(Ilmus Sirbis 3.11.17)<\/p>\n
Renate Keerd on kohati brutaalselt aus: uuslavastuse nimi on uuslavastus. Ma saan sellest t\u00c3\u00a4iesti aru, m\u00c3\u00b5nele luuletusele ei ole ka pealkirja vaja, sisu r\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4gib enda eest. Lavastusele esietendusega leitud hilisem nimetus \u00e2\u20ac\u017eTahe\u00e2\u20ac\u0153 v\u00c3\u00b5ib olla vabalt nii t\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6pealkiri kui huupi s\u00c3\u00b5naraamatust leitud kirje. Sama h\u00c3\u00a4sti sobiks sinna \u00e2\u20ac\u017eLoomus\u00e2\u20ac\u0153 v\u00c3\u00b5i \u00e2\u20ac\u017eMeil on palju krabisevat\u00e2\u20ac\u0153, m\u00c3\u00b5lemad v\u00c3\u00b5tavad sisu sama h\u00c3\u00a4sti kokku. V\u00c3\u00b5i siis ka \u00e2\u20ac\u017eNihe\u00e2\u20ac\u0153, sest just nihestamisega tegeleb Keerdi lavastus k\u00c3\u00b5ige enam. See on maailm, kus lilli ei tooda, lilled toovad ise \u00e2\u20ac\u201c n\u00c3\u00a4iteks laua v\u00c3\u00b5i tooli. See on koht, kus black box<\/em> nihkub pappkastiks v\u00c3\u00b5i teiste kiusaja muutub hetkega kiusatavaks. Kogu see lavastus on niiv\u00c3\u00b5rd nihestatud, et j\u00c3\u00a4tab vaataja vahel p\u00c3\u00a4ris teadmatuse \u00c3\u00a4\u00c3\u00a4rele k\u00c3\u00b5lkuma. Keerd k\u00c3\u00b5nnib dadaismi ja s\u00c3\u00bcrrealismi piirimail, kui v\u00c3\u00b5tta esimese aluseks tahtlik katse vaatajaid n\u00c3\u00a4rvi v\u00c3\u00b5i segadusse ajada ja teise aluseks katse lasta end t\u00c3\u00a4iesti vabaks, kribada automaatkirjutuse p\u00c3\u00b5him\u00c3\u00b5ttel ja tantsijate kehi kasutades \u00c3\u00bcles k\u00c3\u00b5ik seosed ja seosetused, mis p\u00c3\u00a4he tulevad. \u00c3\u2022nneks j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4b Kompanii NII trupil (edaspidi NII) peale s\u00c3\u00bcrr, dada v\u00c3\u00b5it oleks olnud v\u00c3\u00a4sitav ja pettumustvalmistav. Ehkki kohati kukkusin ma m\u00c3\u00b5ttevoo pealt piisavalt k\u00c3\u00b5vasti maha, et uuesti lavailma sisenemine n\u00c3\u00b5udis lausa tahtepingutust.<\/p>\n Vahel l\u00c3\u00a4heb NII sedav\u00c3\u00b5rd hermeetiliseks, et tunnen end nagu II maailmas\u00c3\u00b5ja veteran postliminaalse kirjandusteooria konverentsil. J\u00c3\u00a4lgin pingsalt laval toimuvat, aju teeb mitu miljardit tehet sekundis, et saabuvat voogu t\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6delda, aga vahel jookseb see k\u00c3\u00b5ik kokku. Teatriringkondades r\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4gitakse legendaarset lugu, kuidas \u00c3\u00bcks neiu t\u00c3\u00b5usis v\u00c3\u00a4heke avangardsema etenduse ajal p\u00c3\u00bcsti, h\u00c3\u00b5iskas k\u00c3\u00a4si laiutades \u00e2\u20ac\u017eMa ei saa mitte midagi aru!