{"id":1508,"date":"2019-10-11T23:50:15","date_gmt":"2019-10-11T20:50:15","guid":{"rendered":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/?p=1508"},"modified":"2019-10-11T23:53:58","modified_gmt":"2019-10-11T20:53:58","slug":"mastaap-ja-munajoodik-ehk-sigismundi-lobusad-seiklused-teatrilinal-von-krahl-jaik","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/?p=1508","title":{"rendered":"Mastaap ja munajoodik ehk Sigismundi l\u00c3\u00b5busad seiklused teatrilinal (Von Krahl, \u00e2\u20ac\u017eJAIK\u00e2\u20ac\u0153)"},"content":{"rendered":"\n<p>Esmalt \u00c3\u00a4ra\u00c3\u00bctleja\nehk <em>disclaimer<\/em>: ma olen\nJAIKis ainult nii palju, et t\u00c3\u00b5lkisin selle subtiitrid ja sedagi\nfaktij\u00c3\u00a4rgselt, see t\u00c3\u00a4hendab, p\u00c3\u00a4rast teose valmimist. Niisiis pean\nend samasuguseks vaatajaks nagu k\u00c3\u00b5iki teisi, kes n\u00c3\u00a4gid seda\nesmakordselt suurel ekraanil.<\/p>\n\n\n\n<p>Von Krahli \u00e2\u20ac\u017eJAIK\u00e2\u20ac\u0153 on praeguseks tekitanud juba poleemikat ja paksu verd, mis on ootusp\u00c3\u00a4rane, arvestades nii selle autoreid, mastaapi kui ka vormi. Alustaks viimasest, sest see n\u00c3\u00a4ib olevat p\u00c3\u00b5hiline asi, mis inimesi \u00c3\u00a4rritab. Kas tegemist on seriaali, filmi v\u00c3\u00b5i lavastusega? Peeter Jalakas raiub, et see on lavastus. Hea k\u00c3\u00bcll, see on m\u00c3\u00b5eldav. T\u00c3\u00a4nap\u00c3\u00a4eva teatris on sageli osa tegevusest videos v\u00c3\u00b5i ekraani vahendusel, seep\u00c3\u00a4rast ei ole vaja jonnida, et linastunud stseenid ei ole teater. N\u00c3\u00b5us. Samuti on vaieldamatu, et teos on v\u00c3\u00b5etud \u00c3\u00bcles Von Krahli majas v\u00c3\u00b5i selle ees, j\u00c3\u00a4relikult on see justkui lavastus. Ometi tekitab t\u00c3\u00b5rget asjaolu, et see ei toimu otse (vrdl NO99 \u00e2\u20ac\u017eRise and Fall of Estonia\u00e2\u20ac\u0153). Aga salvestatud lavastus pole p\u00c3\u00a4ris teleteater. Valle-Sten Maiste, kes \u00e2\u20ac\u017eJAIKi\u00e2\u20ac\u0153 just selles s\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcdistas, nentis ka ise hetke p\u00c3\u00a4rast, et teleteatris m\u00c3\u00a4ngitakse otse kaamerale ja kaamerasse, see on spetsiifiline v\u00c3\u00b5te. N\u00c3\u00a4iteks \u00e2\u20ac\u017eTema majesteet kom\u00c3\u00b6diant\u00e2\u20ac\u0153 on suure osa ajast \u00c3\u00bcsna sarnane, tegevus toimub n\u00c3\u00a4htamatu kaamera ees ja n\u00c3\u00a4itlejad teesklevad, et seda pole seal. Ent K\u00c3\u00a4berlinski nukker monoloog on ju otse kaamerasse. Sellist k\u00c3\u00b5netamist \u00e2\u20ac\u017eJAIKis\u00e2\u20ac\u0153 ei esine, neljas sein on t\u00c3\u00a4iesti monoliitne. V\u00c3\u00b5i noh, peaaegu \u00e2\u20ac\u201c aga sellest hiljem.<\/p>\n\n\n\n<!