\u00c3\u00b5lgendatakse siin ja praegu. See, kuidas \u00c3\u00bcks n\u00c3\u00a4itleja v\u00c3\u00b5i lavastaja lahendab konkreetse rolli, on huvitav kasv\u00c3\u00b5i juba nende inimeste seniste t\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6de kontekstis. Omal moel kannavad m\u00c3\u00b5lemad \u00e2\u20ac\u017eWoolfid\u00e2\u20ac\u0153 v\u00c3\u00b5ib-olla oma teatri (heakskiitvat) pitserit, kuid v\u00c3\u00a4ga palju m\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4rab siiski see, kuidas kummagi lavastuse puhul on j\u00c3\u00b5ujooni asetatud. Mulle tundub, et Linnateatris on Argo Aadli Nick kohati Vaariku George’iga v\u00c3\u00b5rdne v\u00c3\u00b5i isegi teda \u00c3\u00bcletamas. Sergo Nick on aga rohkem m\u00c3\u00a4ngukanniks, kelle enesega rahulolu ja karjerismi ei kannata silmaotsaski ei George (kes seda otse v\u00c3\u00a4lja \u00c3\u00bctleb) ega Martha \u00e2\u20ac\u201c m\u00c3\u00b5lemad kasutavad neid omadusi ka m\u00c3\u00b5nuga \u00c3\u00a4ra. Samuti tundub mulle, et tekstilised erinevused muudavad NO99 \u00e2\u20ac\u017eWoolfi\u00e2\u20ac\u0153 rohkem koomiliseks ja lubavad vaatajal kergemini naerda. Kui \u00c3\u00bches \u00e2\u20ac\u017eWoolfis\u00e2\u20ac\u0153 v\u00c3\u00a4idab George, et tema naine jookseb \u00e2\u20ac\u017ekliitori tilinal\u00e2\u20ac\u0153 iga sobiva mehe j\u00c3\u00a4rele, siis pole raske arvata, kumb teater kasutas sellist l\u00c3\u00a4henemist. NO99 igap\u00c3\u00a4evane keel l\u00c3\u00a4heb kohati isegi pigem liigseks noortesl\u00c3\u00a4ngiks, kuigi seda v\u00c3\u00b5ib p\u00c3\u00b5hjendada sellega, et \u00c3\u00bclikoolis tudengitega kokku puutuv paarike v\u00c3\u00b5ib t\u00c3\u00b5esti kodus kasutada v\u00c3\u00a4ljendeid \u00e2\u20ac\u017emine pekki\u00e2\u20ac\u0153 ja \u00e2\u20ac\u017emis sa kostad v\u00c3\u00b5i kus sa pistad\u00e2\u20ac\u0153. Linnateatris sellist asja ei esine, kuna realism n\u00c3\u00b5uab oma. 50-ndate ameerika professor ei kasuta taolist keelt.
\nSelline m\u00c3\u00a4ngulisus aga hoiabki NO99 \u00c3\u00b5hulossi seinu koos. See teadlikkus m\u00c3\u00a4ngu olemasolust ju muudabki m\u00c3\u00a4ngu toredaks. NO99 \u00e2\u20ac\u017eWoolf\u00e2\u20ac\u0153 ei sunni istuma esireas ja vaatama, kuidas Linnateatri \u00e2\u20ac\u017eWoolf\u00e2\u20ac\u0153 valib m\u00c3\u00b5\u00c3\u00b5detud aeglusega piinariistu ja astub siis \u00c3\u00b5hus tuntava naudinguga oma ohvri juurde karjeid mekkima. Samas j\u00c3\u00a4llegi ei tekita NO99 \u00e2\u20ac\u017eWoolf\u00e2\u20ac\u0153 kordagi seda \u00c3\u00a4ngistavat, rusuvat \u00c3\u00b5hkkonda, kus koletus m\u00c3\u00a4ngus osaleja\/vaataja hakkab hirmuga ootama iga j\u00c3\u00a4rgmist s\u00c3\u00b5na, sest see v\u00c3\u00b5ib j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4da viimaseks. Seep\u00c3\u00a4rast ei ole v\u00c3\u00b5imalik vastata k\u00c3\u00bcsimusele: kumb on siis parem?
\nHetkel on Eestis olemas teater ja \u00e2\u20ac\u017e\u00c3\u00bcks p\u00c3\u00a4ev korraga\u00e2\u20ac\u0153 elufilosoofia j\u00c3\u00a4rgi elava inimesena leian ma, et seda \u00c3\u00b5nne tuleb \u00c3\u00a4ra kasutada. Soovitavalt kaks korda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Nagu R \u00c3\u00bctles tabavalt, on suur \u00c3\u00b5nn, et on v\u00c3\u00b5imalik v\u00c3\u00b5rrelda omavahel kahte v\u00c3\u00a4ga head lavastust. Selge see, et \u00c3\u00bche ja sama n\u00c3\u00a4idendi lavastamisel tekivad lisaks t\u00c3\u00bckisisestele tugevustele ja n\u00c3\u00b5rkustele ka omavahelised konkurentsihetked, kuid kaunite kunstide ilusaimaks tahuks ongi see, et t\u00c3\u00b5de on subjektiivne. See t\u00c3\u00a4hendab, et pole olemas \u00e2\u20ac\u017e\u00c3\u00b5iget lahendust\u00e2\u20ac\u0153 v\u00c3\u00b5i \u00e2\u20ac\u017eparemat n\u00c3\u00a4itlejat\u00e2\u20ac\u0153, k\u00c3\u00bcll […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[],"class_list":["post-586","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-teater"],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/586","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=586"}],"version-history":[{"count":3,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/586\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":796,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/586\/revisions\/796"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=586"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=586"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=586"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}