{"id":1426,"date":"2018-05-15T22:56:02","date_gmt":"2018-05-15T19:56:02","guid":{"rendered":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/?p=1426"},"modified":"2018-05-15T22:56:02","modified_gmt":"2018-05-15T19:56:02","slug":"porgutee-on-sillutatud-heade-kabistustega-tartu-uus-teater-emmanuelle","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/?p=1426","title":{"rendered":"P\u00c3\u00b5rgutee on sillutatud heade kabistustega (Tartu Uus Teater, &#8220;Emmanuelle&#8221;)"},"content":{"rendered":"<p><em>(ilmus 13.04.18 Sirbis)<\/em><\/p>\n<p>Inimkeel on ajas muutuv n\u00c3\u00a4htus ja terve hulk s\u00c3\u00b5nu libisenud esialgsest t\u00c3\u00a4hendusest \u00c3\u00bcpris kaugele. Osa solvanguks p\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6ranud s\u00c3\u00b5nu, nagu n\u00c3\u00a4iteks \u00e2\u20ac\u017ekretiin\u00e2\u20ac\u0153, on esmalt kasutusel olnud meditsiinivallas, teised on teinud ajaretkel uperpalle: n\u00c3\u00a4iteks ingliskeelne <em>nice<\/em> oli algselt \u00e2\u20ac\u017etotakas\u00e2\u20ac\u0153, vahepeal t\u00c3\u00a4histas see midagi toredat ja n\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcd on selle sisu enam-v\u00c3\u00a4hem \u00e2\u20ac\u017enormaalne\u00e2\u20ac\u0153. M\u00c3\u00b5ne arvates tuleb muutunud t\u00c3\u00a4hendusega s\u00c3\u00b5nade sekka lugeda ka \u00e2\u20ac\u017eahistamine\u00e2\u20ac\u0153: varem oli see j\u00c3\u00b5ulise k\u00c3\u00a4perdamise eufemism, t\u00c3\u00a4nap\u00c3\u00a4eval aga juba see, kui t\u00c3\u00b5eline mees vaatab lumehelbekesele s\u00c3\u00bcgavalt silma ning too pillab \u00c3\u00b5hku ahmides oma muskaatp\u00c3\u00a4hkli-Mojito \u00e2\u20ac\u201c ja helistab vappuvate k\u00c3\u00a4tega iPhone\u00e2\u20ac\u2122i abil politsei kohale.<br \/>\n<!--more--><\/p>\n<p>Meeldiv on t\u00c3\u00b5deda, et minu esialgne hirm, et ka Urmas Vadi \u00e2\u20ac\u017eEmmanuelle\u00e2\u20ac\u2122i j\u00c3\u00a4lgedes\u00e2\u20ac\u0153 on kirjutatud selliselt pinnalt, ei osutunud t\u00c3\u00b5eks. Ehkki Vadi tipib vahepeal ohtlikult \u00c3\u00b5hukesel j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4l, pole tema lavastus \u00c3\u00b5hkamine vana hea aja j\u00c3\u00a4rele, kui karvane k\u00c3\u00a4si v\u00c3\u00b5is karistamatult muljuda sekret\u00c3\u00a4ri kannikat.<\/p>\n<p>Ei, pigem on Vadi haaranud kinni ahistamise mitmetisest t\u00c3\u00a4hendusest, mis on abivalmilt kavalehel \u00c3\u00a4ra toodud. Nimelt t\u00c3\u00a4histab see s\u00c3\u00b5na lisaks t\u00c3\u00a4nap\u00c3\u00a4evasele tahtevastasele vaimsele v\u00c3\u00b5i f\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcsilisele h\u00c3\u00a4irimisele ju ka kitsendamist, r\u00c3\u00b5humist ja piiramist. Sellega v\u00c3\u00b5ivad seostuda nii esmakohtumine t\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6vestlusel, aruandmine koolidirektori kabinetis, pimekohting jms \u00e2\u20ac\u201c \u00c3\u00bches\u00c3\u00b5naga k\u00c3\u00b5ik introverdi \u00e2\u20ac\u017eunistused\u00e2\u20ac\u0153. Neil ahistushetkil tunneb inimene endal koormat, iga tema liigutus on luubi all, ta higistab ja on kohmetu. Sellise sotsiaalse ahistatuse tonaalsusega on ka suurem osa \u00e2\u20ac\u017eEmmanuelle\u00e2\u20ac\u2122i\u00e2\u20ac\u0153 sket\u00c5\u00a1e. Vadi on targu v\u00c3\u00a4ltinud seksuaalse ahistamise \u00c3\u00bcleolevalt pilkamist, sest selles on harva midagi naljakat. Isegi Taavi ja tema \u00c3\u00b5nnetu Malaisia reisikomistuse sket\u00c5\u00a1is on pilatud pigem sellele j\u00c3\u00a4rgnenud selgitustuuri.