--more-->\n\n\n\n<p>Aga lavastus, mis\non sada protsenti salvestatud ja l\u00c3\u00a4heb esitamisele kinolina\nvahendusel \u00e2\u20ac\u201c mis vahet on sellel ja vanadel filmidel? \u00e2\u20ac\u017eCasablanca\u00e2\u20ac\u0153\non filmitud samuti stuudiotes, autos\u00c3\u00b5ite ja lennukeid matkitakse\nmudelitega, ometi nimetatakse seda filmiks. V\u00c3\u00b5imalik, et Jalaka\nseisukoht p\u00c3\u00b5hineb soovil v\u00c3\u00a4ltida t\u00c3\u00a4nap\u00c3\u00a4evase filmi m\u00c3\u00b5iste\nt\u00c3\u00a4hendusv\u00c3\u00a4lja. Film seostub \u00c3\u00bcsna konkreetsete tunnustega ja \u00e2\u20ac\u017eJAIK\u00e2\u20ac\u0153\nj\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4ks ilmselgelt ja t\u00c3\u00b5siseltv\u00c3\u00b5etuna nendes kategooriates parimal\njuhul mingi kultusteose, B-kategooria jaburuse tasemele. Kuid see\nongi meelevaldne, see ei peaks olema kriteerium. Minu arust on \u00e2\u20ac\u017eJAIK\u00e2\u20ac\u0153\nkohati umbes samas \u00c5\u00beanris kui, \u00c3\u00bctleme, Mel Brooksi filmid. Grotesk\nja farss sarnases v\u00c3\u00b5tmes kui \u00e2\u20ac\u017eMaailma ajaloo\u00e2\u20ac\u0153 koht, kus Mooses\ntuleb ilmselgelt papist m\u00c3\u00a4e pealt alla. Ent erinevalt Brooksist v\u00c3\u00b5i\nMonty Pythonist lisab Jalakas juurde dramaatilisi ja traagilisi\nkohti. V\u00c3\u00b5ib-olla siit tekibki see trots, see nihe, mis inimesi n\u00c3\u00a4rvi\najab. Oleks \u00e2\u20ac\u017eJAIK\u00e2\u20ac\u0153 puhas paroodia v\u00c3\u00b5i farss, poleks inimestel\neriefektide v\u00c3\u00b5i m\u00c3\u00a4ngustiiliga probleeme. Kuid kuna Niinemetsa-Kalli\nkahemehe\u00c5\u00a1\u00c3\u00b5u v\u00c3\u00b5i Erki Lauri hull teadlane vahelduvad r\u00c3\u00a4nkraskete\ninimlike eksistentsik\u00c3\u00bcsimuste v\u00c3\u00b5i valusate ema-laps probleemidega,\nl\u00c3\u00a4heb asi nihkesse. Ilmselt sama asi, kui klassikalises\nuksekom\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6dias astub \u00c3\u00a4barikust peategelane j\u00c3\u00a4rsku eeslavale ja\nkannab ette hingestatud monoloogi inimese \u00c3\u00bcksindusest ega tee \u00c3\u00bchtki\nnalja. Vaatajad algul pupsuvad veel inertsist, pahvatavad paar korda\nnaerma, taipavad siis, et see pole m\u00c3\u00b5eldud huumorina ja j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4vad\nh\u00c3\u00a4mmeldunult vait.<\/p>\n\n\n\n<p>See taandub Jalaka triksterlusele. Olen t\u00c3\u00a4iesti kindel, et nii tihedalt m\u00c3\u00bc\u00c3\u00bctide ja rahvap\u00c3\u00a4rimuse maailmaga kokku puutunud mees ei suuda vastu panna sellele iidse v\u00c3\u00b5tte v\u00c3\u00b5lule. L\u00c3\u00a4binisti trag\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6dia ja l\u00c3\u00a4binisti kom\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6dia on igavad. Onu Remuse lugudes on J\u00c3\u00a4nku-onu enamasti k\u00c3\u00b5va mees ja teeb palju nalja. Niisiis kangelane. Ja haiget ei saa p\u00c3\u00bcsivalt enamasti keegi. Ometi on seal lugusid, kus J\u00c3\u00a4nku-onu saab haledalt peksa v\u00c3\u00b5i Opossumi-onu tapetakse. Meie oma Vanapagan ja Kaval-Ants on samuti vaheldumisi kangelased ja naerualused. \u00e2\u20ac\u017eJAIK\u00e2\u20ac\u0153 liigub r\u00c3\u00b5\u00c3\u00b5msalt