Eelmisel aastal k\u00c3\u00b5ndis Pennsylvania osariigis altari ette pruut, keda viis sinna kombekohaselt tema isa. \u00c3\u2022igemini, surrogaatkeha. T\u00c3\u00a4psemalt \u00c3\u00b6eldes, isa s\u00c3\u00bcdame saanud v\u00c3\u00b5\u00c3\u00b5ras mees. See on keeruline lugu: isa sai surma, tema s\u00c3\u00bcdame sai endale \u00c3\u00bcks eakas mees, too tuli doonori t\u00c3\u00bctre palvel viimast altari ette viima. Aga saab ka palju keerulisemalt. Mis siis, kui v\u00c3\u00b5\u00c3\u00b5ra mehe kehas oleks olnud isa teadvus? Descartes k\u00c3\u00b6hatab siinkohal t\u00c3\u00a4hendusrikkalt. Ja kuigi ma ei tea, kas n\u00c3\u00a4idendi autor Siret Campbell on kartesiaan, on \u00e2\u20ac\u017eBeatrice\u00e2\u20ac\u0153 vaieldamatult \u00c3\u00bcsna filosoofiline tekst. Au ja kiitus Ain M\u00c3\u00a4eotsale, et see m\u00c3\u00b5jub ka filosoofilise lavastusena, k\u00c3\u00b5ik suhted ja keerdk\u00c3\u00a4igud on ontoloogilistes k\u00c3\u00b6idikutes. M\u00c3\u00b5tlen, j\u00c3\u00a4relikult olen? Nii sai m\u00c3\u00b5elda ainult enne digitaalset ajastut. Veel pole k\u00c3\u00a4es see aeg, kus k\u00c3\u00b5ike saaks digiteerida ja inimene teeks varukoopaid mitte ainult oma failidest, vaid ka s\u00c3\u00bcnapsitest, aga s\u00c3\u00bcda \u00c3\u00bctleb, et kaugel see enam pole. Vajab ilmselt mingit l\u00c3\u00a4bimurret ja eksponentsiaalset h\u00c3\u00bcpet, kuid tuletagem meelde, et veel sada aastat tagasi oli raadio imede ime.<\/p>\n
Mitte, et ma kardaks tulevikku. Inimkonna saab ilmselt laias laastus jagada kaheks: \u00c3\u00bched on need, kes usuvad, et liigume kuristiku suunas, teised leiavad, et mitte aeg pole liigestest lahti, vaid j\u00c3\u00a4rjekordsel p\u00c3\u00b5lvkonnal on vanus k\u00c3\u00a4tte j\u00c3\u00b5udnud. Ema (Liina Tennosaar) kui ainus, \u00c3\u00bctleme, noortest vanem inimene laval esindabki loomup\u00c3\u00a4raselt seda hirmu, seda \u00c3\u00bcrgset kartust noorte m\u00c3\u00b5tlematuse ja tormakuse ees. Kuidas sa taandad inimese nullideks ja \u00c3\u00bchtedeks? Kuidas sa taandad iseloomu biokeemiale? Sama on huumoriga: kuidas sa selgitad AI-le, mis asi on sarkasm? \u00c3\u0153tled n\u00c3\u00a4iteks oma nutikodu juhtivale AI-le: ait\u00c3\u00a4h, see on k\u00c3\u00bcll sobiv laul praeguseks hetkeks. Kuidas AI teab, et sa teed nalja?<\/p>\n
Iseenesest on digitaalse ajastu ja futurismi (k\u00c3\u00bcberpunk ei ole surnud!) k\u00c3\u00a4sitlemine laval mulle v\u00c3\u00a4ga s\u00c3\u00bcdantsoojendav, kuna Tartu Teatrilaboris vehkisime projitseeritud, laivis muutuvate digitaustadega juba 15 aastat tagasi. Seda m\u00c3\u00b5nusam n\u00c3\u00a4ha, et arenenud on nii tehnoloogia kui selle laval kasutamise v\u00c3\u00b5imalused. Kuigi \u00e2\u20ac\u017eBeatrice’i\u00e2\u20ac\u0153 h\u00c3\u00a4kkimistseen meenutab endiselt Hollywoodi ettekujutust karismaatilistest, \u00c3\u00bcberlahedatest arvutigeeniustest, kes ripuvad skripte jooksutades miskip\u00c3\u00a4rast \u00c3\u00b5hus. V\u00c3\u00b5imalik, et tegemist oli ka teadliku, eneseiroonilise viitega sellistele \u00c5\u00a1ed\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6vritele nagu \u00e2\u20ac\u017eHackers\u00e2\u20ac\u0153 ja \u00e2\u20ac\u017eSwordfish\u00e2\u20ac\u0153 v\u00c3\u00b5i siis sama hipsterliku 80-ndate feti\u00c5\u00a1iga, mis Campbelli tulevikus end ilmutab.<\/p>\n
