<\/p>\n\n\n\n
(Ilmus Sirbis 18.1.19)<\/em><\/p>\n\n\n\n K\u00c3\u00bcllaltki l\u00c3\u00bchikese aja jooksul on esietendunud kaks lavastust, kus otsitakse hinge ja keha puudutavatele k\u00c3\u00bcsimustele vastust seoses tulevikumaailma androidide, masina ja inimese h\u00c3\u00bcbriidide ning lihtsalt muundatud inimesega. Vanemuise lavastuses \u00e2\u20ac\u017eBeatrice\u00e2\u20ac\u0153\u00c2\u00a0maadeldakse ennek\u00c3\u00b5ike sellega, kas hinge saab kanda \u00c3\u00bchest kehast teise v\u00c3\u00b5i l\u00c3\u00a4heb midagi kaduma v\u00c3\u00b5i tuleb midagi juurde. Tartu Uue teatri lavastuses \u00e2\u20ac\u017eUnusta\/unista\u00e2\u20ac\u0153 suundutakse lavastaja Ingmar J\u00c3\u00b5ela juhtimisel otsima, kus see hing \u00c3\u00bclepea on. Kartesiaanlik dualism viis omal ajal ummikusse, sest Descartes ei suutnud kuidagi n\u00c3\u00a4idata, kus asub keha m\u00c3\u00b5jutav vaim. Jim Ashilevi n\u00c3\u00a4idendis aga lahatakse hinge otsimiseks kartesiaanlikku keha \u00c3\u00bcsna verise ps\u00c3\u00bchholoogia ja ps\u00c3\u00bchhopaatia kokteili abil. M\u00c3\u00b5ni saientoloogist irvhammas osutaks, et need on ju \u00c3\u00bcks ja sama, aga meie seas pole \u00c3\u00b5nneks eriti saientolooge.<\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n Lihtsustavalt v\u00c3\u00b5iks poetada, et hinge ja keha teema pole veel\/enam eriti aktuaalne, kuid \u00e2\u20ac\u017eBeatrice\u00e2\u20ac\u0153 m\u00c3\u00a4rkis tabavalt, et tehisintellekti arenguga v\u00c3\u00b5ib see osutuda ootamatult p\u00c3\u00a4evakohaseks v\u00c3\u00b5i lausa p\u00c3\u00b5letavaks. Selle \u00c3\u00bcle otsustamise, kas inimese kehas on hing v\u00c3\u00b5i mitte, j\u00c3\u00a4tan heameelega endiselt religiooni ja filosoofia p\u00c3\u00a4rusmaaks, aga seda, kas hinge saab timmida v\u00c3\u00b5i mitte, on arutatud ju ps\u00c3\u00bchholoogia algusaegadest peale. Kui n\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcd lisada siia veel biokeemilised ja tulevikus vahest ka digitaalsed lahendused, on p\u00c3\u00b5hjust kartesiaanlik k\u00c3\u00bcsimus uuesti m\u00c3\u00b5testada.<\/p>\n\n\n\n Google on saanud hakkama arvutiprogrammiga AlphaZero ehk s\u00c3\u00bcsteemiga, mis oskab iseenda vigu parandada ning leiab probleemidele ebameeldivalt ebainimliku lahenduse. Ma ei r\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4gi muidugi piinamisest v\u00c3\u00b5i hukkamistest, jutt on \u00e2\u20ac\u201c praegu veel \u00e2\u20ac\u201c ootamatutest male- ja go<\/em>-k\u00c3\u00a4ikudest, aga k\u00c3\u00b5hedaks teeb see olemise ikkagi. Erinevalt tehisintellektist ei taha m\u00c3\u00b5ni inimene ju end sugugi parandada, teda tuleb ikka sundida.<\/p>\n\n\n\n Vanema Uurija (Jaanus Nuutre) vigane k\u00c3\u00b5nemoodul ja Uuema Uurija (Jane Napp) kaotsil\u00c3\u00a4inud t\u00c3\u00a4pit\u00c3\u00a4hed t\u00c3\u00b5mbavad lavastuse s\u00c3\u00bcgavt\u00c3\u00b5sise P\u00c3\u00b5hjamaade krimka k\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcsist v\u00c3\u00a4lja.