Steffi P\u00c3\u00a4hna (Eva) pisarak\u00c3\u00bcllasest kokkuvarisemisest sinna, kus Tiina Tauraite (Tanja) suhtleb kahe klouniga. Juhan Ulfsaki (Marko) jumalateemalistest m\u00c3\u00b5tetest ja koera kaotusest l\u00c3\u00a4heme ilusasti sinna, kus Erki Laur (Mati) paneb lapsele nimeks Peeter Sell. Nuttev ja naerev mask \u00c3\u00bcheskoos, nii et ikkagi teater&#8230;<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00c3\u00b5ige paremad\nstseenid ja osad ongi need, kus kasutatakse m\u00c3\u00b5lemat. Mart Koldits on\nv\u00c3\u00a4ga meeldivalt just selles v\u00c3\u00b5tmes, tema Indrek on pealtn\u00c3\u00a4ha k\u00c3\u00bcll\nhirmus t\u00c3\u00b5sine tegelane, kuid raamatupidamise doktorikraadiga\n\u00c3\u00a4hvardamine v\u00c3\u00b5i surematu lause \u00e2\u20ac\u017eMida dialoogi?!\u00e2\u20ac\u0153, kus neljas\nsein korraks mureneb, on ilmselge farss. Sarnaselt seilavad r\u00c3\u00b5\u00c3\u00b5msalt\nkahe maski vahel n\u00c3\u00a4iteks Jim Ashilevi v\u00c3\u00b5i Ulfsak. Vahest ainult\nTiina Tauraite on j\u00c3\u00a4etud ilma triksterlikest v\u00c3\u00b5imalustest, tema\nTanja on reeglina v\u00c3\u00a4ga t\u00c3\u00b5sine v\u00c3\u00b5i t\u00c3\u00b5sises v\u00c3\u00b5tmes. V\u00c3\u00b5rreldagu\nseda Raivo E. Tamme v\u00c3\u00b5i Riina Maidre (Raamatukoguhoidja)\ntegelastega, mis on ikka \u00c3\u00bcsna otseselt kom\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6dia.<\/p>\n\n\n\n<p>Liina Vahtriku\n(Andrea) m\u00c3\u00a4nguga ei saanud ma alguses \u00c3\u00bcldse klappi. Just seep\u00c3\u00a4rast,\net ma ei taibanud, kas ta on n\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcd koomiline v\u00c3\u00b5i traagiline. Sest\nn\u00c3\u00a4iteks Ingmar J\u00c3\u00b5ela (Andres) v\u00c3\u00b5i Steffi P\u00c3\u00a4hn (Eva) on sada\nprotsenti traagilised. Neile on lubatud m\u00c3\u00b5ned muhelemiskohad, aga\ntegelasesiseselt, n\u00c3\u00b6 maailmale reageerides. Neile pole antud sellist\nmetatasandil klounirolli nagu T\u00c3\u00b5nis Niinemetsale (Imelik) ja Kait\nKallile (Lible), kus isegi tegelase jaoks traagilised ja koguni\nj\u00c3\u00b5hkrad s\u00c3\u00bcndmused keeratakse farsilikult koomiliseks.<\/p>\n\n\n\n<p> Aga tagasi Andrea\njuurde. Esimeses koosolekustseenis tundus see tegelane niiv\u00c3\u00b5rd\nv\u00c3\u00b5\u00c3\u00b5rastavalt v\u00c3\u00a4rvik\u00c3\u00bcllane, v\u00c3\u00b5rreldes suhteliselt vaoshoitud\nkolleegidega. Ent limusiinis ta avanes. Seesama \u00e2\u20ac\u017eega ma ju ka ei\ntea\u00e2\u20ac\u0153 hoiak \u00e2\u20ac\u201c v\u00c3\u00a4ikekodanluse tipp. See, mis lubab taolisel\ninimesel m\u00c3\u00b5\u00c3\u00b5dutundetult lahmida ja kritiseerida asju, mida ta ei\nsuuda ega taha hoomata v\u00c3\u00b5i m\u00c3\u00b5ista. V\u00c3\u00a4ikese inimese r\u00c3\u00b5\u00c3\u00b5m, kui ta\nliftis otsustab, et JAIKiga on k\u00c3\u00b5ik h\u00c3\u00a4sti, et ta teab, mis maailmas\ntoimub. Otse loomulik, et just temasugune l\u00c3\u00bckatakse tanki, kui\nt\u00c3\u00a4htsamatel