<\/p>\n\n\n\n
(Ilmus\u00c2\u00a0aprillikuu\u00c2\u00a0M\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcrilehes)<\/em><\/p>\n\n\n\n Doktor Walter Mischel teostas umbes viisk\u00c3\u00bcmmend aastat tagasi eksperimendi, kus laste ette asetati neile meeldiv maiuspala ja \u00c3\u00b6eldi, et kui nad suudavad veidike aega kannatada ja seda mitte s\u00c3\u00bc\u00c3\u00bca, saavad nad veerand tunni p\u00c3\u00a4rast teise veel. Uuringu m\u00c3\u00b5te oli j\u00c3\u00a4lgida, kas inimlaps on v\u00c3\u00b5imeline m\u00c3\u00b5nu ja heaolu edasi l\u00c3\u00bckkama lubaduse eest saada tulevikus seda palju rohkem. K\u00c3\u00b5lab tuttavalt? Pensionis\u00c3\u00bcsteem ainult sellel p\u00c3\u00b5hinebki.<\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n Aga mis siis, kui\ndoktor Tomas Stockmann \u00c3\u00bctleb, et esimene maiuspala on m\u00c3\u00bcrgitatud ja\nteine samuti ning selleks, et \u00c3\u00bcldse mingit m\u00c3\u00b5nu saada, tuleb\nk\u00c3\u00b5igepealt veel kaks n\u00c3\u00a4dalat oodata ja peale ka maksta? Kui paljud\nsuudaksid seda v\u00c3\u00a4lja kannatada? M\u00c3\u00b5nel on esimene maiuspala juba\nsuus, teine r\u00c3\u00b5\u00c3\u00b5mustab ette, et veerand tunni p\u00c3\u00a4rast saab lausa\ntopelt. Rikub tuju \u00c3\u00a4ra v\u00c3\u00b5i kuidas? Ja kui siis see abrasiivne,\nj\u00c3\u00a4meda \u00c3\u00bctlemisega suvaline spaa-arst teatab, et m\u00c3\u00bcrgitamises oleme\nk\u00c3\u00b5ik ise s\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcdi, sirutab k\u00c3\u00a4si lausa t\u00c3\u00b5rviku ja hangu j\u00c3\u00a4rele.<\/p>\n\n\n\n Umbes niimoodi\nlihtsustatult v\u00c3\u00b5iks selgitada seda, miks \u00c3\u00bcks anon\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcmne (ilmselt\nEesti) linnake l\u00c3\u00a4heb p\u00c3\u00bcha viha t\u00c3\u00a4is, kui doktor Stockmann avaldab\nlehes artikli, millega h\u00c3\u00a4vitatakse \u00c3\u00bche hoobiga asula kahe\np\u00c3\u00b5hit\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6andja ja tuluallika \u00e2\u20ac\u201c nahat\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6stuse ja spaa \u00e2\u20ac\u201c maine\nning tulevik. \u00c3\u0153ks arst teatab, et nahat\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6stus on rikkunud \u00c3\u00a4ra\np\u00c3\u00b5hjavee (seega ka spaa) ning s\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcdi oleme meie k\u00c3\u00b5ik ja kui me\nkohe mitmekordselt maksukoormat\nkahjude heastamiseks ei suurenda, sureme veel v\u00c3\u00a4lja ka.\nKaalukaussidel on \u00c3\u00bche eksperdi mitteametlik anal\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcs ja terve\nregionaalpoliitiline katastroof. H\u00c3\u00a4mmastaval kombel tirib doktor\nStockmanni pommuudis teise kausi \u00c3\u00bcles ja just seda v\u00c3\u00b5iks pidada\nKertu Moppeli \u00e2\u20ac\u017eRahvavaenlase\u00e2\u20ac\u0153 \u00c3\u00bcheks\nk\u00c3\u00bcsitavamaks k\u00c3\u00bcljeks. Henrik Ibseni n\u00c3\u00a4idendis on muidugi\nsama skeem: linna suur\u00c3\u00a4rika nahat\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6stus m\u00c3\u00bcrgitab p\u00c3\u00b5hjavee ja\nseel\u00c3\u00a4bi linnale ning sealhulgas linnapeale kuuluva spaa varud. Ent\n19. sajandi Norras v\u00c3\u00b5is