Tuleviku-noorte valmisolek end digiajastusse \u00c3\u00bcmber konvertida on kontekstuaalselt arusaadav, aga tekitab ikkagi \u00c3\u00b5\u00c3\u00b5vastust. See, kui praegusest haledast AI-st saab kord ehtne tehisintellekt, ei ole t\u00c3\u00a4pselt sama tulemusega kui see, kui elusast, erroritest kubisevast ja vastuoludest moondunud bioj\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4tmest saab tehisintellekt. Kas t\u00c3\u00b5esti ei tule sealt mingit pagasit kaasa? Nii et empiirika ka veel: kas armastama programmeeritud tehisintellekt armastab t\u00c3\u00a4pselt samamoodi kui bioj\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4tmena armastust kogenud tehisintellekt? Ei julge k\u00c3\u00bcll p\u00c3\u00a4ris Campbelli ametlikuks esindajaks hakata, aga n\u00c3\u00a4idendi p\u00c3\u00b5hjal j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4b mulje, et pigem ta seda ei usu. Mingi m\u00c3\u00a4rgi saame siin maailmas elades k\u00c3\u00bclge ja see ei kustu \u00c3\u00a4ra ka siis, kui oleme nullid ja \u00c3\u00bched kusagil dantelikus puhastuspimeduses.<\/p>\n
Ja seesama teadmatus tehisintellekti lihalikust minevikust, patusest maisest elust, see vaevab ka noorpaare. Isegi praegu on k\u00c3\u00b5he, kui sulle siirdatakse midagi. Julge on inimene, kes ei taha teada, kellelt p\u00c3\u00a4rineb tema maks v\u00c3\u00b5i s\u00c3\u00bcda v\u00c3\u00b5i neer. Oleme loomult paranoilised ja ilmselt p\u00c3\u00b5hjusega, evolutsioonilises m\u00c3\u00b5ttes. See, et ema v\u00c3\u00b5i s\u00c3\u00b5branna (Linda Kolde) neid kahtlusi j\u00c3\u00a4rjekindlalt ja m\u00c3\u00b5nusa afektiga serveerivad, teeb nad pigem inimlikumaks kui v\u00c3\u00b5\u00c3\u00b5ramaks. N\u00c3\u00a4itlejate m\u00c3\u00a4ng on \u00c3\u00bcldse t\u00c3\u00b5eliselt nauditav ja t\u00c3\u00a4pne, mingit ujumist minu oskamatu silm ei n\u00c3\u00a4e. K\u00c3\u00b5ige m\u00c3\u00b5jusamalt j\u00c3\u00a4id meelde diivanil \u00c5\u00a1okis istuva Tomi (Priit Strandberg) ahastuslained ja uues elus esimesi samme tegeva Beatrice’i (K\u00c3\u00a4rt Tammj\u00c3\u00a4rv) valu, kui tema pere ja s\u00c3\u00b5brad ka parima tahtmise korral kohtlevad teda igavesti v\u00c3\u00b5\u00c3\u00b5raks m\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4ratud l\u00c3\u00a4hedasena.<\/p>\n
\u00c3\u0153hest k\u00c3\u00bcljest on ekstaatiline tunda, et sa tulid tagasi, sa oled j\u00c3\u00a4lle olemas. Teisest k\u00c3\u00bcljest on see olemise talumatu kergendus \u00e2\u20ac\u201c me pole ehitatud teadmisega, et elame p\u00c3\u00a4rast surma maakeral t\u00c3\u00a4pselt samas vormis edasi. J\u00c3\u00a4tame religioonid k\u00c3\u00b5rvale, need n\u00c3\u00a4evad ette kas paremat elupaika v\u00c3\u00b5i teist liiki, ma ei tea \u00c3\u00bchtki, mis s\u00c3\u00a4testaks, et \u00e2\u20ac\u017esurma j\u00c3\u00a4rel j\u00c3\u00a4tkab isik elu sama liigi esindajana samas kohas, kus ta enne elas\u00e2\u20ac\u0153. Seep\u00c3\u00a4rast on Campbelli m\u00c3\u00b5tteharjutus intrigeeriv. Mis tunne oleks \u00c3\u00a4rgata ellu ja avastada end omamoodi virtuaalreaalsuses, kus sinu teadvus kontrollib t\u00c3\u00a4iesti v\u00c3\u00b5\u00c3\u00b5rast keha ja sa ise oled mingis otsata pimeduses ega n\u00c3\u00a4e ennast? Karta on, et esimesed sellisel viisil edasi elavad inimesed l\u00c3\u00a4hevad \u00c3\u00bcsna ruttu hulluks, kuna nad hakkavad kahtlustama, et Descartes’i deemon pole mitte ainult olemas, vaid kannab ka lipsu ja Life Energy Innovationsi visiitkaarti. Kui Tom ja teised pole kindlad, millega Kristi (Marian Heinat) uus keha varasemas elus tegeles, kuidas saaks Kristi teadvus olla kindel, et surmale j\u00c3\u00a4rgnenud elu pole mitte kuritahtlik illusioon ja tahtlik, sadistlik meelepete \u00e2\u20ac\u201c teiste s\u00c3\u00b5nadega, p\u00c3\u00b5rgu?<\/p>\n