on vaja segamatult asju ajada. Selline pehme,\njoogalembene nais-Trump, kes on vankumatult veendunud, et ta on\neriline. Ta ei saa praegu, ta medite-e-erib (\u00c3\u00b6elda peenikese ja\nr\u00c3\u00b5hutatud h\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4lega). Kui ma \u00c3\u00a4ra tabasin, et Andrea tuleb\nnaerumaski maailmast, sain pihta k\u00c3\u00bcll. Isegi tema religioossus on\nkoomiline. P\u00c3\u00bchendunud <em>tai chi<\/em>\ntoimub ikka Mati Turi suurep\u00c3\u00a4rase Tauno K jauramise taustal,\ns\u00c3\u00a4rasilmse meditatsiooni rikub \u00c3\u00a4ra Ott Kartau (Siim) kelmikas gong.<\/p>\n\n\n\n<p>Seevastu Taavi\nEelmaa on m\u00c3\u00b5junud alati sama t\u00c3\u00b5sise ja m\u00c3\u00bcstilisena kui tema\n(<em>alter<\/em>) <em>ego<\/em>\nFilipp. Mees, kelle vaimne pilt on selgelt religioosne, kuid kelle\nusundil pole mitte midagi pistmist kirikute v\u00c3\u00b5i templitega. Filipp\nliigub pikemal orbiidil, ta kuuleb argim\u00c3\u00bcha taga sf\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4ride muusikat\nja suhtub heatahtliku muigega maa peal kekslevatesse hingedesse\n(meenutagem teda \u00e2\u20ac\u017eT\u00c3\u00b6ngis\u00e2\u20ac\u0153 kuu peal naeratamas). Eelmaa ei peagi\nsuurt muud tegema kui lihtsalt olema, tema kohalolust ekraanil\npiisab, et t\u00c3\u00a4helepanu endale kiskuda. Isegi siis, kui ta on m\u00c3\u00b5ttes\nmujal.<\/p>\n\n\n\n<p>Ja\nme peame r\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4kima saatuslikust h\u00c3\u00bcppest. Erakordselt v\u00c3\u00b5imas stseen,\nrapsiv ja orgastiline nagu ta ise. Plahvatuseks ja kustumiseks\nvalmistuv, h\u00c3\u00b5\u00c3\u00b5guv tung j\u00c3\u00b5uab l\u00c3\u00b5ppu sellise muusika saatel, mida\ntahaks kuulda veel. Minu poolest v\u00c3\u00b5iks Taavi Eelmaa <em>spoken\nword<\/em> stiilis retsiteerida ette\nterve \u00e2\u20ac\u017eKalevipoja\u00e2\u20ac\u0153, kui seda saadaks sarnane k\u00c3\u00b5lapilt.<\/p>\n\n\n\n<p> N\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcd mastaabist ja tegelikult ka autoritest. Olen kuulnud palju pahameelt \u00e2\u20ac\u017eJAIKi\u00e2\u20ac\u0153 kohta ja isegi kiitus on teinekord k\u00c3\u00a4inud l\u00c3\u00a4bi v\u00c3\u00a4ga kummaliste k\u00c3\u00a4ikude \u00e2\u20ac\u201c enam-v\u00c3\u00a4hem selles stiilis, et stsenaarium on muidugi olematu, aga n\u00c3\u00a4itlejad on lihtsalt nii tuttavlikult toredad, et neid vaataks kohe palju. Meenutab sellist pereliikmete teatrit, kus teatrikriitika standardite j\u00c3\u00a4rgi on t\u00c3\u00bckk lauslollus, aga kuna esitajaks on oma 6-aastane laps, siis muidugi on tore. Ent mulle tundub, et l\u00c3\u00a4heneda \u00e2\u20ac\u017eJAIKile\u00e2\u20ac\u0153 sellel viisil, nagu oleks tegemist mingi erapeo jaoks tehtud mastaapse pulliga, on eba\u00c3\u00b5iglane. Just seesama mastaap v\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4rib austust. See on minu arust \u00c3\u00bcsna ehedalt krahlilik, ainult m\u00c3\u00a4rgatavalt