oligarhide k\u00c3\u00a4hmlus toimuda kuninga valvsast\nsilmast kaugel mingis v\u00c3\u00a4ikeses areenis, kus l\u00c3\u00a4ksid k\u00c3\u00a4iku kohalikud\nvahendid. T\u00c3\u00a4nap\u00c3\u00a4eva Eestis tekitaks aga h\u00c3\u00a4mmingut see, kui\n\u00c3\u00bcheainsa eksperdi arvamuse t\u00c3\u00b5ttu suletaks n\u00c3\u00a4iteks nii P\u00c3\u00a4rnu spaad\nkui sadam. \n<\/p>\n\n\n\n \u00e2\u20ac\u017eRahvavaenlane\u00e2\u20ac\u0153\non silmatorkavalt isoleeritud nagu paat merel \u00e2\u20ac\u201c puudub igasugune\nriigitasand. \u00c3\u0153kski tegelastest ei jookse esimesel v\u00c3\u00b5imalusel\npealinna v\u00c3\u00b5i Euroopa Liitu kituma, k\u00c3\u00a4hku ministreid v\u00c3\u00b5i muid\nt\u00c3\u00a4htsaid tegelasi kaasama jne. Pealegi, mis takistaks osaval\nlinnapeal ja spaa-j\u00c3\u00b5ugul n\u00c3\u00b5uda n\u00c3\u00a4iteks keskkonnaministeeriumi\nabiga nahat\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6stuse sulgemist, et p\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4sta p\u00c3\u00b5hjavett\nsuurreostajast? \u00c3\u0153hes\u00c3\u00b5naga, lugu seisab \u00c3\u00bcsna tudisevatel jalgadel.\nKertu Moppel\non sageli k\u00c3\u00a4sitlenud suuri filosoofilisi ja \u00c3\u00bchiskondlikke teemasid.\nMiks on aga keskkonnatemaatika ja saastamises passiivse kaasosaluse\nlahkamiseks valitud nii kohmakas t\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6riist nagu Ibseni n\u00c3\u00a4idend,\nj\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4b selgusetuks. Pole vahet, milline on t\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6tlus, \u00e2\u20ac\u017eRahvavaenlane\u00e2\u20ac\u0153\non suhteliselt plakatlik ja eugeenika j\u00c3\u00a4rele lehkav n\u00c3\u00a4idend, mille\nalgup\u00c3\u00a4rane l\u00c3\u00b5pp j\u00c3\u00a4tab mulje, et vapper t\u00c3\u00b5ekuulutaja hakkab\nlihtrahva ehk \u00e2\u20ac\u017ekrantside\u00e2\u20ac\u0153 kaudu revolutsioonikaardiv\u00c3\u00a4ge\nkasvatama.<\/p>\n\n\n\n Sellest hoolimata\non teema \u00e2\u20ac\u201c ehkki muinasjutule sarnaselt kokku klopsituna \u00e2\u20ac\u201c siiski\np\u00c3\u00b5letav ja asjakohane. Ivo Uukkivi doktor Stockmann pole ehk nii\nnunnu ja mahe kui m\u00c3\u00b5ni kooli\u00c3\u00b5pilane, ent tema k\u00c3\u00a4re h\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4l\nv\u00c3\u00a4ljendab t\u00c3\u00a4pselt sama s\u00c3\u00b5numit: meie \u00c3\u00bchiskond ja laiemalt kogu\nplaneet on h\u00c3\u00a4daohus. Mitte enam selle l\u00c3\u00a4hedal v\u00c3\u00b5i piiril, ei, juba\nohu sees. Oleme kuulnud viisakaid ja sametisi, asjalikke ja kuivi\ns\u00c3\u00b5nav\u00c3\u00b5tte, kuulame n\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcd siis ka\nk\u00c3\u00a4ratamist, kui muud ei kuula. Doktor Stockmann \u00c3\u00bctleb selge\ns\u00c3\u00b5naga meile, publikule: loodus (mille hulka kuulume ka meie) on\njuba muutunud, pr\u00c3\u00bcgim\u00c3\u00a4gi on \u00c3\u00bcle pea kasvanud ja selles pole s\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcdi\nmitte keegi muu kui mina ja sina. Jah, mina, kes ma kirjutan seda\nartiklit, ja sina, kes sa seda praegu loed. Kui tekib isu s\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcdistada\nameeriklasi, asiaate, venelasi, suurt\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6stust, kalureid