\u00e2\u20ac\u0153 ja istus tagasi toolile, et vaatamist j\u00c3\u00a4tkata. Mul nii hull ei ole, aga m\u00c3\u00b5ne sket\u00c5\u00a1i ajal vajusin m\u00c3\u00a4ngust t\u00c3\u00a4iesti v\u00c3\u00a4lja ja vaatasin h\u00c3\u00a4mmastusega inimesi, kes mustade kardinatega \u00c3\u00bcmbritsetud siledal pinnal ringi silkasid, peas loomamaskid v\u00c3\u00b5i \u00c3\u00bcmber paks kiht j\u00c3\u00b5upaberit. See on v\u00c3\u00a4ga p\u00c3\u00b5nev ja uus tunne minu jaoks, sest ma reeglina l\u00c3\u00a4hen \u00c3\u00b5hinal kaasa ka k\u00c3\u00b5ige totramate et\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcdide ja abstraktsemate piltidega. \u00e2\u20ac\u017eTahte\u00e2\u20ac\u0153 ajal tekib kohati tunne, et t\u00c3\u00b5useks k\u00c3\u00a4si laiutades p\u00c3\u00bcsti, h\u00c3\u00b5iskaks oma pinge v\u00c3\u00a4lja ja istuks maha tagasi. Ega tantsijad polegi inimesed, nad on loomad. Gerda-Anette Allikas on rebane, Liisa Tetsmann on j\u00c3\u00a4nes, Taavi Rei on hirv, Riho Vahtras on hunt. Kas see on nende iseloom v\u00c3\u00b5i siseloom, ei olegi p\u00c3\u00a4ris selge. K\u00c3\u00bcll aga j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4b mulje, et kuigi Vahtrase hunt terroriseerib Tetsmanni j\u00c3\u00a4nest ja Allika rebane kiusab vaheldumisi k\u00c3\u00b5iki, on tipukiskjaks ikkagi Keerd, kes varitseb seal \u00c3\u00bcleval, et paberv\u00c3\u00a4ljade all tuhnivatele tantsijatele vajadusel peale karata. Kogu see lavapilt on suhteliselt elajalik, nii p\u00c3\u00b5hjalikku inimn\u00c3\u00a4o eitamist tuleb harva ette. K\u00c3\u00b5ik tantsijad kannavad kogu aeg maske v\u00c3\u00b5i on publiku poole selja v\u00c3\u00b5i lausa sellest allpool asuva, jalgade kinnituskohas kumerduva paigaga. Ainsad v\u00c3\u00a4hegi inimkujulised tegelased on pabernukud ja groteskselt t\u00c3\u00bcsedad, lapselikke kilplasi meenutavad isikud ning m\u00c3\u00b5lema karikatuurne kehakeel paneb m\u00c3\u00b5tlema, et kogu \u00e2\u20ac\u017eTahe\u00e2\u20ac\u0153 on suhteliselt multifilmilik. Siinses esteetikas on midagi sarnast Gabriela Liivam\u00c3\u00a4e \u00e2\u20ac\u017eSelgroogupidikoos\u00e2\u20ac\u0153 maailmale, mida n\u00c3\u00a4eb l\u00c3\u00a4bi lapse silmade. See on tabav, sest kellel olekski rohkem tahet (\u00e2\u20ac\u017eMa tahan!\u00e2\u20ac\u0153) kui lapsel? Liivam\u00c3\u00a4gi pani meid k\u00c3\u00b5iki n\u00c3\u00a4gema, millisena vaatas maailma v\u00c3\u00a4ike Gabriela, see oli lavastaja tahe muuta vaatepilti k\u00c3\u00b5igi jaoks. Keerd paneb meid k\u00c3\u00b5iki n\u00c3\u00a4gema, kuidas teatris kehtivad loodusseadused \u00e2\u20ac\u201c proovi mis sa proovid, l\u00c3\u00b5puks \u00c3\u00bctleb ikka lavastaja, mida tahab. Ma tahan, et sa m\u00c3\u00a4ssiks end j\u00c3\u00b5upaberisse vaglaks ja roomaks teisele poole lava. Ma tahan, et rebane virutaks teistele loomadele vastu vahtimist, kuni need vurrkannina end uimaseks keerlevad. Sinu tahtmine s\u00c3\u00bcndigu, lavastaja. V\u00c3\u00b5i siis on \u00e2\u20ac\u017eTahe\u00e2\u20ac\u0153 \u00c3\u00bcks muinasjutt t\u00c3\u00a4iskasvanutele, selline Kr\u00c3\u00b5lovi valmikogumik, kui Kr\u00c3\u00b5lov oleks tahtnud oma moraali lihtsakoelise jutustuse asemel punuda postmodernistlikus narratiiviniidis. Keerdi muinasjutus on \u00c3\u00bche pael liiga pikk ja teisel liiga l\u00c3\u00bchike, kolmanda oma on aga t\u00c3\u00a4pselt \u00c3\u00b5ige. Ja need, kes usinalt ei klammerda ja paberit ei rulli, lohistatakse lavalt minema. Selline omamoodi \u00c3\u00b5igluse p\u00c3\u00b5him\u00c3\u00b5te.