<\/p>\n<p>Ahistamise teema on nii lai, et v\u00c3\u00b5iks vabalt valida m\u00c3\u00b5ne \u00c3\u00bcksikjuhtumi ja teha sellest karmi realismi, uksi paugutava farsi v\u00c3\u00b5i nukra kom\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6dia, ent minna saab ka sket\u00c5\u00a1ijada pidi, kus teema on lihtsalt katuseks pea kohal. Vadi on valinud viimase variandi, kuigi on otsustanud l\u00c3\u00bckkida anekdoodid l\u00c3\u00a4biva loo otsa: kaks vaprat meest (Helgur Rosenthal ja Peeter R\u00c3\u00a4stas) l\u00c3\u00a4hevad retkele ning meie siis n\u00c3\u00a4eme, mis nendega k\u00c3\u00b5ik juhtub. Lugu on sama l\u00c3\u00b5tv kui Monty Pythoni filmis \u00e2\u20ac\u017eP\u00c3\u00bcha Graal\u00e2\u20ac\u0153 ja minu arust on ka Vadi huumor inglastest absurdimeistrite omaga \u00c3\u00bcsna sarnane.<\/p>\n<p>Tundub, et sellised palad nagu Rosenthali ahistavate v\u00c3\u00b5\u00c3\u00b5rustajate voodisket\u00c5\u00a1 v\u00c3\u00b5i Kalvi-Kaili kohting ei toimiks n\u00c3\u00a4iteks kom\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6diasarjas \u00c3\u00bcldse, pane peale nii h\u00c3\u00bcsteeriline naeruriba kui tahad, aga teatrilaval on miskip\u00c3\u00a4rast vastupidi. Siinkohal mainin, et Monty Pythoni sket\u00c5\u00a1isarja filmiti elava publiku ees, mist\u00c3\u00b5ttu n\u00c3\u00a4iteks esimene osa on haudvaikne \u00e2\u20ac\u201c eakatest inglise prouadest publik ei saanud m\u00c3\u00b5hkugi aru, ainsaks naerukajakaks on \u00c3\u00bche trupiliikme \u00c3\u00b5de. Pole muidugi \u00c3\u00bcllatus, et \u00c3\u00b5ige publik ongi asja v\u00c3\u00b5ti: \u00e2\u20ac\u017eEmmanuelle\u00e2\u20ac\u0153 v\u00c3\u00b5ib m\u00c3\u00b5nel \u00c3\u00b5htul ilmselt panna saali r\u00c3\u00b5kkama, teinekord r\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4givad n\u00c3\u00a4itlejad vastu t\u00c3\u00bclpinud seina. See on sama polariseeriv kui maksavorst v\u00c3\u00b5i Malevit\u00c5\u00a1 \u00e2\u20ac\u201c kui meeldib, siis ikka t\u00c3\u00a4iega, ja kui ei meeldi&#8230;<\/p>\n<p>Enamik sket\u00c5\u00a1e ei sisalda s\u00c3\u00a4rtsu, vaid tegu on kulgemisega. Juba \u00e2\u20ac\u017ePeeter Volkonski viimane suudlus\u00e2\u20ac\u0153 ja \u00e2\u20ac\u017eRein Pakk otsib naist!\u00e2\u20ac\u0153 h\u00c3\u00b5ljusid vaakumis pealtn\u00c3\u00a4ha olematu kiirusega. Vadi k\u00c3\u00a4ekiri on sihilikult aeglane, iga liigutuse vahel n\u00c3\u00a4ib olevat \u00c3\u00b5hku, isegi kui tegelikult pole. See on <em>chillax<\/em>-teater, kus ei ole kuhugi kiiret, sest puudub siht. Kui vaja, v\u00c3\u00b5ib aeg seiskuda ja publik nautida Nick Cave\u00e2\u20ac\u2122i laulu \u00e2\u20ac\u017eWeeping Song\u00e2\u20ac\u0153 t\u00c3\u00a4ismahus. Muide, p\u00c3\u00b5nev on v\u00c3\u00b5rrelda viimase kasutust Vadi lavastuses, kus tardunud Peeter R\u00c3\u00a4stas h\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4bub valgusest pimedusse, Taago Tubina \u00e2\u20ac\u017ePaanikaga\u00e2\u20ac\u0153, kus samuti oma elutee keskel eksinud mehed visklevad ja l\u00c3\u00b5ugavad l\u00c3\u00a4heneva pimeduse vastu.