v\u00c3\u00b5i keda\niganes veel, siis Draamateatri lavastuse ajalehem\u00c3\u00b5\u00c3\u00b5tu kava esitab\nlahke \u00c3\u00bclevaate demagoogilistest v\u00c3\u00b5tetest, kuidas pr\u00c3\u00bcgiga\ntegelemist kellegi teise v\u00c3\u00b5i kolmanda kaela ajada. Igal juhul on\ntegemist demagoogiaga, olgu selleks \u00e2\u20ac\u017emina nii palju ei saasta kui\nPaul\u00e2\u20ac\u0153 v\u00c3\u00b5i \u00e2\u20ac\u017ek\u00c3\u00b5ige suuremad saastajad on Xiao ja John, mina olen\npr\u00c3\u00bcgikala\u00e2\u20ac\u0153. Niisiis, doktor Stockmanni kuri pilk on ka sinu peal,\nkallis lugeja, ja kui sa istud saalis publiku seas, siis vaatab tige\nUukkivi sulle otse silma sisse. Katsu siis tooli alla kaduda ja\npiiksuda, et kaalud j\u00c3\u00a4rgmise autona h\u00c3\u00bcbriidi. Siin\nei aita enam kannatlikkus ja enesedistsipliin, abi on ainult\nStockmanni-sugusest, kes kugistab esimese maiuspala alla ja l\u00c3\u00a4heb\ntegusid tegema, mitte ei j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4 ootama.<\/p>\n\n\n\n Kui \u00c3\u00bcldse mingit\nlohutust otsida, siis v\u00c3\u00b5ib osutada, et doktori terror on sama\npopulistlik kui meie lemmikvaenlastel, kaabuga meestel. Nende jaoks\non h\u00c3\u00a4dade allikaks eliit ja eksperdid, kes lihtsat inimest oma\nagendaga lollitavad. Kui arst \u00c3\u00bctleb sulle, et sul on maksatsirroos\nja sa jood liiga palju, saada arst kukele ja v\u00c3\u00b5ta pits viina,\nvanarahvas \u00c3\u00bctles alati, et see ravib igat t\u00c3\u00b5be. Ent doktor\nStockmann esindab t\u00c3\u00a4pselt seda teist \u00c3\u00a4\u00c3\u00a4rmust, kus enamus on loll\nja ainsana teab t\u00c3\u00b5de ekspert, kellega ei vaielda. See on selline\nvanamoodne arstitarkus, kus patsient hoiab suu kinni ja v\u00c3\u00b5tab seda\nrohtu, mida tohter kirjutab. Stockmanni okkaline olemus on kirjutatud\njuba Ibseni n\u00c3\u00a4idendisse, Uukkivi paneb sinna juurde veel pungiliku,\nkohati pea \u00c3\u00bclemeeliku ja r\u00c3\u00a4uskava, vaevu end vahel talitseva\nk\u00c3\u00a4itumisviisi. Ainus, kes n\u00c3\u00a4ib p\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6rast meest enam-v\u00c3\u00a4hem\ntsiviliseeritud \u00c3\u00bchiskonna radadel pidavat, <\/strong>on kindlak\u00c3\u00a4eline\nproua Katrina Stockmann (Inga Salurand), kes m\u00c3\u00a4ngleva kergusega\nhoiab silma peal nii koleerilisel\nabikaasal, arenguh\u00c3\u00a4irega pojal Mortenil (Markus Truup) kui ka isalt\nv\u00c3\u00a4ljakutsuva iseloomu p\u00c3\u00a4rinud t\u00c3\u00bctar Petral (Liisa Saarem\u00c3\u00a4el).\nInga Salurand v\u00c3\u00b5lub Ibseni tegelasest maksimumi, norra vanah\u00c3\u00a4rral\npole see daam muud kui \u00c3\u00bchem\u00c3\u00b5\u00c3\u00b5tmeline teenija, laval on aga\nkaasaegne naine, kelle\nohjava m\u00c3\u00b5juta ei pruugiks Stockmann olla mitte doktor, vaid\ninimvihkajast asotsiaal.