{"id":1434,"date":"2018-11-09T15:06:21","date_gmt":"2018-11-09T12:06:21","guid":{"rendered":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/?p=1434"},"modified":"2018-11-09T15:06:45","modified_gmt":"2018-11-09T12:06:45","slug":"siia-tuleb-panna-uks-tonk-tonk-eesti-kontsert-von-krahl","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/?p=1434","title":{"rendered":"Siia tuleb panna \u00c3\u00bcks t\u00c3\u00b6nk (“T\u00c3\u00b6nk”, Eesti Kontsert & Von Krahl)"},"content":{"rendered":"

(ilmus 22.06.18 Sirbis)<\/em><\/p>\n

M\u00c3\u00a4ngulisus on joon, mida hindan k\u00c3\u00b5rgelt nii inimestes kui ka \u00c3\u00bchiskonnas. Plass on elada sellises riigis, kus k\u00c3\u00b5ik \u00c3\u00bchiskonda puudutav on v\u00c3\u00a4ga p\u00c3\u00bcha ja harras. Seet\u00c3\u00b5ttu on kena, et meie ei ela veel sellises riigis. Veel on lubatud Eesti lennuv\u00c3\u00a4e \u00c3\u00bches p\u00c3\u00bchapaigas ja N\u00c3\u00b5ukogude strateegiliste pommitajate pesas m\u00c3\u00a4ngida ja lollitada. T\u00c3\u00b5si, \u00e2\u20ac\u017eT\u00c3\u00b6nk\u00e2\u20ac\u0153 pole otseselt pila millegi aadressil ja see v\u00c3\u00b5ib olla koguni probleem.<\/p>\n

Mulle nimelt tundub, et lavastaja Peeter Jalakas on v\u00c3\u00b5tnud eesti m\u00c3\u00a4ngude k\u00c3\u00a4sitlemist s\u00c3\u00b5na-s\u00c3\u00b5nalt. Kui m\u00c3\u00b5ni lavastaja, nagu Kertu Moppel v\u00c3\u00b5i Mart Koldits, vaatleks m\u00c3\u00a4ngu inim\u00c3\u00bchiskonna eri tasanditel (flirt kui m\u00c3\u00a4ng, v\u00c3\u00b5imum\u00c3\u00a4ngud kontoris, tipp-poliitika kui suurte laste m\u00c3\u00a4ngud), siis Jalakas n\u00c3\u00a4itabki eesti m\u00c3\u00a4nge. Tudengid m\u00c3\u00a4ngivad laval rahvam\u00c3\u00a4nge, hullavad \u00c3\u00bcksteisega, seal ei paista olevat muid kommentaare kui see, et elav m\u00c3\u00a4ng ja p\u00c3\u00a4rand l\u00c3\u00b5petavad \u00c3\u00bckskord museaalina. Vanas\u00c3\u00b5nad ja vanarahva lood olid kunagi v\u00c3\u00a4rsked \u00c3\u00bctlused ja uusimad vested. See on loomulik.<\/p>\n

M\u00c3\u00b5nev\u00c3\u00b5rra v\u00c3\u00a4hem loomulik on see, kui kultuur jagatakse k\u00c3\u00b5rgeks ja madalaks, \u00c3\u00bchte suhtutakse aupaklikkusega, teise \u00c3\u00bcleolevalt. M\u00c3\u00b5nda aega tagasi tulid postmodernistid, peksid sepavasaraga selle hierarhia segi ja kuulutasid, et pole olemas mingit kihistust. N\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcd julgevad kihistajad j\u00c3\u00a4lle p\u00c3\u00b5\u00c3\u00b5sastest v\u00c3\u00a4lja hiilida ja vargsi poetada, et m\u00c3\u00b5ni asi on \u00c3\u00bclev ja m\u00c3\u00b5ni matslik. M\u00c3\u00b5ni asi on s\u00c3\u00bcmfoonia ja teine arktiline h\u00c3\u00bcsteeria. M\u00c3\u00b5ni asi k\u00c3\u00b5lbab muuseumisse ainult tardunud eksponaadina selle kohta, kui labane ja ropp oli elu enne kultuuriteooriat. Eksootilised kost\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcmid, kontrollimatu huilgamine ja m\u00c3\u00a4ng saavad esineda ainult seni, kuni lugupeetud k\u00c3\u00b5rgtsivilist suvatseb oma sf\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4rist alla astuda ja madala kultuuri taas oma kohale tarretada.<\/p>\n