<\/p>\n Teatris v\u00c3\u00b5ib muinasjutte r\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4kida, see on see koht, kuhu vaataja tuleb nutma ja naerma. Aga kui teater on \u00c3\u00bcle\u00c3\u00bcldse eskapism, siis NII on juba j\u00c3\u00a4neseurg. Sinna v\u00c3\u00b5ib v\u00c3\u00a4ga s\u00c3\u00bcgavale sisse kukkuda ja v\u00c3\u00a4ga omap\u00c3\u00a4raseid asju pealt n\u00c3\u00a4ha ning osaleda \u00c3\u00bchises, \u00c5\u00a1amanistlikus rituaalis. M\u00c3\u00b5ni seen muudab meid suuremaks, m\u00c3\u00b5ni v\u00c3\u00a4iksemaks, m\u00c3\u00b5ni toob v\u00c3\u00a4lja siselooma.<\/p>\n Seni n\u00c3\u00a4htud (t\u00c3\u00b5si, v\u00c3\u00a4heseid) NII t\u00c3\u00bckke kaaludes v\u00c3\u00b5iks \u00c3\u00b6elda, et m\u00c3\u00b5nikord on need s\u00c3\u00bcrreaalse seikluse tulemused valatud \u00c3\u00bcsna j\u00c3\u00b5ulisesse ja ohtlikusse liikumisvormi, sedapuhku on viimaseid aga suhteliselt napilt. Kehaline koomika on endiselt olemas, ent j\u00c3\u00b5u- ja ilunumbreid on kindlasti v\u00c3\u00a4hem kui \u00e2\u20ac\u017eP\u00c3\u00b5lenud v\u00c3\u00a4ljade hurmaas\u00e2\u20ac\u0153 v\u00c3\u00b5i isegi \u00e2\u20ac\u017eKoonus\u00e2\u20ac\u0153, ehkki m\u00c3\u00b5ned trikid panevad siiski hinge kinni hoidma. Muidugi, ma olen ka hingelt j\u00c3\u00a4nes, ilmselt seep\u00c3\u00a4rast on mu eriliseks lemmikuks Tetsmann, kelle kangekaelse topise sket\u00c5\u00a1 on \u00c3\u00b5htu \u00c3\u00bcks \u00c3\u00a4gedamaid.<\/p>\n Ja kohati haarab \u00e2\u20ac\u017eTahe\u00e2\u20ac\u0153 j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4gitult endasse. Arktiline moondumine tuulest pillutatud, visade eluniitidega, mis keelduvad r\u00c3\u00a4igetes tingimustes suremast, on v\u00c3\u00b5imas emotsionaalne pauk. Seal sobib kuidagi k\u00c3\u00b5ik, alates pappkastiks muutunud black box<\/em>‘ist kuni polaarrebase keskendunud h\u00c3\u00bcpeteni sugestiivse muusika saatel. NII on vahel nii abstraktne kogemus, et mul pole s\u00c3\u00b5nu oma heameele v\u00c3\u00a4ljendamiseks selle stseeni \u00c3\u00bcle. Keerd nihestab k\u00c3\u00b5ike nii p\u00c3\u00b5hjalikult, et ka pealtn\u00c3\u00a4ha lihtne hetk j\u00c3\u00a4tab s\u00c3\u00b5nad soiku, need m\u00c3\u00b5juvad paar t\u00c3\u00b5lgendusastet kaugemal asuva kategooriana. See on omamoodi koan, kus me ei k\u00c3\u00bcsi, mitu tunnistajat oli kukkuval puul v\u00c3\u00b5i kui k\u00c3\u00b5vasti \u00c3\u00bchek\u00c3\u00a4eline plaksutas. Keerd paneb lavale \u00c3\u00bcksteisele kaela kargavad pabernukud v\u00c3\u00b5i laseb lillebuketil lohistada kohale laua. Kui ma k\u00c3\u00bcsin \u00e2\u20ac\u017eMiks?