Osadel n\u00c3\u00a4itlejatel on kombeks hinnata lavastust kahe olulise k\u00c3\u00bcsimuse j\u00c3\u00a4rgi. Need kindlasti varieeruvad, aga mina olen kuulnud peamiselt kaht s\u00c3\u00b5nastust: 1) kas ma tahaks selles lavastuses ise m\u00c3\u00a4ngida? ja 2) kas ma vaataks seda teist korda veel? Vastustest s\u00c3\u00b5ltub, kas t\u00c3\u00bcki kohta v\u00c3\u00b5ib \u00c3\u00b6elda \u00e2\u20ac\u017emeeldis (v\u00c3\u00a4ga)\u00e2\u20ac\u0153 v\u00c3\u00b5i \u00e2\u20ac\u017eei meeldinud (\u00c3\u00bcldse)\u00e2\u20ac\u0153. Muidugi on neid permutatsioone rohkem ja t\u00c3\u00b5lgenduseks on samuti ruumi. N\u00c3\u00a4iteks v\u00c3\u00b5ib juhtuda, et tahaks ise m\u00c3\u00a4ngida sellises kontseptsioonis, aga teostus on kukkunud v\u00c3\u00a4lja v\u00c3\u00a4ga kehvasti. Niisiis oli t\u00c3\u00bckil potentsiaali, kuid l\u00c3\u00b5pptulemus ei k\u00c3\u00b5netanud. V\u00c3\u00b5i siis ise ei tahaks \u00c3\u00bcldse m\u00c3\u00a4ngida \u00e2\u20ac\u201c ei soovi mudas m\u00c3\u00b6llata v\u00c3\u00b5i nii intensiivselt laval ringi joosta \u00e2\u20ac\u201c, aga jube lahe tulemus oli, tahaks veel n\u00c3\u00a4ha.<\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n
Mul vaatajana selliseid k\u00c3\u00bcsimusi pole, kuid ilmselgelt on minulgi mingid kriteeriumid, mille j\u00c3\u00a4rgi ma n\u00c3\u00a4htud lavastust hindan. Need hinnangud kujunevad reeglina juba t\u00c3\u00bcki jooksul ja v\u00c3\u00b5ivad ka p\u00c3\u00a4rast l\u00c3\u00b5ppu muutuda. K\u00c3\u00b5ige stabiilsemana talletub mulje j\u00c3\u00a4rgmisel p\u00c3\u00a4eval, seep\u00c3\u00a4rast ei kirjuta ma iialgi arvustust kohe p\u00c3\u00a4rast etendust, sama p\u00c3\u00a4eva \u00c3\u00b5htul. Ent kuigi ma otsin lavalt teatavaid vastuseid, pole ma neid seni niimoodi kirjapanduna s\u00c3\u00b5nastanud. Katsun seda teha n\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcd.<\/p>\n\n\n\n
Esiteks, mida tahavad lavastaja ja trupp mulle kui vaatajale \u00c3\u00b6elda? Etendus on v\u00c3\u00a4lja kuulutatud, publik on saali kutsutud. J\u00c3\u00a4relikult eeldan ma, et trupil on mulle mingi s\u00c3\u00b5num, kas v\u00c3\u00b5i l\u00c3\u00a4bi selle perfomatiivse akti, et ma olen saalis. Lepin ka s\u00c3\u00b5numiga, et \u00c3\u00a4ra roni saali, v\u00c3\u00a4ikekodanlane! Ootasid teatrit, jah? Vot tutkit sulle, ei saa. V\u00c3\u00a4hemalt on tegemist mingisuguse kontseptsiooniga ja see v\u00c3\u00b5ib olla p\u00c3\u00b5nevam kui leebe sedastus, et \u00e2\u20ac\u017eoh, m\u00c3\u00b5tlesime lihtsalt pakkuda teile kaasaelamist inimlikele tunnetele, sest kes meist poleks armastanud v\u00c3\u00b5i tundnud kurbust\u00e2\u20ac\u0153.<\/p>\n\n\n\n
Teiseks, mida tahavad lavastaja ja trupp mulle konkreetses stseenis \u00c3\u00b6elda? Isegi suurep\u00c3\u00a4rastel n\u00c3\u00a4idenditel ja prooviprotsessi k\u00c3\u00a4igus s\u00c3\u00bcndinud vaimustaval autoriteatril on n\u00c3\u00b5rku v\u00c3\u00b5i igavaid kohti, kus tahaks piltlikult \u00c3\u00b6eldes edasi kerida. Need on need hetked, kus mulle tundub, et ka tugeva l\u00c3\u00a4biva s\u00c3\u00b5numi korral j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4b stseenis arusaamatuks, miks on seda \u00c3\u00bcldse t\u00c3\u00bcki sisse vaja. Eriti teravalt eristuvad taolised l\u00c3\u00b5igud sket\u00c5\u00a1iteatris, kus tegevuslikult seosetuid stseene k\u00c3\u00b6idab omavahel kokku katusteema.<\/p>\n\n\n\n
