{"id":1432,"date":"2018-11-09T15:02:58","date_gmt":"2018-11-09T12:02:58","guid":{"rendered":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/?p=1432"},"modified":"2018-11-09T15:04:57","modified_gmt":"2018-11-09T12:04:57","slug":"kadunud-aega-nuuskides-popi-ja-huhuu-karlova-teater","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/?p=1432","title":{"rendered":"Kadunud aega nuuskides (“Popi ja Huhuu”, Karlova Teater)"},"content":{"rendered":"

(ilmus 28.09.18 Sirbis)<\/em><\/p>\n

Friedebert Tuglase novelli \u00e2\u20ac\u017ePopi ja Huhuu\u00e2\u20ac\u0153 on korduvalt lavale toodud. Ilmselgelt paeluvad lavastajaid selle raam \u00e2\u20ac\u017eisand-teener-m\u00c3\u00a4ssaja\u00e2\u20ac\u0153 ja v\u00c3\u00b5imalus teha dramatiseering peaaegu s\u00c3\u00b5natu lavastuse tarvis. N\u00c3\u00a4itlejad saavad esitleda kehakeele oskusi ja filosoofiliselt v\u00c3\u00b5ib suunata lavastuse p\u00c3\u00a4ris paljudele radadele. Kas maalida pilt isevalitseja v\u00c3\u00b5imu alt vabanevast orja\u00c3\u00bchiskonnast? V\u00c3\u00b5i n\u00c3\u00a4idata tardunud korra murdumise j\u00c3\u00a4rel tekkinud kaost? V\u00c3\u00b5i keskenduda Stockholmi s\u00c3\u00bcndroomile, kus \u00c3\u00b5nnetu piinatav leiab l\u00c3\u00b5puks, et ega minu ahistajal olegi nii v\u00c3\u00a4ga viga? Kati Kivitar n\u00c3\u00a4ib olevat Karlova teatri tarvis valinud \u00e2\u20ac\u017ePopi ja Huhuu\u00e2\u20ac\u0153 t\u00c3\u00b5lgenduse, kus range klassi\u00c3\u00bchiskonna eliidi kadumisel laguneb ka k\u00c3\u00b5ik muu ja \u00c3\u00b5nn l\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6b \u00c3\u00b5itsele alles siis, kui valgustatud monarh on tagasi.<\/p>\n

Niisiis, rojalism ei ole surnud, ta vaid l\u00c3\u00b5hnas vahepeal imelikult. Ehkki tahaks uskuda, et elu Isanda (v\u00c3\u00b5imukas Merle J\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4ger) ehk Kunstniku valitsemise all pole l\u00c3\u00a4binisti pilvitu \u00e2\u20ac\u201c autoportreel kumab raugest n\u00c3\u00a4ost l\u00c3\u00a4bi Surm ise \u00e2\u20ac\u201c, k\u00c3\u00a4ivitub dekadents ja kaos alles siis, kui laest saabub deus ex<\/em> kraana ning vihane Isand l\u00c3\u00a4heb ehitusmeeste peale karjuma. Kelle peale t\u00c3\u00a4psemalt, \u00c3\u00bctleb meile ette raadio: nimelt on alanud T\u00c3\u00a4hepargi kodude ehitus ning Isanda erutuse ja maja v\u00c3\u00a4rina ja l\u00c3\u00b5hkumise j\u00c3\u00a4rgi j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4b mulje, et ehitus k\u00c3\u00a4ib otse selle armsa pere elukoha k\u00c3\u00b5rval.<\/p>\n

T\u00c3\u00a4hepargi kodud on reaalne kinnisvaraobjekt, mis kerkib Tartus \u00c3\u00bche pargi asemele. Seal seisis enne s\u00c3\u00b5da palju ilusaid vanu puumaju. Praegu j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4b mulje, nagu oleks uuselamute tarvis vanad maha l\u00c3\u00b5hutud, tegelikult said sellega hakkama N\u00c3\u00b5ukogude lendurid. T\u00c3\u00b5si ta on, et ehituseks tehtud rennid ja kraavid l\u00c3\u00a4hevad s\u00c3\u00b5na otseses m\u00c3\u00b5ttes l\u00c3\u00a4bi segapudruks paisatud telliset\u00c3\u00bckkide \u00e2\u20ac\u201c kellegi kodude \u00e2\u20ac\u201c ja m\u00c3\u00b5juvad justkui ajaloolise arhitektuuri h\u00c3\u00a4vitamisena. Lavastuse T\u00c3\u00a4hepargi-taotlus j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4b m\u00c3\u00b5nev\u00c3\u00b5rra ebaselgeks. Kas uuselamud on halvad? V\u00c3\u00b5i on halb vanade majade asendumine uutega?<\/p>\n

