{"id":1402,"date":"2017-06-17T19:59:07","date_gmt":"2017-06-17T16:59:07","guid":{"rendered":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/?p=1402"},"modified":"2017-06-17T19:59:07","modified_gmt":"2017-06-17T16:59:07","slug":"jaalill-kasvuhoones-hedda-gabler-vanemuine","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/?p=1402","title":{"rendered":"J\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4lill kasvuhoones (“Hedda Gabler”, Vanemuine)"},"content":{"rendered":"

(Ilmus 26. mai Sirbis)<\/em><\/p>\n

Kui kuulsin, et \u00e2\u20ac\u017eHedda Gablerit\u00e2\u20ac\u0153 hakkab Vanemuises lavastama Mehis Pihla, tekitas see minus kohe elevust. Kui meenutada kas v\u00c3\u00b5i tema tehtud \u00e2\u20ac\u017eIlus on noorelt \u00e2\u20ac\u00a6\u00e2\u20ac\u0153 lavakeelt, t\u00c3\u00b5otas see \u00c3\u00bcllatust. Postdramatism, performatism, t\u00c3\u00b5ej\u00c3\u00a4rgne ajastu ja mis k\u00c3\u00b5ik veel. Seda ootamatum oli n\u00c3\u00a4ha laval k\u00c3\u00bcllaltki modernistliku maitsega tehtud \u00c3\u00bcpris akadeemilist lavastust. Kuna aga Brian Friel on teinud \u00e2\u20ac\u017eHedda Gableri\u00e2\u20ac\u0153 voolujoonelisemaks ja n\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcdisaegsemaks, timmides keelt v\u00c3\u00a4heke ajakohasemaks ning laiendades paari t\u00c3\u00b5mbega Ibsenil tahtlikult v\u00c3\u00b5i tahtmatult h\u00c3\u00a4maramaks j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4nud t\u00c3\u00a4hendusruumi, on noore lavastaja k\u00c3\u00a4e alt tulnud t\u00c3\u00a4iesti t\u00c3\u00a4nap\u00c3\u00a4evane versioon. Siin pole seda pentsikut k\u00c3\u00b5lapilti, mis hakkab h\u00c3\u00a4irima algup\u00c3\u00a4rase variandi ustavamal j\u00c3\u00a4rgimisel. Nii tuleb ka paremini v\u00c3\u00a4lja vastus k\u00c3\u00bcsimusele, miks peab \u00c3\u00bcldse r\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4kima lugu XIX sajandi v\u00c3\u00a4ikelinna norralatest. On ju tegemist v\u00c3\u00a4gagi ajatu vastasseisuga kivistunud \u00c3\u00bchiskonna ja sisemisest pingest punguva \u00c3\u00bcksikisiku vahel.<\/p>\n

Hedda Gableri tegutsemine m\u00c3\u00b5jub isegi XXI sajandil m\u00c3\u00b5nele ootamatult ja \u00c5\u00a1okeerivalt, aga kas pole asi mitte selles, et meie, p\u00c3\u00b5hjamaalased, oleme luterlikult, v\u00c3\u00a4ikekodanlikult ontlikud inimesed, kes ei armasta ekstsesse? Ent mind ei huvita tegelikult Ibseni Hedda, mind huvitab see omap\u00c3\u00a4rane naine Mehis Pihla ja Piret Laurimaa t\u00c3\u00b5lgenduses. Ibsen j\u00c3\u00a4tab v\u00c3\u00b5imaluse m\u00c3\u00a4ngida Heddat sadistina, julmurina, ps\u00c3\u00bchhopaadina. Siin on leitud aga hoopis teine v\u00c3\u00b5ti, mis m\u00c3\u00b5jub Pihla lavastuses m\u00c3\u00a4rksa vabastavamalt.<\/p>\n