Kolmandaks, kas ma tunnen, et n\u00c3\u00a4htud lavastuse t\u00c3\u00b5ttu on mu elus midagi muutunud? On lavastusi, mille j\u00c3\u00a4rel ei taha teatrisaalist lahkuda, kuna pauk on niiv\u00c3\u00b5rd v\u00c3\u00b5imas. Sarnaselt doonorlusele, kus p\u00c3\u00a4rast vereloovutamist palutakse v\u00c3\u00b5imalikult rahulikult t\u00c3\u00b5usta ja end enne minekut hetkeks koguda. V\u00c3\u00a4geva teatrielamuse j\u00c3\u00a4rel tundub, et ma olen n\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcd targem\/parem\/\u00c3\u00b5ilsam\/t\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcnem kui enne. Ja see ei s\u00c3\u00b5ltu lavastuse t\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcbist ega m\u00c3\u00b5nes m\u00c3\u00b5ttes isegi \u00c3\u00bcldisest kvaliteedist. K\u00c3\u00a4isin kunagi 2000-ndate algupoole Berliinis, kus sattusin tantsuteatri festivalile. Seal oli \u00c3\u00bcks Jaapani tantsijanna, kes oli osa elust veetnud halvatuna. Kogu tema \u00c3\u00bcliaeglane, tai chi<\/em> vaimus kulgemine oli kunstilises m\u00c3\u00b5ttes suhteliselt monotoonne, ent see toores nauding tema n\u00c3\u00a4ol, mida ta sai omaenda keha liikumisest, oli v\u00c3\u00b5imas. Sarnase liikumise teostas m\u00c3\u00a4rksa kunstiliselt k\u00c3\u00b5rgemal tasemel Karl Saks \u00e2\u20ac\u017eThe Drone of Monk Nestoris\u00e2\u20ac\u0153 ja sellest saadud elamus oli sama v\u00c3\u00b5imas \u00e2\u20ac\u201c ehkki tausta teadmata oli jaapanlanna tants m\u00c3\u00a4rkimisv\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4rselt igavam. Ometi m\u00c3\u00b5jutasid mind m\u00c3\u00b5lemad.<\/p>\n\n\n\n Nende k\u00c3\u00bcsimuste valguses j\u00c3\u00b5uamegi n\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcd viimaks Tartu Uue teatri \u00e2\u20ac\u017eM\u00c3\u00a4ngu ilu\u00e2\u20ac\u0153 juurde. Kontekstiks \u00c3\u00bctlen, et n\u00c3\u00a4gin t\u00c3\u00a4pselt n\u00c3\u00a4dal enne seda sama teatri \u00e2\u20ac\u017e\u00c3\u0153marlauda\u00e2\u20ac\u0153 ja ma m\u00c3\u00b5istan, miks neid kaht v\u00c3\u00b5rreldakse. Seal on kahtlemata sarnasusi ja mitte ainult noorte n\u00c3\u00a4ol. Pikema jutu \u00e2\u20ac\u017e\u00c3\u0153marlaua\u00e2\u20ac\u0153 kohta olen juba kirjutanud teise artiklisse, seda enam siin ei k\u00c3\u00a4sitle. Kuna ma aga tundsin, et \u00e2\u20ac\u017eM\u00c3\u00a4ngu ilu\u00e2\u20ac\u0153 ajal pakitseb minus tahtmine midagi \u00c3\u00b6elda, panengi need m\u00c3\u00b5tted kirja.<\/p>\n\n\n\n Nimelt h\u00c3\u00a4irib mind selle lavastuse juures need kolm k\u00c3\u00bcsimust. Esimene, l\u00c3\u00a4biv kontseptsioon, on isegi m\u00c3\u00b5nev\u00c3\u00b5rra s\u00c3\u00b5nastatav. Lavastaja Andreas Aadel on tutvustavas tekstis uurinud, miks me v\u00c3\u00b5istleme, miks tahame olla parimad? Kas on midagi, mida ei saa k\u00c3\u00a4sitleda v\u00c3\u00b5istlusena? Ja kas m\u00c3\u00a4ngu ilu s\u00c3\u00a4ilib ka siis, kui pidevalt kaotad?