Pealtn\u00c3\u00a4ha tundub, et probleemiks on muutus. Vana, sisset\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6tatud kord asendub millegi uuega ja see on halb. Esialgu on Popi (Helen Rekkor) ja Huhuu (Rauno Kaibiainen) kodus ju k\u00c3\u00b5ik paigas. Kas just h\u00c3\u00a4sti, aga paigas. Mis sest, et Huhuu vaatab t\u00c3\u00bchja pilguga olematusesse ning Popi julgeb isanda \u00c3\u00bcmber vaid orjalikult koogutades tegutseda ja P\u00c3\u00b5hja-Koreale iseloomulikul kombel suure juhi tegemistest m\u00c3\u00a4rkmeid kribada.<\/p>\n

Suure juhi kadudes kaob ka kord. Toidukausid ei t\u00c3\u00a4ida end ise, kuseh\u00c3\u00a4da ei anna vaesele koerale asu ja kogemata p\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4seb veel vang ka vabaks ning kukub laamendama. L\u00c3\u00b5pus, kui meeleheide on juba asendunud apaatiaga ning enam pole teha muud kui nukralt juua ja lasta Surmal end paari panna, ilmub uksele Vitruviuse Merca ning taastab t\u00c3\u00a4iuse. \u00c3\u2022igemini, k\u00c3\u00a4ratab ehitajatele, et \u00e2\u20ac\u017emeie ei l\u00c3\u00a4he siit kuhugi\u00e2\u20ac\u0153.<\/p>\n

Arvestades seda, et T\u00c3\u00a4hepargi ehitamisega ei aetud minu teada kedagi kodust \u00c3\u00a4ra, tekibki kiusatus t\u00c3\u00b5lgendada seda lauset laiemalt: rojalistid ei l\u00c3\u00a4he meil siit kuhugi. \u00c3\u0153hel p\u00c3\u00a4eval taastub kord, valitsevad taas konservatiivsed v\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4rtused, klassikaline kunst. M\u00c3\u00a4ratsev postmodernism asendub harda \u00c3\u00b5limaali silitamisega. Vana kunsti ja ennast imetleva, surmah\u00c3\u00b5ngulise autoportree k\u00c3\u00b5rvale saab panna ainult laamendamise, igasuguse autoriteedi m\u00c3\u00b5nitamise ja pilkamise \u00e2\u20ac\u201c keskteed pole. Plakatlikkus ei laiene \u00c3\u00b5nneks loomade kujutamisele.<\/p>\n

Nii Rekkori koer kui ka Kaibiaineni ahv t\u00c3\u00b5usevad loomaet\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcdidest, pelgalt miimikast m\u00c3\u00a4rksa k\u00c3\u00b5rgemale. Popi on stiilipuhtalt harras, alandlik ja ustav. Ta ei suuda isegi oma imetletut edasi arendada, tema arust on iga pintslit\u00c3\u00b5mme Isanda maalil t\u00c3\u00a4ius. Huhuu on aga r\u00c3\u00a4uskav, joodikust h\u00c3\u00a4vitaja, kelle arusaam kunstist on diletantlik ja kes ei k\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcndi n\u00c3\u00a4gema ei ilu ega tarkust. Kivitari versioonis ei piina Huhuu Popit siiski nii r\u00c3\u00a4igelt kui novellis, vahel toksib k\u00c3\u00bcll kepiga, aga seda ka pigem ehmatusest, kui koera voodi alt avastab. Pigem on Huhuu vaba hing, kes tuulab ringi ja keksib \u00c3\u00a4hvardavalt peegli ees nagu Robert De Niro \u00e2\u20ac\u017eTaksojuhis\u00e2\u20ac\u0153. Rohkem nagu boheem, kes joob ja l\u00c3\u00b5hub, aga mitte niiv\u00c3\u00b5rd teiste arvelt, vaid pigem oma l\u00c3\u00b5buks. Pealegi, l\u00c3\u00b5puks poeb meheks joonud ahv ikkagi naisele s\u00c3\u00bclle ja paneb pea ta \u00c3\u00b5lale. Selles m\u00c3\u00b5ttes on Popi ja Huhuu koos kastis istumine ka lavastuse k\u00c3\u00b5ige inimlikum stseen.<\/p>\n