Hedda ei ole sadist, v\u00c3\u00a4hemalt mitte Pihla ja Laurimaa t\u00c3\u00b5lgenduses. Ta ei ole julmur, kes naudib teistele kannatuste tekitamist, v\u00c3\u00b5i ps\u00c3\u00bchhopaat, kes ei saa arugi, et l\u00c3\u00b5butsedes vigastab ta teisi. Omal moel on ta nagu \u00c3\u00a4raspidine v\u00c3\u00bcrst M\u00c3\u00b5\u00c5\u00a1kin, kelle ligimesearmastus on v\u00c3\u00b5tnud lihtsalt pisut pikantsema vormi. Vaadakem kas v\u00c3\u00b5i kohta, kui Hedda ulatab L\u00c3\u00b8vborgile p\u00c3\u00bcstoli: tema olek, tema silmad, tema h\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4l on t\u00c3\u00a4is soojust ja kaastunnet, ta tahab anda v\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4rikale mehele v\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4rika v\u00c3\u00b5imaluse l\u00c3\u00b5petada elu selles masendavas maailmas. Ainsad korrad, kui Laurimaa Hedda l\u00c3\u00a4heb endast v\u00c3\u00a4lja, kattuvad juhtumisi t\u00c3\u00a4pselt nende kordadega, kus \u00c3\u00bcmbritsevad inimesed tema \u00c3\u00bcmber \u00e2\u20ac\u017et\u00c3\u00a4dijulletavad\u00e2\u20ac\u0153 ning ajavad mingit t\u00c3\u00a4iesti argist, kiretut loba. Selle asemel et ilmutada kirge naise vastu, hoiab v\u00c3\u00a4rske abielumees J\u00c3\u00b8rgen Tesman (Karol Kuntsel) oma vaimustuse tuhvlitele. Milline mees teeks seda? Milline \u00c3\u00bclemteener v\u00c3\u00b5i sirge seljaga teenija ohiks ja puhiks, ringutaks k\u00c3\u00a4si ja haliseks? Heddat \u00c3\u00bcmbritsevad v\u00c3\u00a4ikesed-v\u00c3\u00a4ikesed inimesed ja just seep\u00c3\u00a4rast on ta kuri.<\/p>\n

Pihla ja Laurimaa Hedda on aadlik. Ainus aadlik selles keskkonnas. Talle on au, \u00c3\u00b5ilsus ja v\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4rikus \u00c3\u00bclimuslikud. Kui teda lohistataks giljotiini ette, oleks tema viimseks sooviks saada klaas \u00c5\u00a1ampanjat, mitte kirjutada palvekiri oma elu p\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4stmiseks. Hoolitseda tuleb ainult selle eest, et v\u00c3\u00a4limus oleks enne p\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6bli ette varisemist piisavalt nett. Aadlik ei vaja elumuredega toimetulekuks muud kui laetud p\u00c3\u00bcstolit. Kahjuks on Hedda vales kohas, ta on dekadentlik ja luksuslik taim p\u00c3\u00b5hjamaises triiphoones, \u00c3\u00bcmber tublid kurgid ja atsakad tomatid. See on selline keskkond, kus poogitakse kasu nimel ja istutatakse saaki silmas pidades. Lopsakad \u00c3\u00b5ied ja puhtalt esteetilistel kaalutlustel v\u00c3\u00b5rsunud ilu tuleb ressursse silmas pidades v\u00c3\u00a4lja rookida.<\/p>\n

Just see pragmaatiline kartulimaailm ajabki Hedda kihevile. Kus on poeesia? Kus on ilu? Piret Laurimaa tour de force<\/em> v\u00c3\u00a4ljendub laval muuhulgas imet\u00c3\u00a4pselt nendes murdejoontes, mis l\u00c3\u00a4bistavad tema pilku ja palet, kui poeesiast saab porno ja ilus hetk on rikutud. Siin k\u00c3\u00bclmkambris pole armumist ega kirge, on ainult kaine armastus. Ainsad erootilised v\u00c3\u00a4relused selles luteri hullumajas on keelatud ja amoraalsed. Ent Hedda ei astuks \u00c3\u00bcle selle piiri. See oleks juba porduelu ja pornograafia. Aadlik ei karda ilmselt midagi rohkem kui labasust, aga see piir on nii \u00c3\u00b5hk\u00c3\u00b5rn, nii efemeerne.<\/p>\n