H\u00c3\u00a4rrasmees (Taavi Eelmaa), nimetagem teda aadlikuks ja v\u00c3\u00b5\u00c3\u00b5ramaiseks Sigismund von Krahliks, suhtub tema all toimunud p\u00c3\u00a4rismaalaste korratusse jaheda rangusega ja n\u00c3\u00a4ib hindavat m\u00c3\u00a4ngu kaootilisuse juures ennek\u00c3\u00b5ike seda, kuidas see sobitub tema muuseumi\u00c2\u00ads\u00c3\u00bcsteemi. Paratamatult j\u00c3\u00a4i tagantj\u00c3\u00a4rele mulje, et Jalaka poolehoid kaldub samuti pigem kuu pealt kukkunud h\u00c3\u00a4rrasmehe kui matside poole. Kuigi m\u00c3\u00a4ngud toimuvad ja videos n\u00c3\u00a4idatakse ka arhiivikaadreid vanade eestlaste veiderdamisest, on tegemist v\u00c3\u00a4lispidise pilguga. Laval on justkui kaos, kuid see on siiski proovides \u00c3\u00a4ra tarretatud ja dramatiseeritud, ehtsad kordumatud hetked piirduvad ilmselt kivi-paber-k\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4ride jm m\u00c3\u00a4ngude sisemiste tulemustega.<\/p>\n

Tekib tunne, et proovides k\u00c3\u00a4is ehe pillerkaar, kuid l\u00c3\u00b5puks vaigistas pintsakuvarrukas k\u00c3\u00a4si l\u00c3\u00a4rmi ja \u00c3\u00bctles, et v\u00c3\u00a4ga hea, n\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcd salvesta see. Sellest on iseenesest kahju, sest mulle oli n\u00c3\u00a4iteks Tartu Uue teatri \u00e2\u20ac\u017eKeskea r\u00c3\u00b5\u00c3\u00b5mud\u00e2\u20ac\u0153 valgustuslik kogemus selle kohta, millisel moel saab teatrilava tingimustes pakkuda publikule t\u00c3\u00a4iesti kontrollimatut kaost. \u00e2\u20ac\u017eT\u00c3\u00b6ngis\u00e2\u20ac\u0153 oleks v\u00c3\u00b5inud mingis osas lavastusest lasta samuti noortel m\u00c3\u00b6llata nii, et lavastajal pole \u00c3\u00b5rna aimugi, kuhu v\u00c3\u00a4lja j\u00c3\u00b5utakse.<\/p>\n

Seejuures on pilguheit sellesse tardunud kaosesse p\u00c3\u00b5nev. Tudengite kost\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcmid loovad paralleeli Robert Annuse triksteriga, kes Vanemuise \u00e2\u20ac\u017eKarj\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4ris\u00e2\u20ac\u0153 teatriladu r\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcstas ning lapseliku r\u00c3\u00b5\u00c3\u00b5muga endale mida tahes p\u00c3\u00a4he ja selga toppis. K\u00c3\u00a4test kroon, oran\u00c5\u00beide juustega kuunaine, profimaadleja Undertakerit meenutav mustajuukseline mehem\u00c3\u00bcrakas, Osmani sultanist kerjus \u00e2\u20ac\u201c need on sellised lapsemeelse maailma leiud, aga laps ongi see k\u00c3\u00b5ige ehedam m\u00c3\u00a4ngija. Selles m\u00c3\u00b5ttes on ka loomulik, et selliseid ansamblilavastusi on hea teha tudengite ja\/v\u00c3\u00b5i noorte n\u00c3\u00a4itlejatega, kel on t\u00c3\u00b5en\u00c3\u00a4oliselt lihtsam oma sisemise lapse juurde p\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4seda. Mis ei t\u00c3\u00a4henda, et vanemad n\u00c3\u00a4itlejad poleks valmis veiderdama, lihtsalt noortel on m\u00c3\u00a4ngule juurde panna veel k\u00c3\u00b5ik need v\u00c3\u00a4sinud s\u00c3\u00b5nad, mida iga lavaka lennu puhul kasutatakse: j\u00c3\u00b5ulisus, siirus, p\u00c3\u00bchendumus, plastilisus ja nii edasi. Et\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcdidest s\u00c3\u00bcndinud sket\u00c5\u00a1ijadade nagu Kolditsa \u00e2\u20ac\u017eProffeti\u00e2\u20ac\u0153 v\u00c3\u00b5i Moppeli varasemate t\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6de puhul on see noorte energia p\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4stnud sageli ka veidi k\u00c3\u00bcsitavama teoreetilise raamiga leiud.<\/p>\n

