{"id":1504,"date":"2019-10-10T15:17:59","date_gmt":"2019-10-10T12:17:59","guid":{"rendered":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/?p=1504"},"modified":"2019-10-10T15:17:59","modified_gmt":"2019-10-10T12:17:59","slug":"olematu-puudutus-tartu-uus-teater-fantoomvalu","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/?p=1504","title":{"rendered":"Olematu puudutus (Tartu Uus teater, “Fantoomvalu”)"},"content":{"rendered":"\n

(Ilmus Sirbis 27.09.19)<\/em><\/p>\n\n\n\n

Inimkonna arengu \u00c3\u00bcks verstaposte on\nnulli kontseptsioon. Oskus s\u00c3\u00b5nastada midagi olematut, millegi puudumist on\nkvalitatiivne h\u00c3\u00bcpe. Fantoomvalu on olematuse tunnetamine. Ehkki lavastaja\nJaanus Kaasik l\u00c3\u00a4heb kaugemale, tema null on t\u00c3\u00a4idetud, see on v\u00c3\u00b5imalike reaalsuste\nnull. T\u00c3\u00bchjade lehtedega raamat, mis on \u00c3\u00bchtlasi palimpsest k\u00c3\u00b5igist loodud ja\nloomata teostest.<\/p>\n\n\n\n

Robert Frost on seda ihalust k\u00c3\u00b5ikide\nv\u00c3\u00b5imaluste \u00c3\u00bcheaegse kasutamise j\u00c3\u00a4rele naeruv\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4ristanud oma luuletuses kahest\nrajast, kus minah\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4l h\u00c3\u00a4daldab, et oli valinud \u00c3\u00bche, aga oleks tahtnud teist.\nT\u00c3\u00a4nap\u00c3\u00a4evalgi on vaid arvutim\u00c3\u00a4ngudes v\u00c3\u00b5imalus ajas tagasi minna ja situatsiooni\nteistmoodi kogeda-teostada \u00e2\u20ac\u201c laadi salvestis ja proovi uuesti. Kunagi ehk saame\nsimulatsiooni abil elada oma elu erisuguseid variante.<\/p>\n\n\n\n

Mitte et selline v\u00c3\u00b5imalus mind\npaeluks. Olen valmis Schr\u00c3\u00b6dingeri kassiga kas m\u00c3\u00a4ngima v\u00c3\u00b5i ta maha matma, elus valiku\nlangetamine on omamoodi magusvalus teelahe. Valitakse midagi teadmisega, et\nk\u00c3\u00b5ik teised uksed on n\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcd sulgunud. Tekkinud kurbusega tuleb toime tulla, kui\nei taha just langeda nostalgiasse selle t\u00c3\u00a4nap\u00c3\u00a4evases t\u00c3\u00a4henduses: nostalgia kui\nlapsik tahtmine, et k\u00c3\u00b5ik oleks nii, nagu oli enne. Enne omaenda ja teiste\nvalikuid, enne p\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6rdumatuid muutusi.<\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n

M\u00c3\u00b5tisklus kaotatud ajast ja kadunud\najastutest pole Laial t\u00c3\u00a4naval uus. See Tartu Uuele teatrile omane poeetiline,\nuitav nukrus on saanud \u00e2\u20ac\u017eFantoomvaluna\u00e2\u20ac\u0153 j\u00c3\u00a4tku, (peri)pateetiline teater\napelleerib endist viisi sihilikult tunnetele. Von Krahli teatrile nurgakivi panija\nPeeter Jalakas on vestlusringis \u00c3\u00b6elnud, et tema teeb teatrit s\u00c3\u00bcdamele. Sama \u00e2\u20ac\u017es\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcdistuse\u00e2\u20ac\u0153\nv\u00c3\u00b5ib esitada ka Tartu Uuele teatrile.<\/p>\n\n\n\n

\u00e2\u20ac\u017eFantoomvalu\u00e2\u20ac\u0153 on sama m\u00c3\u00b5rkjas kui\nn\u00c3\u00a4iteks \u00e2\u20ac\u017eAutori surm\u00e2\u20ac\u0153 v\u00c3\u00b5i \u00e2\u20ac\u017eS\u00c3\u00bcmfoonia \u00c3\u00bchele\u00e2\u20ac\u0153 v\u00c3\u00b5i \u00e2\u20ac\u017eOd\u00c3\u00bcsseia\u00e2\u20ac\u0153. See ei ole otseselt\nminevikuihalus, see on nostalgia s\u00c3\u00b5na algses t\u00c3\u00a4henduses \u00e2\u20ac\u201c valulik naasmine.\nRuumi, kus ripuvad halastamatult k\u00c3\u00b5ik tegemata j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4nud teod, ah-oleks-ma-ainult-teadnud-arutlused\nja muu butafooria, mida me \u00c3\u00b5nnelikus argielus \u00c3\u00bcldiselt eirame.<\/p>\n\n\n\n