<\/p>\n\n\n\n V\u00c3\u00b5ib-olla just seep\u00c3\u00a4rast ongi \u00e2\u20ac\u017eUnusta\/unista\u00e2\u20ac\u0153 \u00c3\u00bcks ps\u00c3\u00bchhopaatidest nii hirmu\u00c3\u00a4ratav: n\u00c3\u00b5uda iseenda muutmist paremaks inimeseks ei ole sellisele isikule omane, nemad peavadki end ju paremaks kui teised. Halavat depressiivikut ravida pole eriline moraalne k\u00c3\u00bcsimus ega tehniliselt keerukas \u00c3\u00bclesanne \u00e2\u20ac\u201c ta ise tahab paraneda. Joonatan (Markus Truup) selgitab valuliku p\u00c3\u00b5hjalikkusega, miks tal on raske edasi elada, ning soovib ise, et teda seadistataks. Aga kui tegu on omaenda tegudes m\u00c3\u00b5nuleva sadisti ja ps\u00c3\u00bchhopaadiga, kes irvitab k\u00c3\u00a4itumusliku teraapia \u00c3\u00bcle ja keeldub ravimitest? Kui selline teatab j\u00c3\u00a4rsku, et tehke mind terveks, tekib paratamatult k\u00c3\u00bcsimus, kuidas ta meid n\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcd \u00c3\u00a4ra kasutab. Manipulatsioon on ju \u00c3\u00bcks nende t\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6vahenditest.<\/p>\n\n\n\n Selliseid keerulisi teemasid k\u00c3\u00a4sitlebki \u00e2\u20ac\u017eUnusta\/unista\u00e2\u20ac\u0153, mida kantakse ette Tartu \u00c3\u00bclikooli ning Eesti ps\u00c3\u00bchholoogia ja ps\u00c3\u00bchhiaatria p\u00c3\u00bchal altaril, uue anatoomikumi ringauditooriumis. See on t\u00c3\u00a4htis koht, kus on tegutsenud kogu sellele valdkonnale \u00c3\u00bclemaailmselt oluline Emil Kraepelin, ning seet\u00c3\u00b5ttu on esituspaik n\u00c3\u00a4idendile ja lavastusele v\u00c3\u00b5imas taust. Pealegi olen samas auditooriumis kuulanud hingek\u00c3\u00a4sitlust Bruno M\u00c3\u00b6ldri vaimufilosoofia loengus.<\/p>\n\n\n\n Etendamiseks pole auditoorium muidugi mugavaim koht \u00e2\u20ac\u201c ja ma ei r\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4gi siinkohal puitistmetest, mida minu tagapool m\u00c3\u00a4letab veel oma tudengiajast. Pigem tuleneb ebamugavus kitsukesest T-kujulisest m\u00c3\u00a4ngualast, mille t\u00c3\u00b5ttu on poolel tegevusajast keegi n\u00c3\u00a4itlejaist posti, seina v\u00c3\u00b5i laua taga, kuigi, ohtrate kaamerate ja videokajastuse t\u00c3\u00b5ttu n\u00c3\u00a4eb neid v\u00c3\u00a4hemalt ekraanilt. Ilmselt on peamikrofonide kasutus tulenenud lavastaja kartusest, et muidu pole neid ka kuulda: eks auditoorium ole ehitatud ennek\u00c3\u00b5ike nii, et esitaja seisab v\u00c3\u00a4ga kindlas punktis, peripateetikutest lektorite tekst l\u00c3\u00a4heb t\u00c3\u00b5epoolest kaduma. Koolitatud n\u00c3\u00a4itleja h\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4l kannab siiski ka v\u00c3\u00a4ljaspool seda magusat heliala. Ometi tundub, et ajalooliselt kohasest kontekstist hoolimata poleks lavastus ilmselt kaotanud midagi ka v\u00c3\u00a4heke teatris\u00c3\u00b5bralikumas paigas etendumise korral. Anatoomikum on peamiselt hinge ja keha lahkamiseks.<\/p>\n\n\n\n Inimlikkuse ja hingeotsingutega on anatoomikumides tegelenud n\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcdseks juba kaks noort kollektiivi: 2000. aastal lahati vanas anatoomikumis Kalev Kudu juhtimisel Tartu \u00c3\u0153li\u00c3\u00b5pilasteatriga Woyzecki hinge.2<\/sup> \u00c3\u0153li\u00c3\u00b5pilasteatri materjal ja lavastuspaik olid vistseraalsemad: \u00e2\u20ac\u017eWoyzeckis\u00e2\u20ac\u0153 k\u00c3\u00a4sitletakse hinge ju XIX sajandi r\u00c3\u00a4igemas, vere ja oksega maitsestatud kroonukontekstis. Seep\u00c3\u00a4rast sobis selleks paremini vana anatoomikum \u00e2\u20ac\u201c ka mina olen samas majas j\u00c3\u00a4lginud, kuidas v\u00c3\u00b5ileiba mugiv praktikant l\u00c3\u00b5hkil\u00c3\u00b5igatud laipa songib \u00e2\u20ac\u201c, uus anatoomikum seostub aga ps\u00c3\u00bchholoogia ja hingeuuringutega. Seal on praegu videoekraanid ja projektorid, asukad tungivad inimesse pigem testide ja k\u00c3\u00bcsimuste kui sondi ja skalpelliga.