Vahel polegi vaja muud kui \u00c3\u00b5nnestunud ideed, millel ei ole lugu taga. Laval liikuril liuglev, tondina h\u00c3\u00b5ljuv leivanaine v\u00c3\u00b5i ringi kihutav elajas on silmale ilusad vaadata \u00e2\u20ac\u201c see on vist esimene kord, kui liikuril on minu meelest mingi m\u00c3\u00b5te. Samamoodi on puhtalt, meeleliselt efektsed lendmehe plahvatuslik ringlemine, snaipri rituaalne koreograafia v\u00c3\u00b5i kuunaise pikad pruunid jalad \u00e2\u20ac\u201c intellektuaalselt pole siin midagi arutada, aga m\u00c3\u00b5nus on vaadata.<\/p>\n

Omal moel sobitub selline m\u00c3\u00b5ttetu trall just nimelt meie pear\u00c3\u00a4ttide ja triiks\u00c3\u00a4rkidega esivanemate nigadi-n\u00c3\u00a4gadi lollitamisesse. Eesti huumor ongi vanaisa tagurpidi kasukas ja tot-tot-tot akna taga. Ja seda, tuletagem meelde, tegid m\u00c3\u00b5isa teoorjuse all \u00c3\u00a4gavad ja kaljusuure\u00c2\u00adliku taeva all kiviga k\u00c3\u00bcndvad p\u00c3\u00a4rismaalased. Kui meie toal on must lagi, l\u00c3\u00a4hebki katus s\u00c3\u00b5itma. Tsiviliseeritud h\u00c3\u00a4rrasmeestel on hirmus raske m\u00c3\u00b5ista, kuidas saab \u00c3\u00bcks kultuuritu, perspektiivitu, riivatu, rafineerimata matsirahva (m)\u00c3\u00a4ngistav reaalsus v\u00c3\u00b5imaldada veel naljaheitmist. Aga just see karnevalilaadne, pahupidi p\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6rav pillerkaar on eestlase ventiil. Kardetavasti on see j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4nud meie t\u00c3\u00a4nap\u00c3\u00a4eva sellel kujul, et t\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6inimene r\u00c3\u00bcgab viis p\u00c3\u00a4eva tigedalt t\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6d teha ja l\u00c3\u00a4heb siis n\u00c3\u00a4dalavahetusel ogaraks. Ainult et huumorit on t\u00c3\u00a4nap\u00c3\u00a4eva elus kahetsusv\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4rselt v\u00c3\u00a4hem.<\/p>\n

\u00e2\u20ac\u017eT\u00c3\u00b6nk\u00e2\u20ac\u0153 m\u00c3\u00b5jub natuke niimoodi, nagu oleks 2518. aasta ning j\u00c3\u00a4rjekordsete juubelipidustuste raames taastatakse suurejoonelise projektiga kunagisi eestlaste rituaale ja traditsioone vahepeal sajanditeks katkenud m\u00c3\u00a4luniitide p\u00c3\u00b5hjal. Huumori ja iroonilise pilguta l\u00c3\u00a4heb see sama totralt rituaalseks nagu m\u00c3\u00b5ned liturgilised traditsioonid. V\u00c3\u00b5ib-olla m\u00c3\u00b5nes paralleelreaalsuses ongi kirikus lihav\u00c3\u00b5tteajal musikulli rituaal, kus meenutatakse Juuda suudlust sellega, et antakse k\u00c3\u00b5rvalistujale p\u00c3\u00bchalikult musi.<\/p>\n