Nostalgia imbub sisse ikka ja\nainult kahel juhul: kui inimesel ei l\u00c3\u00a4he nii h\u00c3\u00a4sti, kui ta tahaks, v\u00c3\u00b5i kui\ninimene on raskemeelne. On \u00c3\u00bchtaegu frustreeriv ja v\u00c3\u00b5luv, et see lapsik \u00e2\u20ac\u017ema tahan!\u00e2\u20ac\u0153\nei kehti veel ajaliselt, et me liigume v\u00c3\u00a4ltimatult igal ajahetkel ainult edasi,\n\u00c3\u00bcksk\u00c3\u00b5ik kui suure kisaga me ka ei \u00c3\u00bcrita aja k\u00c3\u00bclge klammerduda. K\u00c3\u00b5ik voolab ja\nme ei saa seda voolu kuidagi peatada. M\u00c3\u00b5ni ime siis, et aeg-ajalt tekib\nkellelgi kiusatus ikkagi selja taha vaadata, olgu see katse nii tulutu kui\ntahes.<\/p>\n\n\n\n

Vahest olengi ma seep\u00c3\u00a4rast\nerapoolik vaataja, et viskun r\u00c3\u00b5\u00c3\u00b5muga sellesse vormi, mida Kaasik pakub. Olen\nistunud t\u00c3\u00a4pselt samamoodi pinkidel v\u00c3\u00b5i sammunud t\u00c3\u00a4navatel ja m\u00c3\u00b5tisklenud surma\nning m\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6duvate tubade isikliku v\u00c3\u00b5i inimliku t\u00c3\u00a4henduse \u00c3\u00bcle. Olen n\u00c3\u00a4inud linna\nnii hooneansambli kui ka \u00c3\u00bcksikutest ehitusmaterjalidest koondatud kuhjadena\nasfaldiribade vahel. Ainult et ma ei ole siis kandnud k\u00c3\u00b5rvaklappe. Niisiis olen\nlavastuse t\u00c3\u00a4nuv\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4rne vaataja.<\/p>\n\n\n\n

\u00e2\u20ac\u017eFantoomvalu\u00e2\u20ac\u0153 on raamjutustus, pilt\npildis efekt, mis osutab teistele lugudele \u00e2\u20ac\u201c n\u00c3\u00a4itlejad Helgur Rosenthal, Maarja\nMitt-Pichen, Maarja Jakobson ja Siim Angerpikk vahendavad nendega juhtunud s\u00c3\u00bcndmusi\n\u00e2\u20ac\u201c ja need omakorda j\u00c3\u00a4rgmistele lugudele ja need j\u00c3\u00a4rgmistele. Publik peab olema\nvalmis k\u00c3\u00b5ndima neile j\u00c3\u00a4rele, muidu katkeb kogu ahel sekundiga, n-\u00c3\u00b6 peeglid purunevad.<\/p>\n\n\n\n

Veelgi enam, \u00e2\u20ac\u017eFantoomvalu\u00e2\u20ac\u0153 n\u00c3\u00b5uab\nkannatlikku, keskendunud vaatajat. Teatrist l\u00c3\u00a4hetatud saatja v\u00c3\u00a4listab ehk\nmonopubliku telefoni piilumise v\u00c3\u00b5i \u00e2\u20ac\u017erajalt maha\u00e2\u20ac\u0153 jalutamise, ent m\u00c3\u00b5tetes\nekslemise vastu ei saa ta midagi teha. Mitmelgi korral n\u00c3\u00b5uab see teadlikku,\nehtmeditatiivset p\u00c3\u00bcsimist klappidest k\u00c3\u00b5lava dialoogi juures, et mitte\nmentaalselt uitama minna. Kaasik on kindlasti arvestanud selle riskiga, kui ta\nsaadab vaataja passiivselt elavaid pilte silmitsema. Vastasel juhul tuleb\nleppida asjaoluga, et t\u00c3\u00a4helepanu hajumisel l\u00c3\u00a4heb tekst kaduma ja\nvestlusm\u00c3\u00b5minast saab tapeet. Ent kuna n\u00c3\u00a4itlejad arutlevad \u00c3\u00bcsna seotud ja\nfilosoofilistel teemadel, on efekt sama, kui loengus kaob j\u00c3\u00a4rg k\u00c3\u00a4est ja lektori\npomin surmast v\u00c3\u00b5i m\u00c3\u00a4lestuse p\u00c3\u00bcsivusest muutub m\u00c3\u00bcraks.<\/p>\n\n\n\n