\u00e2\u20ac\u0153, olen ilmselt esimesest voorust juba l\u00c3\u00a4bi kukkunud. Mulle meeldib see kuulus selgitus, et k\u00c3\u00b5igepealt pead sa m\u00c3\u00a4gesid m\u00c3\u00a4gedeks, p\u00c3\u00a4rast pikka mediteerimist n\u00c3\u00a4ed sa m\u00c3\u00a4gedes enamat ja kui oled j\u00c3\u00b5udnud p\u00c3\u00a4ris l\u00c3\u00b5ppu, pead neid j\u00c3\u00a4lle m\u00c3\u00a4gedeks. See pikk ring tuleb k\u00c3\u00a4ia l\u00c3\u00a4bi iga NII sket\u00c5\u00a1i juures. Alguses on nukrale laulule viipekeeles t\u00c3\u00b5lgendust pakkuvad tagumikud lihtsalt tagumikud, siis n\u00c3\u00a4en neis enamat, seej\u00c3\u00a4rel taas tagumikke. Ainult tahet on vaja. Polegi tarvis k\u00c3\u00bcsida, kas ja miks. Kui tahan, saan ise ka aru. V\u00c3\u00b5i siis ei saa.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" (Ilmus Sirbis 3.11.17) Renate Keerd on kohati brutaalselt aus: uuslavastuse nimi on uuslavastus. Ma saan sellest t\u00c3\u00a4iesti aru, m\u00c3\u00b5nele luuletusele ei ole ka pealkirja vaja, sisu r\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4gib enda eest. Lavastusele esietendusega leitud hilisem nimetus \u00e2\u20ac\u017eTahe\u00e2\u20ac\u0153 v\u00c3\u00b5ib olla vabalt nii t\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6pealkiri kui huupi s\u00c3\u00b5naraamatust leitud kirje. Sama h\u00c3\u00a4sti sobiks sinna \u00e2\u20ac\u017eLoomus\u00e2\u20ac\u0153 v\u00c3\u00b5i \u00e2\u20ac\u017eMeil on palju krabisevat\u00e2\u20ac\u0153, […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[],"class_list":["post-1410","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-teater"],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1410","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1410"}],"version-history":[{"count":1,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1410\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1411,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1410\/revisions\/1411"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1410"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1410"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1410"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
\nAga Keerdil on mingi k\u00c3\u00a4ekiri, mingi seletamatu \u00e2\u20ac\u017eei mina tea, mis\u00e2\u20ac\u0153, nagu prantslased \u00c3\u00bctlevad, mis ei lase kaua k\u00c3\u00b5rvale vaadata ja mossitada. Ikka kisub pilgu tagasi lavale ja j\u00c3\u00a4rgmine sket\u00c5\u00a1 tirib kas v\u00c3\u00b5i v\u00c3\u00a4ev\u00c3\u00b5imuga uuesti ree peale. Kuigi ma ei tea, kui palju materjalist s\u00c3\u00bcnnib koost\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6 k\u00c3\u00a4igus ja tantsijate kontrolli all, m\u00c3\u00b5jub \u00c3\u00bcleval puldis istuv Keerd nagu nukumeister, kes juhib lisaks valgusele ja helile ka tantsijaid. Nende kehad on shuffle<\/em>‘i peal, neid lohistatakse \u00c3\u00bchest kohast teise, l\u00c3\u00bckatakse \u00c3\u00bcksteise peale ja vahele, nihutatakse ja p\u00c3\u00b5imitakse teinekord ehmatavate nurkade alla. <\/p>\n