<\/p>\n\n\n\n Need on v\u00c3\u00a4ga head punktid, mille pealt lavastust vaadata. Ainu\u00c3\u00bcksi iga sellise k\u00c3\u00bcsimuse kohta tahaksin kirjutada essee. Niisiis on teoreetiline alus lavastusel minu jaoks v\u00c3\u00a4ga meeldiva maitsega. V\u00c3\u00b5iks isegi \u00c3\u00b6elda, et istusin Kristjan Suitsu kujundatud white box<\/em>‘i suure elevusega. Oli lootus n\u00c3\u00a4ha eriilmelisi sket\u00c5\u00a1e ja v\u00c3\u00b5idu\/kaotuse teema ning v\u00c3\u00b5istluse olemuse k\u00c3\u00a4sitlemist. Ja tehnilises m\u00c3\u00b5ttes seda ka n\u00c3\u00a4gi.<\/p>\n\n\n\n Aga n\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcd see teine k\u00c3\u00bcsimus stseeni s\u00c3\u00b5numi kohta. T\u00c3\u00bckk on suhteliselt l\u00c3\u00bchike ja sket\u00c5\u00a1e pole kuigi palju (spoilerite v\u00c3\u00a4ltimiseks ei hakka neid ette lugema). Ent peaaegu igas sket\u00c5\u00a1is tundub, et sisend on olnud k\u00c3\u00bcll huvitav ja paljulubav, ka teostus edeneb alguses mingi tasemeni \u00c3\u00a4ra, kuid seej\u00c3\u00a4rel ei tule enam \u00c3\u00bchtki vinti, kruvi ei keerdu enam edasi. Meenutades tarku s\u00c3\u00b5nu \u00e2\u20ac\u017eKolme apelsini\u00e2\u20ac\u0153 Pantalonelt, tuleks stseen t\u00c3\u00b5sta kunstiliselt k\u00c3\u00b5rgele. Praegu j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4b tunne, et ma n\u00c3\u00a4en seda \u00c3\u00b5huruumi, kuhu stseen oleks v\u00c3\u00b5inud veel t\u00c3\u00b5usta. Vahel on varuruumi t\u00c3\u00a4idetud kordusega ja vaat see ajab juba n\u00c3\u00a4rvi. See on nagu kokteil, mille p\u00c3\u00b5hja on pandud midagi elevust tekitavat, seej\u00c3\u00a4rel lisatud mittemidagi \u00c3\u00bctlevat t\u00c3\u00a4iendit ja siis pikendatud l\u00c3\u00b5puni juba lihtlabase kraaniveega. Lubasin mitte v\u00c3\u00a4ga ette r\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4kida, aga \u00c3\u00bche n\u00c3\u00a4ite siiski toon.<\/p>\n\n\n\n Sulgpallisket\u00c5\u00a1is on tore m\u00c3\u00b5te laulu saatel m\u00c3\u00a4ngida, on tore m\u00c3\u00b5te seda k\u00c3\u00a4ttemaksuaktsiooniks muuta, on tore m\u00c3\u00b5te seda v\u00c3\u00bcrtsitada emotsioonide ja kehakeelega. Saab naerda. Kuid kuna see ei l\u00c3\u00a4he sealt kuhugi edasi ja j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4b GIF-ina korduma, asendub esialgne naerupahvakas turtsatuse, siis muheluse, siis muigega, siis t\u00c3\u00bchja ilmega ja l\u00c3\u00b5puks juba t\u00c3\u00bclpinud igavlemisega, kus lihtsalt oodata, millal see l\u00c3\u00a4bi saab. Kui n\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcd korrata seda mustrit veel mitmete sket\u00c5\u00a1ide puhul, saate ilmselt aru, miks mul on selle lavastusega probleeme.