Peale selle on \u00e2\u20ac\u017eFantoomvalu\u00e2\u20ac\u0153 omamoodi kohaspetsiifiline lavastus, ehkki tehnilises m\u00c3\u00b5ttes saaks seda m\u00c3\u00a4ngida igas linnas, kohendades teksti vaid v\u00c3\u00a4hesel m\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4ral. Aga praegusel kujul on see ennek\u00c3\u00b5ike teater tartlastele, sest minusugusele p\u00c3\u00a4rismaalasele on need enamat kui majad v\u00c3\u00b5i arhitektuurilahendustest s\u00c3\u00bcndinud nurgad ja sirgl\u00c3\u00b5igud. Kui ma istun m\u00c3\u00a4nguv\u00c3\u00a4ljakul, kus olen m\u00c3\u00b5lema pojaga palju kordi k\u00c3\u00a4inud, m\u00c3\u00b5tlen teisiti kui tallinlane, kes on sattunud sinna esimest korda.<\/p>\n\n\n\n

Seejuures ei ole see lavastus\nselline n\u00c3\u00bcri nostalgiaimu, mida pilab \u00e2\u20ac\u017eSouth Park\u00e2\u20ac\u0153 magusas minevikumeenutuses\nlalisevate m\u00c3\u00a4lumarjade ehk memberberry<\/em>\u00e2\u20ac\u2122dega (\u00e2\u20ac\u017eOoh, remember Chewbacca?\u00e2\u20ac\u0153 \u00e2\u20ac\u017eI\n\u00e2\u20ac\u2122member!\u00e2\u20ac\u0153). Meie men\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcs ei ole mitte m\u00c3\u00a4lumarjad, vaid \u00c3\u00bcleskutse m\u00c3\u00a4rgata, et\n\u00c3\u00bcmbritsev terviklik maal koosneb pintslit\u00c3\u00b5mmetest. Nagu vaataks galeriis taiest\nl\u00c3\u00a4hedalt ja kaugelt ning arutleks selle \u00c3\u00bcle, kas kunstnik oli selle koha\nmaalimise ajal \u00c3\u00bc\u00c3\u00bcriarve t\u00c3\u00b5ttu endast v\u00c3\u00a4ljas, kaua s\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6mata, \u00c3\u00bcli\u00c3\u00b5nnelik vms. See\nkihtide n\u00c3\u00a4gemine on \u00c3\u00bchest k\u00c3\u00bcljest p\u00c3\u00b5nev, teisalt segab terviku tajumist. Olen\nremonditud kodus avastanud end sama tegemas \u00e2\u20ac\u201c pealtn\u00c3\u00a4ha monoliitse seina sees\non fantoomkihid kaablite, erisuguse krohvifraktsiooni, \u00c3\u00bcksikute ja isen\u00c3\u00a4oliste\npalkide ja muu tarvis. Need kattuvad, kuid ilmutavad end seejuures \u00c3\u00bcheaegselt\ntervikuna.<\/p>\n\n\n\n

\u00e2\u20ac\u017eFantoomvalu\u00e2\u20ac\u0153 r\u00c3\u00b5hutab samasugust kihilisust\nmeie eludes ja l\u00c3\u00a4bitud ruumides. Ma v\u00c3\u00b5in k\u00c3\u00b5ndida Inglisillal, aga ma ei saa\niial k\u00c3\u00b5ndida nende inimeste k\u00c3\u00b5rval, kes sammusid sealsamas 200 aastat tagasi.\nNeed on neljam\u00c3\u00b5\u00c3\u00b5tmelise ruumi kihid: ma v\u00c3\u00b5in olla samal ajal, ent eri kohas v\u00c3\u00b5i\neri ajal, kuid seejuures samas kohas kui sina. \u00e2\u20ac\u017eFantoomvalu\u00e2\u20ac\u0153 n\u00c3\u00a4itlejad seisavad\nminuga neis paikades, kuid eri aegadel. Ma kuulen Jakobi m\u00c3\u00a4e l\u00c3\u00a4heduses samu\nh\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4li, mida kuulsin suvel rattav\u00c3\u00b5istlusest m\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6dudes, kuid n\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcd on v\u00c3\u00b5istlus ammu\nl\u00c3\u00a4bi.<\/p>\n\n\n\n