Siin puudub vaen kahe vastandliku tegelase vahel, Popi on pigem ahastuses Isanda kaotamise kui vaenlase leidmise p\u00c3\u00a4rast. Ometi ei \u00c3\u00bcrita Popi endale uut isandat v\u00c3\u00a4lja m\u00c3\u00b5elda, pigem k\u00c3\u00a4ib nuhu\u00c2\u00adtamas vanu h\u00c3\u00a4id aegu. Tema katsed meenutada minevikku ja matkida helgeid hetki on nostalgia ja kuldajastu taganutmine. Popi padistab t\u00c3\u00bchjas korteris ringi \u00e2\u20ac\u201c taksi sibamine on \u00c3\u00bcks ilusatest leidudest \u00e2\u20ac\u201c ja otsib kadunud aega, kuid pole p\u00c3\u00a4ris selge, kas teda hoidis varasemalt k\u00c3\u00a4igus Isand v\u00c3\u00b5i Isanda pr\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4nik. Kas Popi igatseb taga elus isikut v\u00c3\u00b5i h\u00c3\u00bcvesid, mida too pakkus?<\/p>\n

Kaibiaineni Huhuu j\u00c3\u00a4llegi laamendab laamendamise p\u00c3\u00a4rast: ta on puhas kunstnik, kelle m\u00c3\u00a4ratsemisel pole materiaalseid eesm\u00c3\u00a4rke v\u00c3\u00b5i esinemisvajadust. Huhuu ei \u00c3\u00bcrita matkida revolutsioonieelset maailmakorda, giljotiinikujuline peegel on pigem vihaobjekt kui iidol. Ka Isanda esemeid v\u00c3\u00b5i r\u00c3\u00b5ivaid Huhuu pigem uurib ja l\u00c3\u00b5hub kui pilab v\u00c3\u00b5i m\u00c3\u00b5nitab. Ainsaks austusavalduseks on Donald Trumpi pildi kinnitamine Huhuu voodi kohale. See puust ja punaseks poliitiline viide ei ole k\u00c3\u00bcll tarvilik, Trump pole kindlasti apokal\u00c3\u00bcpsise kuulutaja v\u00c3\u00b5i Huhuude isand. Tema ilmumise p\u00c3\u00b5hjusi on v\u00c3\u00b5imalik \u00c3\u00bcsna veenvalt kirjeldada igava poliitilise anal\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcsi toel ja elu j\u00c3\u00a4tkub ka p\u00c3\u00a4rast Trumpi.<\/p>\n

Pealegi, aeg-liigestest-lahti-emotsioon on vanem kui eeposed. Juba kreeklaste arust oli kuldajastu ammu \u00c3\u00a4ra. See on muidugi t\u00c3\u00b5si, et meie liigi m\u00c3\u00b5istes saab iga j\u00c3\u00a4rgmine ajastu olema vist t\u00c3\u00b5esti halvem kui eelmine \u00e2\u20ac\u201c meie elamegi kuld\u00c2\u00adajastu l\u00c3\u00b5pus, kui just planeet ei hakka ise taastuma. Ainult et seda ei saa kirjutada pelgalt Trumpi v\u00c3\u00b5i T\u00c3\u00a4hepargi arvele, sest k\u00c3\u00b5ik sai alguse juba siis, kui inimene hakkas j\u00c3\u00b5uliselt alet p\u00c3\u00b5letama v\u00c3\u00b5i Mesopotaamias soid kuivendama.<\/p>\n

V\u00c3\u00a4ga tahaks uskuda, et Kivitari lavastuses ei t\u00c3\u00a4henda korra lagunemine seda, et tekivad \u00c3\u00bcksikvanemad, joomine ja vabaarmastus. Sest see, kui Rekkor vinnab tuppa pesun\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6ri titeriietega, meest pole aga kusagil n\u00c3\u00a4ha, m\u00c3\u00b5jub m\u00c3\u00b5nev\u00c3\u00b5rra k\u00c3\u00b5hedalt. Ka Kaibiaineni ahistamis\u00c2\u00adepisood kraanamehega liigub sujuvalt v\u00c3\u00a4gistamise poole. Muuseas, kuna minu k\u00c3\u00b5rval istus saalis suuremalt jaolt kooliealine vaatajaskond, teenis nutva Huhuu (enese)ahistus saalis sama suure naeru kui ahvi toidus\u00c3\u00bclitamine.<\/p>\n