\u00c3\u2022nneks pole \u00e2\u20ac\u017eT\u00c3\u00b6nk\u00e2\u20ac\u0153 harras ja Trad. Attack! samuti mitte. Siia sobib just see b\u00c3\u00a4nd, kuna nad pole nii sentimentaalsed ja t\u00c3\u00b5sised nagu m\u00c3\u00b5ned teised etnostaarid. Nad m\u00c3\u00a4ngivad traditsiooniga ega t\u00c3\u00b5rgu panna loitsu rokkima, seejuures on nad piisavalt aupaklikud. Seda, kas b\u00c3\u00a4ndi on kindlasti lavale vaja v\u00c3\u00b5i oleks saanud muusika fono pealt ette m\u00c3\u00a4ngida, peab otsustama iga\u00c3\u00bcks ise. J\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4n selle juurde, et elav muusika andis lavastusele vajaliku m\u00c3\u00b5\u00c3\u00b5tme. Ega Trad. Attack! ei peagi olema kogu aeg lava keskel ja v\u00c3\u00a4lja valgustatud, nad on osa lavastusest. See pole kontsert, ehkki kohati meenutab seda, see pole ka muusikaga lavastus nagu Tartu Uue teatri \u00e2\u20ac\u017ePraktiline Eesti ajalugu\u00e2\u20ac\u0153, kus ansambel Odd Hugol on v\u00c3\u00a4ga suur roll. \u00e2\u20ac\u017eT\u00c3\u00b6ngi\u00e2\u20ac\u0153 pikkusele ei ole mul samuti etteheiteid, tund aega m\u00c3\u00b5juks s\u00c3\u00b5nateatri puhul jaburalt l\u00c3\u00bchikese ajana, aga kuna see on kontserdilaadne toode, miks mitte ka kontserdi pikkusega. Selles m\u00c3\u00b5ttes kompromiss, et pikalt \u00c3\u00bcle tunni poleks seda muusikat saatvat vaatem\u00c3\u00a4ngu viitsinud j\u00c3\u00a4lgida, alla tunni oleks j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4nud poolikuks.<\/p>\n

Aga milleks \u00c3\u00bcldse \u00e2\u20ac\u017eT\u00c3\u00b6nk\u00e2\u20ac\u0153? Karel \u00c4\u0152apekil on armas lugu selle kohta, kuidas teatris proov venib, sest t\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6mehel on vaja panna kuhugi \u00c3\u00bcks pork, enne ei saa asjaga edasi minna. K\u00c3\u00b5ik sekeldavad ja karjuvad tigedalt, et mis toimub, lavastaja vastab vaid h\u00c3\u00a4mmeldunult, et enne on vaja pork \u00c3\u00a4ra panna. Selle peale taltutakse. Minu arust on t\u00c3\u00b6nk midagi samalaadset (ehkki tegelikult oli t\u00c3\u00b6nk vist Hiiumaal mingi j\u00c3\u00b5ulutont). Vahel on vaja pisut t\u00c3\u00b6ngata, muidu l\u00c3\u00a4heb pilt liiga mustvalgeks. V\u00c3\u00b5iks ju k\u00c3\u00a4ratseda ja pahandada, et mis asi see n\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcd oli ja kas me sellist teatrit tahtsime, aga mulle tundub, et vahel lihtsalt on nii, et puudu on t\u00c3\u00a4pselt \u00c3\u00bcks t\u00c3\u00b6nk. Kas just selline \u00e2\u20ac\u017eT\u00c3\u00b6nk\u00e2\u20ac\u0153? Ehk oleks saanud ka uhkemalt ja vabamalt, aga me oleme vaene rahvas, v\u00c3\u00b5tame vastu selle, mida pakutakse.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

(ilmus 22.06.18 Sirbis) M\u00c3\u00a4ngulisus on joon, mida hindan k\u00c3\u00b5rgelt nii inimestes kui ka \u00c3\u00bchiskonnas. Plass on elada sellises riigis, kus k\u00c3\u00b5ik \u00c3\u00bchiskonda puudutav on v\u00c3\u00a4ga p\u00c3\u00bcha ja harras. Seet\u00c3\u00b5ttu on kena, et meie ei ela veel sellises riigis. Veel on lubatud Eesti lennuv\u00c3\u00a4e \u00c3\u00bches p\u00c3\u00bchapaigas ja N\u00c3\u00b5ukogude strateegiliste pommitajate pesas m\u00c3\u00a4ngida ja lollitada. T\u00c3\u00b5si, \u00e2\u20ac\u017eT\u00c3\u00b6nk\u00e2\u20ac\u0153 […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[],"class_list":["post-1434","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-teater"],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1434","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1434"}],"version-history":[{"count":3,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1434\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1438,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1434\/revisions\/1438"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1434"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1434"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1434"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}