See ajaline dissonants on kohati\nsama veider kui tontlikud sammud selja taga. Kogu aeg on tahtmine \u00c3\u00bcle \u00c3\u00b5la\nvaadata, ehkki tean, et seal pole enam kedagi. Eriti seet\u00c3\u00b5ttu, et m\u00c3\u00b5nd\nn\u00c3\u00a4itlejat isiklikult tundes on lavastus kohati imelikult skisofreeniline oleng\nolematute tuttavatega. N\u00c3\u00b5uab tahtej\u00c3\u00b5udu, et mitte k\u00c3\u00b5va h\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4lega, klapid peas,\nolematu inimesega vestlema hakata. T\u00c3\u00a4nu helikunstnik Hannes Einpaulile on see\nt\u00c3\u00b5esti stereoteater, h\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4led liiguvad illusoorse kehastumusega minu \u00c3\u00bcmber ja\nsunnivad aeg-ajalt ikkagi piiluma, et kas praegu r\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4gib keegi selja taga v\u00c3\u00b5i\nklapi sees.<\/p>\n\n\n\n

F\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcsiliselt puuduvate n\u00c3\u00a4itlejate\nk\u00c3\u00bcsimus t\u00c3\u00b5usis esile, kui n\u00c3\u00a4gin l\u00c3\u00bchikese vahega nii \u00e2\u20ac\u017eFantoomvalu\u00e2\u20ac\u0153 kui ka Von\nKrahli teatri \u00e2\u20ac\u017eJaiki\u00e2\u20ac\u0153 \u00e2\u20ac\u201c kaht lavastust, kus laval pole \u00c3\u00bchtki n\u00c3\u00a4itlejat.\nTehnoloogiline teater t\u00c3\u00a4ies ilus, ainult et miks mitte nimetada esimest siis\nkuuldem\u00c3\u00a4nguks ja teist seriaaliks. Ent kui \u00e2\u20ac\u017eJaigi\u00e2\u20ac\u0153 puhul oli see mastaapsuse\nv\u00c3\u00b5i kunstilise vormi t\u00c3\u00b5ttu paremini seletatav, siis Tartu Uue teatri liikuvate\nlavastuste \u00e2\u20ac\u017eBB ilmub \u00c3\u00b6\u00c3\u00b6sel\u00e2\u20ac\u0153 ja \u00e2\u20ac\u017eOd\u00c3\u00bcsseia\u00e2\u20ac\u0153 valguses ootasin kuni l\u00c3\u00b5puni kellegi\nilmumist. Muidugi on m\u00c3\u00b5istetav, miks seda ei juhtunud.<\/p>\n\n\n\n

Aga kuuldem\u00c3\u00a4ngumaitsest on raske lahti\nsaada. V\u00c3\u00b5inuksin ju pakkuda, et laske siis inimestel juba saalis istuda,\ntaustaks ekraanil video v\u00c3\u00b5i foto, kuid keskkond oli siiski m\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4rav. Vahe on\nselles, kas istud teatritoolil ja vahid laval pilti ning kuulad kuuldem\u00c3\u00a4ngu v\u00c3\u00b5i\npeksab rahet n\u00c3\u00a4kku ja tuul sikutab kraed. Ma hoiatan: v\u00c3\u00a4hemalt kolmveerand\nlavastusest toimub vabas \u00c3\u00b5hus ja osaliselt lageda taeva all ning mulle\nkujundati septembriilm selliselt, et lavastuse alguses oli vaja p\u00c3\u00a4ikseprille,\nkeskel vihmavarju ja l\u00c3\u00b5pus vastupanu rahevalingule. Ja kaastunnet reisisaatja\nvastu, kes end \u00c3\u00b5blukese kilekeebiga kaitses.<\/p>\n\n\n\n

Muus osas oli see hea leid kasutada\nfantoomdialooge ja vormida niimoodi mu enda m\u00c3\u00a4lestustest mingit uut kihti, mis\nladestub n\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcd Toomem\u00c3\u00a4ele, Tartu Uue teatri saali, \u00c3\u00bclikooli kohvikusse. Ainult\net viimane stseen teatris, kus sundkorras m\u00c3\u00a4lestusi summeeritakse, k\u00c3\u00a4is\nn\u00c3\u00a4rvidele. Tahan ise otsustada, mida ma n\u00c3\u00a4htust-kuuldust m\u00c3\u00a4letan, ja ei meeldi,\nkui keegi mulle niimoodi valmistoodet serveerib.<\/p>\n\n\n\n