<\/p>\n\n\n\n N\u00c3\u00a4idendi autor Jim Ashilevi n\u00c3\u00a4ib olevat \u00c3\u00bcritanud need kaks maailma \u00c3\u00bchendada. Kui r\u00c3\u00a4nnak digipoolele ja tulevikku on m\u00c3\u00b5tlemapanev ning k\u00c3\u00b6itev, siis sabas lohisev j\u00c3\u00b5hkruste, elajaliku piinamise ja tumedama lihaliku poole kaasamine pole k\u00c3\u00bcll p\u00c3\u00b5hjendatud. Ashilevi otsus muuta ps\u00c3\u00bchhopaat Ps\u00c3\u00bchhopaadiks ja lasta tal lapse silme all keskaegseid tegusid teha on kui filmis \u00e2\u20ac\u017eSee on Spinal Tap\u00e2\u20ac\u0153 (\u00e2\u20ac\u017eThis is Spinal Tap\u00e2\u20ac\u0153) legendiks saanud k\u00c3\u00bcmnepunktine skaala, kus nupp keeratakse \u00c3\u00bcheteistk\u00c3\u00bcmne peale. Hinge ja keha k\u00c3\u00a4sitluse keerab selline r\u00c3\u00b5vedus kiiva, kuna perverssel kombel oleks ps\u00c3\u00bchhopaadid olnud m\u00c3\u00b5jusamad v\u00c3\u00a4hem v\u00c3\u00a4rdjalikuna \u00e2\u20ac\u201c inimlikumana.<\/p>\n\n\n\n Ashilevi tegelased otsivad hinge esmalt just lihast ja verel\u00c3\u00a4gast: vaene ps\u00c3\u00bchho lammutab inimesi laiali, kuid ei leia sealt t\u00c3\u00bckkide vahelt midagi. J\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4b mulje usulisemast s\u00c3\u00b5numist, et ihu ei v\u00c3\u00b5rdu hingega ja esimeses vaatuses v\u00c3\u00a4lja pakutud lahenduse ajukeemiat timmida naerabki ps\u00c3\u00bchhopaat v\u00c3\u00a4lja. Ometi keerab teine vaatus autori allhoovuse justkui ateistlikumasse suunda: muuda millegi talitlust ja inimene kahetsebki pattu. Paned n\u00c3\u00a4puotsaga serotoniini ja v\u00c3\u00b5tad kulbit\u00c3\u00a4ie adrenaliini \u00c3\u00a4ra ning halb saabki heaks. Oled jumal ega vaja hea ja kurja tundmise puud. See muundatud \u00c3\u00b5unaga ahvatlemine j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4bki l\u00c3\u00b5pus k\u00c3\u00b5lama, sest ps\u00c3\u00bchhopaat ju kahetseb ja m\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6da p\u00c3\u00b5ske voolab pisar. J\u00c3\u00a4relikult on siis Ashilevi esmapilgul d\u00c3\u00bcstoopiline Eesti ikkagi ideaalne Eesti? \u00c3\u2022igemini, Skandinaavia F\u00c3\u00b6deratsioon?<\/p>\n\n\n\n Tuleviku-Eesti m\u00c3\u00b5testamisega k\u00c3\u00b5rgtehnoloogilises kastmes on tegemist ka juba mainitud \u00e2\u20ac\u017eBeatrice\u00e2\u20ac\u2122is\u00e2\u20ac\u0153, ainult et kui sealses maailmas on liidesed t\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6korras, puhtad ja v\u00c3\u00b5imsad, siis \u00e2\u20ac\u017eUnusta\/unista\u00e2\u20ac\u0153 IT-lahendused logisevad. Androidid saavad kaela vigaseid pluginaid ja uuendused v\u00c3\u00b5ivad nende t\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6d r\u00c3\u00a4ngalt segada. Meie argikogemusi arvestades on Ashilevi selles osas tabanud naelapead: \u00c3\u00bcpris hirmutav oleks m\u00c3\u00b5elda n\u00c3\u00a4iteks politseiandroididest, kes jooksevad Windowsi peal. Oht, et uurija otsustaval hetkel j\u00c3\u00a4rsku l\u00c3\u00a4ngu vajub ja restardi teeb, on liigagi realistlik.