<\/p>\n<p>Vadi kui autori valikud on tehtud justkui p\u00c3\u00b5him\u00c3\u00b5ttel \u00e2\u20ac\u017eaga miks mitte?\u00e2\u20ac\u0153. Miks ei v\u00c3\u00b5iks Emmanuelle olla zombi v\u00c3\u00b5i kohtuda Kalevipojaga? Miks mitte lasta Toomas Lasmannil muuta see lugu loodusdokke meenutavaks episoodiks? Pole otsest p\u00c3\u00b5hjust, miks nii ei v\u00c3\u00b5iks olla \u00e2\u20ac\u201c j\u00c3\u00a4relikult v\u00c3\u00b5ib k\u00c3\u00bcll. V\u00c3\u00b5i siis on Emmanuelle \u00c3\u00a4kki k\u00c3\u00b5igi nende laste \u00e2\u20ac\u201c nood sigitati sel kuulsal \u00c3\u00b6\u00c3\u00b6l kaheksak\u00c3\u00bcmnendate l\u00c3\u00b5pus, kui Tallinna mees n\u00c3\u00a4gi esmakordselt oma eesrindlikku abikaasat rinnaka v\u00c3\u00b5rgutajana \u00e2\u20ac\u201c ema?<\/p>\n<p>\u00e2\u20ac\u017eEmmanuelle\u00e2\u20ac\u2122i\u00e2\u20ac\u0153 lugu laseb Rosenthalil ja R\u00c3\u00a4stal tsiteerida Dante \u00e2\u20ac\u017eP\u00c3\u00b5rgut\u00e2\u20ac\u0153 ja k\u00c3\u00a4ia m\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6da selle ringe, kuigi minu arust \u00c3\u00bchendab Dantet ja Emmanuelle\u00e2\u20ac\u2122i umbes sama tugev seos kui tantet ja sardelli. Hea k\u00c3\u00bcll, v\u00c3\u00b5ib ju v\u00c3\u00b5tta nii, et oma eluteel igavlev naine satub paksu vihmametsa ja k\u00c3\u00a4ib \u00c3\u00a4ra lihap\u00c3\u00b5rgus, aga ikkagi. See hiigelsuur lihat\u00c3\u00bckk seinal v\u00c3\u00b5ib olla, muuseas, taimetoitlastest ja veganitest vaatajatele \u00c3\u00bcsna ahistav. Isegi hea steigi hindajad publiku hulgas peavad l\u00c3\u00bckkama k\u00c3\u00b5rvale toidum\u00c3\u00b5tteid, mis tavaliselt tekivad igavat lavastust vaadates, kui inimene hakkab lavalistest pingutustest hoolimata oma poenimekirja koostama.<\/p>\n<p>Aga eks see lihal\u00c3\u00b5ik peagi ilmselt hoidma meid teemas: Emmanuelle on oma lihahimu p\u00c3\u00a4rast p\u00c3\u00b5rgus ja mis siis k\u00c3\u00b5ik selle t\u00c3\u00b5ttu juhtub. Nimikangelase esmailmumine p\u00c3\u00b5rgu p\u00c3\u00b5hjast on hea leid, Maarja Jakobsoni kange kehakeel ja vaevaliselt naeratuseks liikuvad n\u00c3\u00a4ojooned m\u00c3\u00b5jusid kena kontrastina Jakobsoni muidu efemeersele liuglemisele enamikus teistes rollides. Sellised maagilise realismi sket\u00c5\u00a1id on ka ehk k\u00c3\u00b5ige m\u00c3\u00b5juvamad. Parimal juhul, n\u00c3\u00a4iteks tigeda paju ja ahistatud kassi puhul (m\u00c3\u00b5lemad Peeter R\u00c3\u00a4stas), p\u00c3\u00b5imub huumor terase t\u00c3\u00a4helepanekuga: t\u00c3\u00b5epoolest, inimesel on kombeks suruda oma hellust peale ka neile, kes seda \u00c3\u00bcldse ei oota.<\/p>\n<p>Ka see on ahistamine, kui viitame ahistamisele kui r\u00c3\u00b5humisele, piiramisele, surumisele. Aga just seet\u00c3\u00b5ttu langevad tervikust v\u00c3\u00a4lja ka litsijutt ja armukesega kopsukliiniku pargis kohtumine. M\u00c3\u00b5lemad on R\u00c3\u00a4sta esituses oivalised monoloogid, ainult et sobituvad paremini Vadi ts\u00c3\u00bcklisse \u00e2\u20ac\u017eElu m\u00c3\u00b5ttetusest\u00e2\u20ac\u0153 (Vikerkaar 2018, nr 1-2), kuna juttu on pigem armastusest kui ahistamisest. Tsiteerin litsijuttu: see \u00e2\u20ac\u017epole p\u00c3\u00a4ris see\u00e2\u20ac\u0153.