Kui tuli juba juttu Tartu Uue\nteatri saalist, siis mainin \u00c3\u00a4ra ka selle, et omamoodi tore on \u00c3\u00bcheainsa\nlavastuse ajal olla nii staar kui ka publik. Viibida siin- ja sealpool eesriiet\npeaks olema tajutav nihe igale teatritundlikule vaatajale. Sellegipoolest ei ole\nma kindel, et see null, see puuduv inimene, kes on ometi staar, on lavastuse h\u00c3\u00a4davajalik\nkontseptsioon. Tema kutsumine l\u00c3\u00a4hedaste sekka ei liigutanud seda n\u00c3\u00a4rvi, mida\nliigutasid m\u00c3\u00b5tted surma, puudumise, s\u00c3\u00b5pruse, inimliku l\u00c3\u00a4heduse v\u00c3\u00b5i eesriide\ntinglikkuse kohta. Kutse naasta inimkonda oli \u00c3\u00bcks v\u00c3\u00a4heseid kordi, kui lavastus\nv\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4ratas tunnetele apelleerivast pateetikast melodraamasse.<\/p>\n\n\n\n

On see siis hea lavastus v\u00c3\u00b5i mitte?\nOlen viimasel ajal pidevalt sisimas maadelnud kriitika probleemi, olemuse ja (eba)vajalikkusega\nning \u00c3\u00bcha enam tundub mulle, et asi on hapruses. Mida efemeersem ja pateetilisem\non vorm \u00e2\u20ac\u201c \u00e2\u20ac\u017eFantoomvalu\u00e2\u20ac\u0153 on selle hea n\u00c3\u00a4ide \u00e2\u20ac\u201c, seda tundlikum peaks olema\nkriitika. See lavastus on luuletus: see, kas see publikut k\u00c3\u00b5netab v\u00c3\u00b5i mitte,\ns\u00c3\u00b5ltub hetkest, tujust, vastava n\u00c3\u00a4rvi olemasolust, meelelaadist jne. Mulle\nmeenub Ezra Poundi \u00e2\u20ac\u017eMetroojaamas\u00e2\u20ac\u0153.<\/p>\n\n\n\n

Need n\u00c3\u00a4od viirastumas\nrahvasummas;<\/em><\/p>\n\n\n\n

\u00c3\u2022ielehed m\u00c3\u00a4rjal mustal oksal.<\/em><\/p>\n\n\n\n

(tlk M\u00c3\u00a4rt V\u00c3\u00a4ljataga)<\/p>\n\n\n\n

No mis see n\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcd oli?! Iga\u00c3\u00bcks v\u00c3\u00b5ib\nniimoodi kirjutada. Ja riimi polegi. V\u00c3\u00b5ib k\u00c3\u00bcll kirjutada ja ei ole jah. Aga\nkirjutanud on selle Ezra Pound ja \u00c3\u00bcle saja aasta on see olnud v\u00c3\u00a4ga hea\nluuletus. V\u00c3\u00b5i siis pole, kui sul on teine tunne. Mulle meeldib see luuletus ning\nmulle meeldib m\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6ndustega ja kunstilise projekti sildi all \u00e2\u20ac\u017eFantoomvalu\u00e2\u20ac\u0153. Ent\nkas seda just teatrilavastuseks nimetada … Ja kui k\u00c3\u00bcsitakse, kas soovitan\nseda vaatama minna, saan vastata ainult s\u00c3\u00b5nadega, mida olen just kasutanud:\n\u00e2\u20ac\u017eInimkonna arengu \u00c3\u00bcks verstaposte on nulli kontseptsioon (jne).\u00e2\u20ac\u0153<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

(Ilmus Sirbis 27.09.19) Inimkonna arengu \u00c3\u00bcks verstaposte on nulli kontseptsioon. Oskus s\u00c3\u00b5nastada midagi olematut, millegi puudumist on kvalitatiivne h\u00c3\u00bcpe. Fantoomvalu on olematuse tunnetamine. Ehkki lavastaja Jaanus Kaasik l\u00c3\u00a4heb kaugemale, tema null on t\u00c3\u00a4idetud, see on v\u00c3\u00b5imalike reaalsuste null. T\u00c3\u00bchjade lehtedega raamat, mis on \u00c3\u00bchtlasi palimpsest k\u00c3\u00b5igist loodud ja loomata teostest. Robert Frost on seda ihalust […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[9,14],"tags":[],"class_list":["post-1504","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-arvustus","category-teater"],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1504","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1504"}],"version-history":[{"count":3,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1504\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1507,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1504\/revisions\/1507"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1504"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1504"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1504"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}