{"id":1496,"date":"2019-05-06T08:39:15","date_gmt":"2019-05-06T05:39:15","guid":{"rendered":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/?p=1496"},"modified":"2019-05-06T08:39:15","modified_gmt":"2019-05-06T05:39:15","slug":"ood-puituvatele-vanaisadele-tartu-uus-teater-puumees","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/?p=1496","title":{"rendered":"Ood puituvatele vanaisadele (Tartu Uus Teater, &#8220;Puumees&#8221;)"},"content":{"rendered":"\n<p><\/p>\n\n\n\n<p><em>(Ilmus Sirbis 11.3.19)<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Moekas on r\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4kida, milline metsarahvas me oleme, kuigi suuremalt jaolt elavad need r\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4kijad linnas ja nende hoolitsetud s\u00c3\u00b5rmede vahel tulitavad nutitelefonid. Ometi on meist peaaegu iga\u00c3\u00bchel v\u00c3\u00a4hemalt m\u00c3\u00b5ni vanavanem, kes t\u00c3\u00b5epoolest n\u00c3\u00a4is olevat juurdunud oma tallu ja sammaldus seal seni, kuni sai osaks kodusest loodusest. Need iidsete eestlaste otsesed j\u00c3\u00a4reltulijad kulgesid teistsuguses r\u00c3\u00bctmis kui meie, kes me \u00c3\u00a4rkame hommikul esimese ekraani\u00c2\u00advalguse peale ja r\u00c3\u00bcgame suurema osa ajast Facebooki seina p\u00c3\u00bcstitada. Meie r\u00c3\u00b5ivad ja soengud meenutavad pigem ameeriklastest v\u00c3\u00b5i prantslastest eakaaslasi, vana\u00c2\u00advanemate korpas kampsunid ja pahklikud, t\u00c3\u00b6ise kihi all tuvastamatust materjalist dressid m\u00c3\u00b5juvad juba samasuguse ana\u00c2\u00adkronismina kui rahvariided.<\/p>\n\n\n\n<!--more-->\n\n\n\n<p>Seep\u00c3\u00a4rast on Margus Mikom\u00c3\u00a4gi \u00e2\u20ac\u017ePuumehes\u00e2\u20ac\u0153 hea valik: tema v\u00c3\u00b5imas habe ja pikad juuksed annavad koos selle vanavanemate mundriga pildi, mis meenutabaltkulmu p\u00c3\u00b5rnitsevat Sammal\u00c2\u00adhabet, kes piidleb tema kuurikoopasse sattunud olendeid peaaegu et loomaliku umbusu ja agressiivsusega. Hetk hiljem paneb kuri Sammalhabe aga juba kassile piima v\u00c3\u00a4lja v\u00c3\u00b5i muigab hellalt, kui talle meenub m\u00c3\u00b5ni eriti tubli puu. Ehkki tegelane on pisut kivir\u00c3\u00a4halik, on minu p\u00c3\u00b5lvkonnal veel piisavalt s\u00c3\u00b5lmpunkte ja m\u00c3\u00a4lestusi kinnitamaks, et vanad eestlased olidki sellised. Kui noored kunagi seavad kahtluse alla taoliste kujutiste ehtsuse, meenutame neile oma vanaisasid, kes n\u00c3\u00a4isidki elavat peamiselt kuuris v\u00c3\u00b5i v\u00c3\u00a4rkstoas, kulgesid ringi \u00c3\u00a4hkides ning eelistasid teiste inimestega suhtlemisele looma silitamist v\u00c3\u00b5i niisama nokitsemist.<\/p>\n\n\n\n<p>Ehkki Puumees on lavastuse p\u00c3\u00b5his\u00c3\u00bcmbol ja oluline tegelane, r\u00c3\u00a4ndab ta suurema osa ajast s\u00c3\u00b5natult tagapool, ajab omi asju. See m\u00c3\u00b5\u00c3\u00b5detud, kiirustamata, kiht-kihilt kasvatav r\u00c3\u00bctm iseloomustab ka \u00c3\u00bclej\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4nud lavastust. \u00e2\u20ac\u017ePuumees\u00e2\u20ac\u0153 on otsekui unelemine tamme all, meenutus kaduvast ajast. Selles m\u00c3\u00b5ttes