<\/p>\n<p>Teine k\u00c3\u00bcsitavus on Kalevipojaga kohtumine ja Stalini k\u00c3\u00a4est auraha k\u00c3\u00a4ttesaamine. Vadi tugevam k\u00c3\u00bclg on pigem inimn\u00c3\u00a4oga nihilism kui sisut\u00c3\u00bchi ropendamine. Nende sket\u00c5\u00a1ide tuumik ei n\u00c3\u00a4i olevat muud kui profaansete v\u00c3\u00a4ljendite voog, kuigi R\u00c3\u00a4sta Stalin on t\u00c3\u00b5esti v\u00c3\u00a4rvikas tegelane. Kui sinna k\u00c3\u00b5rvale panna veel sovhoosi bussijuhti meenutava vuntsi ja pintsak-sviiter-komboga Helgur Rosenthal, ongi meil olemas XXI sajandi Bobby ja Robby.<\/p>\n<p>Et k\u00c3\u00b5ik l\u00c3\u00b5puks ausalt \u00c3\u00a4ra r\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4kida, siis mul on olnud Vadi lavailmale raske ligi p\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4seda. Ehkki Volkonski \u00e2\u20ac\u017eKalle Blomqvisti\u00e2\u20ac\u0153 peast tsiteerimine ja Rein Paku alternatiivreaalsus olid omamoodi v\u00c3\u00b5luvad, j\u00c3\u00a4in ma aplausi vaibumise j\u00c3\u00a4rel saali teatava n\u00c3\u00b5utusega. Sellised m\u00c3\u00b5rkjad, teosammul pildikesed Tartu alternatiivreaalsusest m\u00c3\u00b5jusid nii harjumatuna, et ei lubanudki end m\u00c3\u00b5\u00c3\u00b5ta skaalal hea-halb. Lihtsalt polnud p\u00c3\u00a4ris see. N\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcd tundub, et sealt oligi puudu just j\u00c3\u00b5uline absurdihuumor, millega on \u00e2\u20ac\u017eEmmanuelle\u00e2\u20ac\u2122is\u00e2\u20ac\u0153 vabamate k\u00c3\u00a4tega toimetatud ja saavutatud nii lavastuses muhedam tasakaal kui varasemates t\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6des. Krutskid sobivad Vadile, soovitan edaspidigi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>(ilmus 13.04.18 Sirbis) Inimkeel on ajas muutuv n\u00c3\u00a4htus ja terve hulk s\u00c3\u00b5nu libisenud esialgsest t\u00c3\u00a4hendusest \u00c3\u00bcpris kaugele. Osa solvanguks p\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6ranud s\u00c3\u00b5nu, nagu n\u00c3\u00a4iteks \u00e2\u20ac\u017ekretiin\u00e2\u20ac\u0153, on esmalt kasutusel olnud meditsiinivallas, teised on teinud ajaretkel uperpalle: n\u00c3\u00a4iteks ingliskeelne nice oli algselt \u00e2\u20ac\u017etotakas\u00e2\u20ac\u0153, vahepeal t\u00c3\u00a4histas see midagi toredat ja n\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcd on selle sisu enam-v\u00c3\u00a4hem \u00e2\u20ac\u017enormaalne\u00e2\u20ac\u0153. M\u00c3\u00b5ne arvates tuleb [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[],"class_list":["post-1426","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-teater"],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1426","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1426"}],"version-history":[{"count":1,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1426\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1427,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1426\/revisions\/1427"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1426"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1426"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1426"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}