Surm on hetkel veel p\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6rdumatu. Arvutim\u00c3\u00a4ngudes, jah, seal saad k\u00c3\u00bcll v\u00c3\u00b5tta salvestatud seisundi ja j\u00c3\u00a4tkata sealt uuesti. Tegid r\u00c3\u00a4nga vea, l\u00c3\u00a4ksid \u00c3\u00bclbeks k\u00c3\u00a4tte \u00e2\u20ac\u201c pole hullu, j\u00c3\u00a4ta \u00c3\u00b5ppetund meelde ja m\u00c3\u00a4ngi olukord uuesti l\u00c3\u00a4bi. Kas ma j\u00c3\u00a4taks kasutamata v\u00c3\u00b5imaluse ennast pealtn\u00c3\u00a4ha ohutult \u00c3\u00a4ra salvestada, kui ees oleks m\u00c3\u00b5nev\u00c3\u00b5rra ohtlik olukord, n\u00c3\u00a4iteks lennureis v\u00c3\u00b5i s\u00c3\u00b5it \u00c3\u00b6isel maanteel? Ei usu, et j\u00c3\u00a4taks. Seep\u00c3\u00a4rast on raske s\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcdistada noort tulevast ema. Kui on v\u00c3\u00b5imalus ja s\u00c3\u00bcda muretseb, on v\u00c3\u00a4ga raske \u00c3\u00b6elda \u00c3\u00a4ra. Hirmus kiusatus on t\u00c3\u00b5mmata Kristi ja Tomi \u00c3\u00a4gedast vaidlusest paralleel vaktsiiniteemani: meid on kolm, sa pead m\u00c3\u00b5tlema ka lapse peale ja nii edasi. Aga ma igaks juhuks ei t\u00c3\u00b5mba. Salvestaks enne \u00c3\u00a4ra, teema v\u00c3\u00b5ib minna tuliseks.<\/p>\n
Ent m\u00c3\u00b5nes m\u00c3\u00b5ttes ongi t\u00c3\u00a4nap\u00c3\u00a4eva noortel ja tegusatel palju rohkem valikuid ja kuigi elu on kergem, on need valikud raskemad. Vanasti oli t\u00c3\u00bckk tegu, et j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4da ellu. Kui sa n\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcd tead, et v\u00c3\u00b5id oma peret kindlustada, vaktsineerida, v\u00c3\u00a4idetavalt ohutuma transpordiviisiga liigutada, v\u00c3\u00a4idetavalt turvalisemasse \u00e2\u20ac\u201c ent kallimasse \u00e2\u20ac\u201c autosse paigutada, aga ei tee seda, kas sa siis ohustad oma l\u00c3\u00a4hedasi sihilikult? Kas kindlustamata, vaktsineerimata, volvostamata j\u00c3\u00a4tmine on m\u00c3\u00b5ttekuritegu v\u00c3\u00b5i mitte? Veel pole, sest panused on madalad. Tuleviku kohta ei julge midagi lubada.<\/p>\n
Ometi pole tehnoloogia k\u00c3\u00b5ikv\u00c3\u00b5imas, erroreid tuleb ette liigagi palju, ilmselt ka edaspidi. Kui su kodu on nutikas nagu praegune telefon, peab kartma ka seda, et maja jookseb kokku ja tapeedile tuleb teha restart. Ehk on just see p\u00c3\u00b5hjuseks, miks noored hakivad toitu vana kooli meetodi j\u00c3\u00a4rgi, mitte ei k\u00c3\u00a4si kodul seda ise teha. V\u00c3\u00b5ib muidugi olla, et laval on tolle \u00c3\u00bchiskonna hipsterid, kes suhtuvad toidu valmistamisesse samamoodi nagu mina suhtun kohvisse, kui ma seltskonna ilkumise saatel oma k\u00c3\u00a4siveskit k\u00c3\u00a4ian. Masinaga saaks kiiremini, aga k\u00c3\u00a4sitsi tundub justkui \u00c3\u00a4gedam. <\/p>\n
Ja pealegi pole praegune tehnoloogia veel praegu kaugeltki nii siidine ja sujuv kui lavatulevikus. Noorpaari robotbeebi on t\u00c3\u00bcki konteksti ja temaatikat arvestades oma androidih\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4lse nutuga k\u00c3\u00bcll nunnu, aga Vanemuise robotlava ei ole nunnu. Kuigi, kui suures majas lavastatakse kunagi mingit tehases toimuvat t\u00c3\u00bckki, saaks seda akside ja horisontide k\u00c3\u00a4rinat ja m\u00c3\u00bcrinat p\u00c3\u00a4ris efektselt \u00c3\u00a4ra kasutada.<\/p>\n