Igal juhul tekib k\u00c3\u00bcsimus, kas lagunenud peredes ja mannetus kunstis on s\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcdi paduliberaalne postmodernism v\u00c3\u00b5i peitub v\u00c3\u00b5ti milleski muus. N\u00c3\u00a4iteks selles, et Popi ei oska ise kuselgi k\u00c3\u00a4ia, kui keegi teda rihmast ei hoia. Isanda autokraatliku re\u00c5\u00beiimi all abituks lipitsejaks muutunu ja tuhandemeetrise pilguga j\u00c3\u00b5llitav vang ei sisenda kuigiv\u00c3\u00b5rd julgust selles osas, et vanasti oli parem. Tuglase novellis l\u00c3\u00b5peb vana korra paroodiaks muutunud nukure\u00c5\u00beiim surmava plahvatusega. J\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4b justkui mulje, et Isandat enam pole ega tule, kurjategijad allutavad meid endale ja meie rolliks on teha l\u00c3\u00b6mitamine endale piisavalt mugavaks, kuni \u00c3\u00bclbe uus eliit meid k\u00c3\u00b5iki l\u00c3\u00b5puks \u00c3\u00b5hku laseb.<\/p>\n

Kivitari versioonis tuleb aga Isand inimliku t\u00c3\u00a4iuse kehastusena tagasi, tema ilmutus toob ruumi pahvakaga rahu ja lootust \u00e2\u20ac\u201c Merca k\u00c3\u00a4re h\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4l kinnitab, et kord on taas majas. Vahepeal on olnud r\u00c3\u00a4iged ajad, tehti koledat kunsti ja k\u00c3\u00a4ratseti t\u00c3\u00bchja \u00e2\u20ac\u201c viivuks kuulati koguni elektroonilist muusikat \u00e2\u20ac\u201c, aga n\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcd on sellel l\u00c3\u00b5pp. Just seep\u00c3\u00a4rast n\u00c3\u00a4ib mulle, et Karlova teatri versioonis on igatsust Isanda j\u00c3\u00a4rele seet\u00c3\u00b5ttu, et autoriteetse k\u00c3\u00a4eta kipub \u00c3\u00bchiskond laiali lagunema. V\u00c3\u00b5i siis on \u00c3\u00bchiskonnas vaja tugevamat muinsuskaitseametit, et Isand ei peaks ise oma k\u00c3\u00a4ega kraanasid ja seguautosid laiali peksma. Loodame viimase variandi peale, sest ka mina armastan Karlova p\u00c3\u00b5liselanikuna ajaloolist keskkonda. Sellest hoolimata on mul autoriteetse k\u00c3\u00a4e vastu nii tugev allergia, et kui on valida T\u00c3\u00a4hepargi ja Isanda vahel, olen n\u00c3\u00b5us pigem selles liigestest lahti ajas elama kui suure juhi portreed kummardama.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

(ilmus 28.09.18 Sirbis) Friedebert Tuglase novelli \u00e2\u20ac\u017ePopi ja Huhuu\u00e2\u20ac\u0153 on korduvalt lavale toodud. Ilmselgelt paeluvad lavastajaid selle raam \u00e2\u20ac\u017eisand-teener-m\u00c3\u00a4ssaja\u00e2\u20ac\u0153 ja v\u00c3\u00b5imalus teha dramatiseering peaaegu s\u00c3\u00b5natu lavastuse tarvis. N\u00c3\u00a4itlejad saavad esitleda kehakeele oskusi ja filosoofiliselt v\u00c3\u00b5ib suunata lavastuse p\u00c3\u00a4ris paljudele radadele. Kas maalida pilt isevalitseja v\u00c3\u00b5imu alt vabanevast orja\u00c3\u00bchiskonnast? V\u00c3\u00b5i n\u00c3\u00a4idata tardunud korra murdumise j\u00c3\u00a4rel tekkinud […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[],"class_list":["post-1432","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-teater"],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1432","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1432"}],"version-history":[{"count":2,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1432\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1435,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1432\/revisions\/1435"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1432"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1432"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1432"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}