sarnaneb see Tartu Uue teatri lavastuse \u00e2\u20ac\u017eSelgroogupidikoos\u00e2\u20ac\u0153 abstraktse heietusega, ent siin on rohkem struktuuri ja karkassi. Ei ole puine, ehkki kohati liigub v\u00c3\u00b5ib-olla j\u00c3\u00a4rsu k\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4ksatusega edasi. Dendroloogiline lavakujundus tuletab kohe meelde Vanemuise \u00e2\u20ac\u017eKalevipoja\u00e2\u20ac\u0153, kus samuti sirguvad lauad taeva poole, ent \u00e2\u20ac\u017ePuumehes\u00e2\u20ac\u0153 voolavad need ka publiku suunas ja v\u00c3\u00b5etakse rohkem m\u00c3\u00a4ngu. Lauad, toolid ja lavad kerkivad meeldivalt robustse ropsuga ja kaovad kolksudes \u00c3\u00a4ra. Selline ehteestilik esteetika, aga siin toimib. Koos Kristjan Suitsu kost\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcmidega tekib ajatu omailm, mis on \u00c3\u00bchtaegu seitsmek\u00c3\u00bcmnendad ja t\u00c3\u00a4nap\u00c3\u00a4ev, Eesti ja eikusagil.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<p>Margus Mikom\u00c3\u00a4gi ja Helgur Rosen\u00c2\u00adthal, Puumehe kaks avatari, on kapitaalselt erisuguse energiaga: \u00c3\u00bcks k\u00c3\u00a4hisev-m\u00c3\u00bcrisev ilmutis minevikust, teine stiilse retros\u00c3\u00a4rgiga kelmikas puut\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6\u00c3\u00b5petaja. Mingil m\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4ral segunevad need energiad noores Puumehes, kes peab kamandava matrooni v\u00c3\u00b5imu all vaikides t\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6d r\u00c3\u00bcgama. Siinkohal tunnustan Anneli Rahkemat, kelle roll on vormistatud k\u00c3\u00bcllaltki fallilise kujunduse ja trupi keskel \u00c3\u00bcsnagi t\u00c3\u00a4nitava ja m\u00c3\u00b5istmatu abikaasana, aga ei m\u00c3\u00b5ju ometi \u00c3\u00bchem\u00c3\u00b5\u00c3\u00b5tmelisena. Alles \u00c3\u00bcksi v\u00c3\u00a4rsse lausudes ja kunagist abikaasat kummitades saab ta piire laiendada ja muutub naiseks, kelle puhul saab aru k\u00c3\u00bcll, mida pahur \u00c3\u00b5petaja temas n\u00c3\u00a4gi. See kummitamine viib ka lavastuse \u00c3\u00bche lahedama stseenini, kus nii naine kui&nbsp;ka kahune vanamees j\u00c3\u00b5uavad teineteisem\u00c3\u00b5istmiseni ja Mikom\u00c3\u00a4e \u00c3\u00b5ndsa ilmega lausutud repliik \u00e2\u20ac\u017ePuu\u00e2\u20ac\u0153 \u00c3\u00bctleb \u00c3\u00a4ra k\u00c3\u00b5ik, mida lavastusega on tahetud \u00c3\u00b6elda.<\/p>\n\n\n\n<p>Selles asi ongi, et ehkki kannatavate eesti naiste lugusid on vaja rohkem r\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4kida, ei kao ka vajadus vaikivate eesti vanameeste lugude j\u00c3\u00a4rele, \u00c3\u00bcksk\u00c3\u00b5ik, kas nende meeste kvaliteet on aja ja alkoholi kulgedes langenud v\u00c3\u00b5i mitte. Need j\u00c3\u00a4ndrikud n\u00c3\u00a4ssid alles \u00c3\u00b5pivad r\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4kima, nad on nagu mudilased, kes pole harjunud end veel v\u00c3\u00a4ljendama. M\u00c3\u00b5nel p\u00c3\u00b5nnil on \u00e2\u20ac\u017eauto\u00e2\u20ac\u0153 v\u00c3\u00b5i \u00e2\u20ac\u017eauh\u00e2\u20ac\u0153 s\u00c3\u00b5na, millega osutada silla, kassi v\u00c3\u00b5i \u00c3\u00b5una poole, et