<\/p>\n\n\n\n M\u00c3\u00b5te on tihti v\u00c3\u00a4ga m\u00c3\u00b5nus, teostus kohati stiilipuhas ja tehniliselt korrektne, aga see m\u00c3\u00b5te ei j\u00c3\u00b5ua k\u00c3\u00b5rgemale esimesest tasemest. Siin on t\u00c3\u00a4pselt selline tunne, et puudu on veel kellestki, kes annaks kriitilisemat tagasisidet v\u00c3\u00b5i keerutaks palli teravamalt. Kom\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6diasarjade stsenaristid t\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6tavad sageli mitmekesi, ilmselt just see tagab osaliselt kvaliteeti. \u00e2\u20ac\u017eBlackadderi\u00e2\u20ac\u0153 kaks autorit r\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4kisid, et neil oli vastastikune veto\u00c3\u00b5igus \u00e2\u20ac\u201c \u00c3\u00bcks kirjutas osa valmis, teine luges selle l\u00c3\u00a4bi ja kraapis v\u00c3\u00a4lja k\u00c3\u00b5ik, mis ei olnud tema arust naljakas. Nii radikaalselt ei peagi seda v\u00c3\u00b5tma, piisab sellisest Monty Pythoni moodi \u00c3\u00bchisistumisest, kus pakutakse \u00c3\u00bcksteisele ideesid ja k\u00c3\u00b5igil on \u00c3\u00b5igus t\u00c3\u00a4iendada v\u00c3\u00b5i maha h\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4letada. \u00e2\u20ac\u017eM\u00c3\u00a4ngu ilu\u00e2\u20ac\u0153 puhul on tunne, et k\u00c3\u00b5lbas juba esimene m\u00c3\u00b5te, mis oleks v\u00c3\u00b5inud olla sisendiks edasisele arendusele. Ja see ei t\u00c3\u00a4henda, et algne m\u00c3\u00b5te oli halb, lihtsalt sinna peale saab veel midagi ehitada.<\/p>\n\n\n\n Suhteliselt meisterliku n\u00c3\u00a4ite sket\u00c5\u00a1iteatrist pakkusid Ojasoo\/Semper lavastusega \u00e2\u20ac\u017eKuidas seletada pilte surnud j\u00c3\u00a4nesele\u00e2\u20ac\u0153. Nad r\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4givad kunstist, sellest, mis on kunst. Ja nad v\u00c3\u00b5iks piirduda sellega, et kunstisaali tuleb inimene, kes vaatab seinal pilti, vangutab pead ja annab kehakeelega igati m\u00c3\u00b5ista, et mitte ei m\u00c3\u00b5ista. Kui seda h\u00c3\u00a4sti m\u00c3\u00a4ngida, v\u00c3\u00b5ib publikust isegi m\u00c3\u00b5ned naerupahvakad v\u00c3\u00a4lja pigistada. Aga NO99 t\u00c3\u00b5stis Rasmus Kaljuj\u00c3\u00a4rve prussi otsa rippuma ja lasi h\u00c3\u00a4mmeldunud j\u00c3\u00a4nestel seda silmitseda. Ja see oli vaid osa vintidest, kruvi keerdus edasi. Julgemalt, seltsimehed, julgemalt. \u00e2\u20ac\u017eM\u00c3\u00a4ngu ilu\u00e2\u20ac\u0153 j\u00c3\u00b5uab vahel p\u00c3\u00a4ris kaugele, peitusem\u00c3\u00a4ngu sket\u00c5\u00a1is tuleb neid tasemeid rohkem kui m\u00c3\u00b5ned teises, ometi on ikka nagu midagi puudu, mingi kirss koogil j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4b alal\u00c3\u00b5pmata sinna asetamata. Mind ei h\u00c3\u00a4irigi niiv\u00c3\u00b5rd see, et kook on kirsita, vaid see, et kirsipuudus seal on tajutav \u00e2\u20ac\u201c vahukoore sees on t\u00c3\u00bchi auk, mis karjub kirsi j\u00c3\u00a4rele. Olen t\u00c3\u00a4iesti kindel, et kookide kirsistamine on lavastaja \u00c3\u00bclesanne, seep\u00c3\u00a4rast ei \u00c3\u00bctle siin \u00c3\u00bchtki halba s\u00c3\u00b5na n\u00c3\u00a4itlejate kohta.