Hetkel j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4b veel peale loodus. Teises vaatuses projektorite ja pro\u00c5\u00beektorite vihkudes vapralt lennanud kirju liblikas tuli kummardamise ajal \u00c3\u00bclbelt tiire tegema ja laskus alles p\u00c3\u00a4rast n\u00c3\u00a4itlejate lahkumist v\u00c3\u00a4sinult eeslavale. V\u00c3\u00b5imalik, et see oli kosmose enda peen s\u00c3\u00b5num: viimane s\u00c3\u00b5na j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4b praegu biomassile. Aga v\u00c3\u00b5ib-olla pole me tegemas muud, kui liikumas ajarattaga tagasi mingisse algusesse, v\u00c3\u00b5ib-olla oleme j\u00c3\u00b5udmas tagasi ajastusse, kus me kardame eeterlikke h\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4li ja kehatuid vaime, kus inimesed tulevad surnust tagasi ja leinast rusutu kuuleb ikka oma hukkunud armsamat r\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4kimas. Mille poolest erineb \u00c3\u00b5nnetu surma j\u00c3\u00a4rel majaseintesse talletuv koduk\u00c3\u00a4ija nutikodusse salvestatud koduhoidjast? Revenant Kristi on sama segaduses, moondunud ja eksistentsiaalsetes piinades kui sadu aastat tagasi traagiliselt hukkuv inimene, kes j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4b kodus kummitama ja l\u00c3\u00a4hedasi vaevama. Seda, kas saabumas on uus pime ajastu v\u00c3\u00b5i, vastupidi, helge tulevik, peab otsustama iga\u00c3\u00bcks juba ise. Kahjuks v\u00c3\u00b5i \u00c3\u00b5nneks siiski alles tulevikus. Meie lastel on v\u00c3\u00b5ib-olla vaja m\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4rata lepingus \u00c3\u00a4ra, kas nad p\u00c3\u00a4randavad oma j\u00c3\u00a4reltulijatele maamaja ja aktsiate k\u00c3\u00b5rval ka oma teadvuse. Meie aga oleme surmale m\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4ratud.<\/p>\n
Surmam\u00c3\u00b5istetud tervitavad teid, tulevikurahvas!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Eelmisel aastal k\u00c3\u00b5ndis Pennsylvania osariigis altari ette pruut, keda viis sinna kombekohaselt tema isa. \u00c3\u2022igemini, surrogaatkeha. T\u00c3\u00a4psemalt \u00c3\u00b6eldes, isa s\u00c3\u00bcdame saanud v\u00c3\u00b5\u00c3\u00b5ras mees. See on keeruline lugu: isa sai surma, tema s\u00c3\u00bcdame sai endale \u00c3\u00bcks eakas mees, too tuli doonori t\u00c3\u00bctre palvel viimast altari ette viima. Aga saab ka palju keerulisemalt. Mis siis, kui v\u00c3\u00b5\u00c3\u00b5ra […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[],"class_list":["post-1406","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-teater"],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1406","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1406"}],"version-history":[{"count":2,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1406\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1408,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1406\/revisions\/1408"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1406"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1406"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1406"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}