suuremal l\u00c3\u00b5uendil. Juba see jultumus panna Krahli kvintessents n\u00c3\u00a4idendi asemel neljatunnisesse eeposesse on \u00c3\u00a4ge. T\u00c3\u00a4pselt nii, see s\u00c3\u00b5na on \u00e2\u20ac\u017e\u00c3\u00a4ge\u00e2\u20ac\u0153 &#8211; omamoodi lapsik, omamoodi silmi-p\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6ritama-panevalt-krutskilik, omamoodi siiralt ehe ja stiilne. Kui ma m\u00c3\u00b5tlen Krahli t\u00c3\u00bckkide peale \u00e2\u20ac\u201c ja ma pole n\u00c3\u00a4inud palju, omaette pominal tehtud loetelu andis l\u00c3\u00b5puks 14 nimetust \u00e2\u20ac\u201c, siis  tulevad meelde  Niinemetsa s\u00c3\u00a4ravvalge t\u00c3\u00b5ukerattamees \u00e2\u20ac\u017eLillede keeles\u00e2\u20ac\u0153 v\u00c3\u00b5i Tiina Tauraite hiigelgenitaalikandja \u00e2\u20ac\u017eGilgame\u00c5\u00a1is\u00e2\u20ac\u0153 v\u00c3\u00b5i irvitav Ulfsak aelemas kuubi sees ja r\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4kimas \u00e2\u20ac\u017eHamleti\u00e2\u20ac\u0153 repliike: ei ole raske tuletada siit m\u00c3\u00b5tet, et \u00e2\u20ac\u017eJAIK\u00e2\u20ac\u0153 on sellesama lainesageduse peal. <\/p>\n\n\n\n<p>Jah, nad oleks v\u00c3\u00b5inud teha t\u00c3\u00b5simeelse arutelu digitaaltuleviku ohtudest ja lohtudest, aga kamoon!, nagu \u00c3\u00bctleks Jim Ashilevi (Jaak). See on Von Krahl. Nad ei saa teisiti, ja jumal t\u00c3\u00a4natud. Ma ei ole kindel, kas ma oleks kannatanud v\u00c3\u00a4lja nelja tundi moraliseerivat ja vihast d\u00c3\u00bcstoopiat sellest, kuidas me k\u00c3\u00b5ik oleme tehnoloogiasse kaasatud ja see k\u00c3\u00b5ik on nii kurb. V\u00c3\u00a4ga abiks oli n\u00c3\u00a4ha \u00e2\u20ac\u017eJAIKi\u00e2\u20ac\u0153 vestlusringis Peeter Jalakat muhelemas ja tunnistamas, et ta on <em>gadget freak<\/em>, et talle meeldib tehnoloogia ja et \u00e2\u20ac\u017eJAIK\u00e2\u20ac\u0153 ei ole d\u00c3\u00bcstoopia. Ta lausa ootab huviga esimeste virtuaals\u00c3\u00b5prade ilmumist. Ja kui ma praegu ringi vaatan ja n\u00c3\u00a4en, kuidas vestluses peabki tegema vahel pause, sest vestluskaaslane s\u00c3\u00bcveneb telefoni, siis JAIK on meil ammu k\u00c3\u00a4es. Ta pole veel nii stiilselt puhas, et vaid vaatad t\u00c3\u00bchjusesse ja liigutad s\u00c3\u00b5rmi, aga kaugel see enam pole. Ja teate mis: ma saan hakkama. Ma olen ise nagunii neoludiit, toksin s\u00c3\u00b5numeid \u00c3\u00bche s\u00c3\u00b5rmega ja valin j\u00c3\u00b5udehetkel jonnakalt niisama ringi vahtimise v\u00c3\u00b5i m\u00c3\u00b5tisklemise. Aga ma ei heida ette, kui teine n\u00c3\u00a4iteks kasutab seda viit minutit, et lugeda ja targemaks saada. Tehnoloogia on t\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6riist, mitte hingestatud deemon.