<\/p>\n\n\n\n Elise Metsanurk ja Jan Ehrenberg rassivad vapralt ja \u00c3\u00bcritavad lavastaja m\u00c3\u00a4ngujoonist j\u00c3\u00a4rgida. Ent tulemus on selline, nagu viimasel ajal palju kannatanud Manchester Unitedi f\u00c3\u00a4nnid liigagi h\u00c3\u00a4sti teavad: potentsiaalselt v\u00c3\u00a4ga v\u00c3\u00b5imekad m\u00c3\u00a4ngijad jooksevad ringiratast, aga v\u00c3\u00b5iduni viib parimal juhul meisterlik \u00c3\u00bcksiksooritus v\u00c3\u00b5i hea \u00c3\u00b5nn. Ometi tekib sellisel juhul k\u00c3\u00bcsimus, et miks siis oli \u00c3\u00bcldse vaja seda m\u00c3\u00a4ngujoonist v\u00c3\u00b5i konkreetset juhendajat. Parema pilgu annavad j\u00c3\u00a4rgmised aastad, kui saab selgeks, kas see konkreetne juhendaja saavutab teise kooslusega t\u00c3\u00b5husama tulemuse v\u00c3\u00b5i need konkreetsed m\u00c3\u00a4ngijad t\u00c3\u00b5usevad teise juhendaja k\u00c3\u00a4e all hoopis k\u00c3\u00b5rgematele tippudele. Praegu on \u00e2\u20ac\u017eM\u00c3\u00a4ngu ilu\u00e2\u20ac\u0153 on nagu m\u00c3\u00b5ni Unitedi m\u00c3\u00a4ng, kus hakkad kolmandiku pealt kella vaatama ja vahel m\u00c3\u00b5tled, et v\u00c3\u00b5ib-olla oleks t\u00c3\u00a4na \u00c3\u00b5htul v\u00c3\u00b5inud teha midagi muud.<\/p>\n\n\n\n Aga elu on ettearvamatu \u00e2\u20ac\u201c on t\u00c3\u00a4iesti reaalne, et kunagi tulevikus astun ma v\u00c3\u00a4lja teatrisaalist, kus mind k\u00c3\u00b5netas just Aadeli lavastus. Siis vaatan tagasi selle lavastuse peale ja vangutan pead: \u00e2\u20ac\u017eM\u00c3\u00a4ngu ilu\u00e2\u20ac\u0153 oli \u00c3\u00b5nneks erand. Ja see ongi ju selle m\u00c3\u00a4ngu ilu ja p\u00c3\u00b5hjus, miks ma tulen ikka ja j\u00c3\u00a4lle teatrisse tagasi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Osadel n\u00c3\u00a4itlejatel on kombeks hinnata lavastust kahe olulise k\u00c3\u00bcsimuse j\u00c3\u00a4rgi. Need kindlasti varieeruvad, aga mina olen kuulnud peamiselt kaht s\u00c3\u00b5nastust: 1) kas ma tahaks selles lavastuses ise m\u00c3\u00a4ngida? ja 2) kas ma vaataks seda teist korda veel? Vastustest s\u00c3\u00b5ltub, kas t\u00c3\u00bcki kohta v\u00c3\u00b5ib \u00c3\u00b6elda \u00e2\u20ac\u017emeeldis (v\u00c3\u00a4ga)\u00e2\u20ac\u0153 v\u00c3\u00b5i \u00e2\u20ac\u017eei meeldinud (\u00c3\u00bcldse)\u00e2\u20ac\u0153. Muidugi on neid permutatsioone rohkem […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[9,14],"tags":[],"class_list":["post-1522","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-arvustus","category-teater"],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1522","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1522"}],"version-history":[{"count":3,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1522\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1527,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1522\/revisions\/1527"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1522"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1522"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1522"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}