s\u00c3\u00b5naosavam v\u00c3\u00b5iks \u00c3\u00b6elda \u00c3\u00b5ige vaste. Eesti tummal vanamehel v\u00c3\u00b5ib olla selliseks s\u00c3\u00b5naks \u00e2\u20ac\u017epuu\u00e2\u20ac\u0153, millega ta v\u00c3\u00a4ljendab k\u00c3\u00b5iki oma tundeid. V\u00c3\u00b5i siis suheldakse \u00c3\u00bcksteisega k\u00c3\u00b6hap\u00c3\u00b5hiselt, nagu mehed laval ilusti demonstreerivad. Meie \u00c3\u00bclesanne on need vanad eestlased r\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4kima panna, enne kui nad l\u00c3\u00b5plikult raagu l\u00c3\u00a4hevad.<\/p>\n\n\n\n<p>Seda Tartu Uus teater muidugi teebki: taas saetakse eestlase kallal ja uuritakse t\u00c3\u00a4helepanelikult seda rahvuskehandit, mis on taandumas uue, kosmopoliitse koosluse ees. Noor eestlane tunneb rohkem sugulust meemide ning angloameerika ja euromaitsete kui teisele poole kuuriseina j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4va s\u00c3\u00b5naahtra vanaisaga. Kohaspetsiifiline asendub universaalsega: kalasuppi tulevad kilu k\u00c3\u00b5rvale esmalt tomat ja siis oliivid. Kas on tegemist loodusliku muutuse v\u00c3\u00b5i ebaloomuliku sogastamisega, s\u00c3\u00b5ltub arvaja poliitvaadetest.<\/p>\n\n\n\n<p>Eesti puitunud vanamehed ei r\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4gi suuga. Nemad sahisevad silmadega ja kehitavad \u00c3\u00b5lgu, salam\u00c3\u00b5tete v\u00c3\u00a4ljendamine on m\u00c3\u00b5ne suurlinna neurootiku teema. Nemad ei s\u00c3\u00a4utsu, nemad m\u00c3\u00bchatavad. Naised m\u00c3\u00b5juvad nende vahel v\u00c3\u00b5\u00c3\u00b5rliigina. Seet\u00c3\u00b5ttu on Rahkema \u00c3\u00bclesanne seda raskem, et tema m\u00c3\u00a4ngitav s\u00c3\u00b5nakas abikaasa (sest naised r\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4givad palju?) kipub jagama vastuolulisi juhiseid (sest naised ise ka ei tea, mida nad tahavad?) ning muudkui t\u00c3\u00a4nitab ja \u00c3\u00b5petab (sest naised ainult kamandavad ja n\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4gutavad?). Siiski, nagu mainitud, suudab Rahkema sellest \u00c3\u00bcsna kitsast joonisest vargsi v\u00c3\u00a4lja imbuda, eriti siis, kui vaataja ei n\u00c3\u00a4e teda ainult kibestunud vanamehesilmadega.<\/p>\n\n\n\n<p>Vahel on vaja t\u00c3\u00a4nitada ka, kui mees tinutab. V\u00c3\u00b5ib-olla olekski hea, kui t\u00c3\u00b5elised eesti mehed asenduksid aja jooksul enda eest hoolitsevate, rohkem kui kord n\u00c3\u00a4dalas du\u00c5\u00a1i all k\u00c3\u00a4ivate metroseksuaalidega, kes joovad ainult paar klaasi veini v\u00c3\u00b5i \u00c3\u00b5lut. Ja sedagi rohkem s\u00c3\u00b5prade seltsis k\u00c3\u00b5rtsis kui \u00c3\u00bcksi pinu taga. Puumees n\u00c3\u00a4ib t\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6 ajal p\u00c3\u00bcsivat ilusti kaine, aga k\u00c3\u00bclapeol, mida veab stiilse s\u00c3\u00a4raga Henri Otsing, annab pudelitele pihta. Liigne kuraas annab ilmselgelt fataalse t\u00c3\u00b5uke niigi k\u00c3\u00b5ikuma l\u00c3\u00a4inud suhtele. See ootamatu l\u00c3\u00a4rmava ja r\u00c3\u00a4uskava siseolendi ilmumine m\u00c3\u00b5jub kontrastina lavastuse alguses ja l\u00c3\u00b5pus v\u00c3\u00a4ga viisaka ja rahulikuna paistva Puumehe kainele olekule. Ehk teiste s\u00c3\u00b5nadega: muidu tore poiss, kui ainult viinast eemale hoiaks. See kehtib ju v\u00c3\u00a4ga paljude kohta.