<\/p>\n\n\n\n<p>\n\u00e2\u20ac\u017eJAIKis\u00e2\u20ac\u0153 on neoludiitide vedajaks muidugi nii karismaatiline\nmees, et raske on temaga mitte n\u00c3\u00b5ustuda. Ivo Reinok (Vidar) on\nebatavaliselt hea valik Sauluseks\/Pauluseks. Esmalt pea et \u00c3\u00bcrgse\nkurjusena vaevu silmatav Loki teisik moondub edevaks isakeseks,\npopulistlikuks k\u00c3\u00b5nemeheks ja l\u00c3\u00b5puks lausa malbeks, androg\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcnseks\n\u00e2\u20ac\u017epruudiks\u00e2\u20ac\u0153. V\u00c3\u00b5imalik, et tegemist on mehega, kes halba\nplaanitseb, kuid korda saadab head, ent samas on Vidar ka piisavalt\nkameeleon, et uute asjaolude ilmnemisel sujuvalt pooli vahetada.\nSarnaselt Jim Ashilevile (Jaak), kelle t\u00c3\u00a4ielik olemus ei ole l\u00c3\u00b5puni\nselge. Tahan siin muide r\u00c3\u00b5hutada, et mulle v\u00c3\u00a4ga meeldis Ashilevi.\nKes iganes Eesti filminduse eest vastutab, palun kasutage teda\nrohkem.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00c3\u0153ldse\non h\u00c3\u00a4mmastav, kuidas m\u00c3\u00b5nd n\u00c3\u00a4itlejat kaamera lihtsalt armastab.\nTaavi Eelmaa, Juhan Ulfsak, seesama Ivo Reinok ja Jim Ashilevi \u00e2\u20ac\u201c\nsiia ritta v\u00c3\u00b5ib n\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcd lisada ka Steffi P\u00c3\u00a4hna (Eva). Tema\nrembrandtlikku v\u00c3\u00b5i, hea k\u00c3\u00bcll, vermeerset olemust olen t\u00c3\u00a4heldanud\njuba Tartu Uue teatri \u00e2\u20ac\u017eUnusta\/Unista\u00e2\u20ac\u0153 puhul, kus sealne lavastaja\nja siinne partner Ingmar J\u00c3\u00b5ela (Andres) oskas kasutada \u00c3\u00a4ra seda,\nkui filmogeeniliselt P\u00c3\u00a4hn m\u00c3\u00b5jub. Ka \u00e2\u20ac\u017eJAIKis\u00e2\u20ac\u0153 v\u00c3\u00b5lub P\u00c3\u00a4hn \u00c3\u00a4ra\njuba esmalt ilmudes, kuigi taas meeldib ta eriti just kalgi, s\u00c3\u00bcnge\nv\u00c3\u00b5i vaenulikuna, tema n\u00c3\u00a4ole tekib mingi ebamaine, peaaegu et\nrobotlik varjund \u00e2\u20ac\u201c teatavas m\u00c3\u00b5ttes <em>uncanny valley<\/em>\nefekt. Ehk on tegemist sama m\u00c3\u00b5juga, mida tekitas Sulev Luik\n\u00e2\u20ac\u017eVernandas\u00e2\u20ac\u0153 v\u00c3\u00b5i \u00e2\u20ac\u017eHukkunud alpinisti hotellis\u00e2\u20ac\u0153?<\/p>\n\n\n\n<p>\nM-m\u00c3\u00b5nuga embab filmilinti ka Raivo E. Tamm, kelle vaprad katsed\nm-munajoodikuid jahtida ja m-maailma paika saada on \u00c3\u00bchev\u00c3\u00b5rra\nliigutavad ja koomilised. J\u00c3\u00a4llegi pealtn\u00c3\u00a4ha surmt\u00c3\u00b5sine tegelane,\nkelle pea iga tegevus ja repliik on otse farsimaailmast. Loomulikult\non tal vaja enda k\u00c3\u00b5rvale <em>straight man<\/em>&#8216;i ja sageli on selleks\nLiis Lindmaa (Johanna), aga viimasel tuleb see ka hiilgavalt v\u00c3\u00a4lja.\nLindmaa on \u00c3\u00bcsna keerulises olukorras, ta on sageli selline t\u00c3\u00b5sine,\nasjalik ja nii-\u00c3\u00b6elda lugu edasi viiv tegelane, ent temaski on seda\nh\u00c3\u00b5belina jaoks vajalikku karismat kuhjaga.