<\/p>\n\n\n\n Ega\nIbsenit tulebki muuta, klassika ajastamine annab v\u00c3\u00b5imaluse m\u00c3\u00a4ngida\narhet\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcpe ja konflikte vanamoodsa keele ja kohati minevikku vajunud\ntemaatikata. Selle eest Moppelile kiitus. Samuti on hea otsus muuta\nlinnapea Stockmanni vennast \u00c3\u00b5eks, tekitades juurde sugudevahelise\nkonflikti, nais\u00c3\u00b5iguse k\u00c3\u00bcsimused jms. Anne T\u00c3\u00bcrnpu kalgih\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4lne,\nn\u00c3\u00a4rviliselt huuli punnitav linnapea Theresa ilmub vaheda ja\nkarastunud laveerijana, kes tegutseb utilitaarsel pinnal. Kontrast\nkeevalise Uukkivi ja k\u00c3\u00bclmalt suitsu kiskuva profipoliitiku vahel on\nnauditav. Sama j\u00c3\u00a4iselt ja veelgi v\u00c3\u00b5imsamalt m\u00c3\u00b5jub T\u00c3\u00b5nu Kargi\n\u00e2\u20ac\u017eisake\u00e2\u20ac\u0153, suurt\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6stur ja \u00c3\u00a4iapapa, kes suudab ainu\u00c3\u00bcksi\nesmailmumisega, ukse vahelt piilumisega lava endale kaaperdada. \n<\/p>\n\n\n\n Ibseni mugandamine\nja uuendamine on laienenud ka kujundusele. Lauri Kaldoja muusikaline\ntaust on ebatraditsiooniline ambient<\/em>\nja Arthur Arula on l\u00c3\u00b5hkunud 19. sajandi n\u00c3\u00a4idendite\nkarniisisakkideni detailset lava pidevalt taustal k\u00c3\u00b5rguva ja\n\u00c3\u00a4hvardava \u00c3\u00bchiskondliku kommentaariga. See on poliitiline teater ja\nseda on n\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcd, p\u00c3\u00a4rast 2019. aasta erinevaid s\u00c3\u00bcndmusi v\u00c3\u00a4ga vaja.\nMeie pensionifondide ja tulevase rikastumise foonil k\u00c3\u00bcsitakse: mis\nsiis, kui 20 aasta p\u00c3\u00a4rast pole ei sind ega mind? Eesti 200, lubage\nnaerda. Ometi ei ole see naljakas. Sinu ees on su lemmikmaius ja\nkeegi \u00c3\u00bctleb: \u00e2\u20ac\u017eKui sa n\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcd veel 15 aastat ootad, juhtub midagi\nv\u00c3\u00a4ga p\u00c3\u00b5rutavat. V\u00c3\u00b5ib-olla on see midagi head, v\u00c3\u00b5ib-olla oled siis\njuba surnud.\u00e2\u20ac\u0153 Uks sulgus. J\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4d ootama?<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" (Ilmus\u00c2\u00a0aprillikuu\u00c2\u00a0M\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcrilehes) Doktor Walter Mischel teostas umbes viisk\u00c3\u00bcmmend aastat tagasi eksperimendi, kus laste ette asetati neile meeldiv maiuspala ja \u00c3\u00b6eldi, et kui nad suudavad veidike aega kannatada ja seda mitte s\u00c3\u00bc\u00c3\u00bca, saavad nad veerand tunni p\u00c3\u00a4rast teise veel. Uuringu m\u00c3\u00b5te oli j\u00c3\u00a4lgida, kas inimlaps on v\u00c3\u00b5imeline m\u00c3\u00b5nu ja heaolu edasi l\u00c3\u00bckkama lubaduse eest saada tulevikus seda […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[],"class_list":["post-1498","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-teater"],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1498","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1498"}],"version-history":[{"count":1,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1498\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1499,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1498\/revisions\/1499"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1498"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1498"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1498"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}