<\/p>\n\n\n\n<p>Paar s\u00c3\u00b5na ka lavastajast. Tavap\u00c3\u00a4raselt valgustaja rollis Rene Liivam\u00c3\u00a4gi on \u00e2\u20ac\u017ePuumehe\u00e2\u20ac\u0153 nii kirjutanud kui&nbsp;ka lavastanud. Ehkki Tartu Uues teatris ei ole pealtn\u00c3\u00a4ha m\u00c3\u00b5tet \u00c3\u00bcldse \u00c3\u00bcle l\u00c3\u00a4ve astudagi, kui ei kavatse omaenda teksti lavastada, on see p\u00c3\u00a4ris julge samm. Ometi poleks osanud arvata,et tegemist ei ole kogenud ja \u00c3\u00b5ppinud lavastajaga. Neljandat seina ja n-\u00c3\u00b6 suhtlusj\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4d murdev algus t\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6\u00c3\u00b5petuse tunnis l\u00c3\u00bckkab lavastuse kenasti k\u00c3\u00a4ima, s\u00c3\u00b5it l\u00c3\u00a4bi Puumehe elu on piisavalt kokkuv\u00c3\u00b5tlik ja seejuures \u00c3\u00bclevaatlik ning Rahkema ja Mikom\u00c3\u00a4e dialoog l\u00c3\u00b5pus liigutav ja m\u00c3\u00b5juv.<\/p>\n\n\n\n<p>Niisiis, l\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcriline ja professionaalne t\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6 vanaemadest \u00c3\u00b5unapuu otsas ja vanaisadest kuurisopis. Lavastuse omailm t\u00c3\u00a4idab vaevata \u00c3\u00a4ra poolteist tundi ega tohiks k\u00c3\u00bcll sundida kella vaatama v\u00c3\u00b5i istmel nihelema. Ei heiduta \u00e2\u20ac\u017ePuumees\u00e2\u20ac\u0153 kedagi keerulise filosoofia v\u00c3\u00b5i avangardse trikitamisega: vaadata on lihtne eesti lugu vanast mehest, kes saab t\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6toas paremini hakkama kui elus. Siin heidetakse valgust pahura vanaisa puitunud s\u00c3\u00bcdamesse.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>(Ilmus Sirbis 11.3.19) Moekas on r\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4kida, milline metsarahvas me oleme, kuigi suuremalt jaolt elavad need r\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4kijad linnas ja nende hoolitsetud s\u00c3\u00b5rmede vahel tulitavad nutitelefonid. Ometi on meist peaaegu iga\u00c3\u00bchel v\u00c3\u00a4hemalt m\u00c3\u00b5ni vanavanem, kes t\u00c3\u00b5epoolest n\u00c3\u00a4is olevat juurdunud oma tallu ja sammaldus seal seni, kuni sai osaks kodusest loodusest. Need iidsete eestlaste otsesed j\u00c3\u00a4reltulijad kulgesid teistsuguses [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[],"class_list":["post-1496","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-teater"],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1496","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1496"}],"version-history":[{"count":1,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1496\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1497,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1496\/revisions\/1497"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1496"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1496"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1496"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}