<\/p>\n\n\n\n<p>\nMari Abelil (Berta) on olnud isegi raskem, tema esmapilgul traagilist\nkannatava ema ja leinava armukese (?) rolli \u00c3\u00b5\u00c3\u00b5nestavad rippuv\ntatiriba ja s\u00c3\u00bclekoeraks muutuv poeg. Ta peab kandma Pierrot&#8217; maski\nja samal ajal virutab Arlekiin vahetpidamata koomiliselt suure\ns\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4rikuga tagumikku. Katsu siis hingestatult publikut enda poole\nv\u00c3\u00b5ita, kui too naljade peale naerda r\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6gib&#8230;<\/p>\n\n\n\n<p> Aga on \u00c3\u00bcks mees, kes minu arust teeb t\u00c3\u00a4pselt seda ja, raisk, ta teeb selle \u00c3\u00a4ra. Juhan Ulfsak (Marko) k\u00c3\u00bcsib, mis huinjaa seal seente l\u00c3\u00b5ua all on ja see on r\u00c3\u00a4igelt naljakas. Juhan Ulfsak vaatab oma tapetud koera v\u00c3\u00b5i kogu nende elut\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6 h\u00c3\u00a4vitanud bossi ja see on r\u00c3\u00a4igelt valus. See mees liigub vaevata farsist draamasse ja tagasi, ja mina ei tea, kas see on looduslik anne v\u00c3\u00b5i \u00c3\u00b5pitud v\u00c3\u00a4rk, kuid seda on lihtsalt nii ilus vaadata. Ja kui siia panna juurde veel see v\u00c3\u00a4ltimatu filmikarisma, mida ilmselt kas on v\u00c3\u00b5i pole, siis pole vist imestada, et minu jaoks on \u00e2\u20ac\u017eJAIKi\u00e2\u20ac\u0153 staar, see tuus seal majas just Juhan Ulfsak. Kui v\u00c3\u00b5tta n\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcd see allegooria, et Peeter (Jalakas) peab Ulfsaki oma paremaks k\u00c3\u00a4eks ja JAIK anti justkui viimase hoole alla, v\u00c3\u00b5iks loota, et seni (Sigismund) Von Krahli juhatusel tegutsenud kooslus imendub ulfsakikujulisena uude vormi. Mis iganes saab selle nimeks ja mida iganes see ka ette v\u00c3\u00b5tab.<\/p>\n\n\n\n<p>\nSigismund von Krahl on surnud. Aga krahlism <em>\u00c5\u00beivjot<\/em>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Esmalt \u00c3\u00a4ra\u00c3\u00bctleja ehk disclaimer: ma olen JAIKis ainult nii palju, et t\u00c3\u00b5lkisin selle subtiitrid ja sedagi faktij\u00c3\u00a4rgselt, see t\u00c3\u00a4hendab, p\u00c3\u00a4rast teose valmimist. Niisiis pean end samasuguseks vaatajaks nagu k\u00c3\u00b5iki teisi, kes n\u00c3\u00a4gid seda esmakordselt suurel ekraanil. Von Krahli \u00e2\u20ac\u017eJAIK\u00e2\u20ac\u0153 on praeguseks tekitanud juba poleemikat ja paksu verd, mis on ootusp\u00c3\u00a4rane, arvestades nii selle autoreid, mastaapi [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[9,14],"tags":[],"class_list":["post-1508","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-arvustus","category-teater"],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1508","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1508"}],"version-history":[{"count":5,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1508\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1514,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1508\/revisions\/1514"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1508"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1508"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1508"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}