<\/p>\n\n\n\n Iseenesest pakub see lahendus lavastusele \u00e2\u20ac\u017eUnusta\/unista\u00e2\u20ac\u0153 p\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4stva m\u00c3\u00b5\u00c3\u00b5tme: kaks farsilikku uurijat annavad h\u00c3\u00a4davajaliku groteski, milleta oleks lavastus k\u00c3\u00b5misevalt \u00c3\u00b5\u00c3\u00b5nes. Vanema Uurija (Jaanus Nuutre) vigane k\u00c3\u00b5nemoodul ja Uuema Uurija (Jane Napp) kaotsil\u00c3\u00a4inud t\u00c3\u00a4pit\u00c3\u00a4hed t\u00c3\u00b5mbavad lavastuse s\u00c3\u00bcgavt\u00c3\u00b5sise P\u00c3\u00b5hjamaade krimka k\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcsist v\u00c3\u00a4lja ning lasevad sellel v\u00c3\u00a4hemalt esimeses vaatuses natuke end \u00c3\u00b5hutada.<\/p>\n\n\n\n Muuseas, Uuema Uurija \u00e2\u20ac\u017etapitahtede\u00e2\u20ac\u0153 juurest v\u00c3\u00b5ib t\u00c3\u00b5mmata joone Argo Aadli m\u00c3\u00a4ngitud tegelaseni \u00e2\u20ac\u017eVahepeatuses\u00e2\u20ac\u01533<\/sup> \u00e2\u20ac\u201c eks tegele Uku Uusbergki ju inimlikkuse ja hinge, empaatia ning lunastuse v\u00c3\u00b5imalikkusega. Nuutre ja Napi m\u00c3\u00a4nguv\u00c3\u00b5ti on samuti m\u00c3\u00b5nev\u00c3\u00b5rra \u00e2\u20ac\u017eVahepeatuse\u00e2\u20ac\u0153 omaga sarnane: ekspressiivsus ja grotesk lasevad k\u00c3\u00a4sitleda t\u00c3\u00b5sisemaid teemasid siirupisse v\u00c3\u00b5i sappi langemata. Kahjuks piirdub see esimese vaatusega, sest Nuutre robotlik agressiivsus mandub teises vaatuses miilitsalikuks \u00c3\u00bclbitsemiseks ja Napi nukulik poliitkorrektsus \u00e2\u20ac\u201c siinkohal meenub Sandra Bullocki politseinik filmis \u00e2\u20ac\u017ePurustaja\u00e2\u20ac\u0153 (\u00e2\u20ac\u017eDemolition Man\u00e2\u20ac\u0153) \u00e2\u20ac\u201c asendatakse asjalikuma kohuset\u00c3\u00a4itmisega.<\/p>\n\n\n\n Tekib k\u00c3\u00bcsimus, kas J\u00c3\u00b5ela k\u00c3\u00a4e all ongi n\u00c3\u00a4itlejad p\u00c3\u00b5nevamad ekstreemsemas vormis? Kinniseotud Markus Truup ja Nils Mattias Steinberg on sunnitud m\u00c3\u00a4ngima ainult peaga ning minu arust on tulemus v\u00c3\u00a4ga veenev. Eriti m\u00c3\u00a4rgatav on see Truubi puhul, kes \u00e2\u20ac\u201c nagu Mart Kolditsa lavastatud \u00e2\u20ac\u017eKunstiski\u00e2\u20ac\u0153, kus ta oli igati meeldej\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4v \u00e2\u20ac\u201c tahab emotsioneerides ilmselt palju vehkida. K\u00c3\u00b6idetuna ja videol r\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4kiva peana on ta sunnitud toetuma teistele vahenditele \u00e2\u20ac\u201c ning on osutunud paeluvaks. Steinberg ainult kinniseotuna saabki suhelda ning ometi on tal lubatud olla ekspressiivne ja v\u00c3\u00a4rvikam. See aga toimibki.<\/p>\n\n\n\n Steffi P\u00c3\u00a4hn, kes esimeses vaatuses on Steinbergile t\u00c3\u00b5rksaks tapeediks, saab \u00c3\u00a4hvardavalt elu sisse teises vaatuses, kus temagi m\u00c3\u00b5jub justkui vabastatuna. Nagu mainitud, on ka Nuutre ja Napp lavastuse algupoolel grotesksematena m\u00c3\u00a4rksa m\u00c3\u00b5jusamad. Seevastu Johan Elm ei vabane kummaski rollis ja j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4b ka \u00c3\u00bcsna staatiliseks.<\/p>\n\n\n\n Noriks pigem lavastaja J\u00c3\u00b5ela kallal, kuna lavastus ujub: vahel j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4b mulje, nagu lavastust polekski, tegelased liiguvad lihtsalt \u00c3\u00bchest kohast teise v\u00c3\u00b5i annavad edasi vajalikku infot, et partner saaks reageerida. Kohati on j\u00c3\u00a4lle lavastust liiga palju, eriti videot ja heli, kuna \u00c3\u00a4hvardavaid hetki tuleb markeerida \u00c3\u00a4hvardava muusikaga ja kurja saab kuulutada teksti alla ujuva s\u00c3\u00bcnge drooniga. Iseenesest pole mul minimalistliku helikujunduse vastu mitte midagi, kuid halba aimav heli halba aimava stseeni all ei tee head. Ja see teise vaatuse tohuvabohu, kus ristuvate n\u00c3\u00a4itlejate sisse ja peale ja \u00c3\u00bcle s\u00c3\u00b5idavad video ja heli, ei n\u00c3\u00a4i olevat k\u00c3\u00bcll p\u00c3\u00b5hjendatud ei n\u00c3\u00a4idendi ega lavastuse seisukohalt, pigem paneb pea valutama. Muidu tuletab helikujundus k\u00c3\u00bcll meelde vana head tehnoloogilist teatrit, Aronofsky filmist \u00e2\u20ac\u017ePii\u00e2\u20ac\u0153 (\u00e2\u20ac\u017ePi\u00e2\u20ac\u0153) tuttavad \u00c3\u00a4ge staatika ja audiovisuaalsed sakutamised sobivad lavastusse.<\/p>\n\n\n\n \u00e2\u20ac\u017eUnusta\/unista\u00e2\u20ac\u0153 on sama rapsiv ja ekstreemsustesse s\u00c3\u00a4hviv kui n\u00c3\u00a4idatud videopildid. Vahel t\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6tab laitmatu surinaga, pakub midagi hingele, n\u00c3\u00a4iteks Markus Truubi monoloog ja seda saatev Steffi P\u00c3\u00a4hna rembrandtlik vaikelu ekraanil lavastuse l\u00c3\u00b5pus. Vahel jookseb kriginal kokku ja l\u00c3\u00a4heb sama ootamatult uuesti k\u00c3\u00a4ima. Uurijate peaaegu farssi libisev komejant l\u00c3\u00bckkab lavastuse absurdirelsile, siis aga s\u00c3\u00b5idab see kaaderv\u00c3\u00a4rk teises vaatuses ootamatult t\u00c3\u00b5sise n\u00c3\u00a4oga r\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6bastelt v\u00c3\u00a4lja. Osaliselt on asi kindlasti materjalis \u00e2\u20ac\u201c n\u00c3\u00a4itlejad m\u00c3\u00a4ngivad ja \u00c3\u00bctlevad seda, mis neile ette anti \u00e2\u20ac\u201c, aga v\u00c3\u00b5ib-olla oleks lavastaja v\u00c3\u00b5inudki j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4da grotesksema, absurdsema stiili juurde. See l\u00c3\u00a4ks rohkem hinge.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" (Ilmus Sirbis 18.1.19) K\u00c3\u00bcllaltki l\u00c3\u00bchikese aja jooksul on esietendunud kaks lavastust, kus otsitakse hinge ja keha puudutavatele k\u00c3\u00bcsimustele vastust seoses tulevikumaailma androidide, masina ja inimese h\u00c3\u00bcbriidide ning lihtsalt muundatud inimesega. Vanemuise lavastuses \u00e2\u20ac\u017eBeatrice\u00e2\u20ac\u0153\u00c2\u00a0maadeldakse ennek\u00c3\u00b5ike sellega, kas hinge saab kanda \u00c3\u00bchest kehast teise v\u00c3\u00b5i l\u00c3\u00a4heb midagi kaduma v\u00c3\u00b5i tuleb midagi juurde. Tartu Uue teatri lavastuses \u00e2\u20ac\u017eUnusta\/unista\u00e2\u20ac\u0153 […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[9,14],"tags":[],"class_list":["post-1494","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-arvustus","category-teater"],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1494","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1494"}],"version-history":[{"count":1,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1494\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1495,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1494\/revisions\/1495"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1494"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1494"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1494"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}