On veel kaks kaaslast, kellel on peaaegu et potentsiaali k\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcndida Hedda tasemele, kuid m\u00c3\u00b5lemat veab alt \u00c3\u00bcks saatuslik viga. Assessor Brack on l\u00c3\u00a4bi ja l\u00c3\u00b5hki h\u00c3\u00a4rrasmees, iga toll temast on dekadentlik ja meeldivalt graatsiline. J\u00c3\u00bcri Lumiste t\u00c3\u00b5lgenduses on ta nagu hea konjak, n\u00c3\u00b5tke kui kass ja paheline kui vanapagan ise. Kahjuks on ta aga siniveretu ja see on Hedda silmis lubamatu. Eilert L\u00c3\u00b8vborg (Margus Prangel) seevastu on end vabaks lasknuna k\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcndimas Hedda kujutluseni joovastunud kirjanikust, kelle m\u00c3\u00a4slev veri p\u00c3\u00bchitseb ainult ilu. Ja kui tema pragunev elu viimaks prahvatab Prangeli r\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6gatustes selle tardunud P\u00c3\u00b5hjala nat\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcrmordi taustal, m\u00c3\u00b5jub see v\u00c3\u00a4ga v\u00c3\u00b5imsalt \u00e2\u20ac\u201c see L\u00c3\u00b8vborg on tuline ja ehe, ta ei saa ju sobida fjordide vahele. Kahjuks aga ei usu ta ise oma j\u00c3\u00b5udu ja laskub haletsevasse oijah-mentaliteeti, mis ei passi aadlikule \u00c3\u00bcle\u00c3\u00bcldse.<\/p>\n

Kes siis oleks Heddale lohutuseks? Abikaasa? Oh, see Tesman, Tesman. Jube raske on Karol Kuntselil m\u00c3\u00a4ngida teda meeldivaks, ta juba on selline, et saab meeldida vaid vanaemadele. Tubli, t\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6kas poiss, kes ei tea midagi \u00c3\u00b6istest asjadest. Tesman on see masendav vektor s\u00c3\u00bcnnist surmani, kelle elu m\u00c3\u00b5tteks on s\u00c3\u00a4ilitada armsate tuhvlite m\u00c3\u00a4lestust, kelle hinguseks on kampri\u00c3\u00b5li ja kummelitee. Kui aadliku murelahenduseks on p\u00c3\u00bcstol, siis Tesmanil t\u00c3\u00b5en\u00c3\u00a4oliselt vanaema kootud sall ja villased sokid.<\/p>\n

Niisiis pole parata, et Hedda kalestub selles kasvuhoones kiviks. Ja kui tema k\u00c3\u00b5rval on sellised purakad nagu L\u00c3\u00b8vborg ja Brack, ei j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4 teistele palju man\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6verdamisruumi. Haprad naised Berte (Ene J\u00c3\u00a4rvis) ja Thea Elvsted (Maria Annus) p\u00c3\u00b5rkuvad j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4k\u00c3\u00b5vade karakterite vahel nagu kuulim\u00c3\u00a4ngulaual, neil ei n\u00c3\u00a4i olevat mingit v\u00c3\u00b5imu oma trajektoori \u00c3\u00bcle. Ainult halastamatute suunajate teha on see, millises augus nad l\u00c3\u00b5petavad. Mis aga puudutab vaest t\u00c3\u00a4di Jullet (K\u00c3\u00bclliki Saldre), siis tema on \u00c3\u00bcldse k\u00c3\u00bclaline teisest ajastust (ka m\u00c3\u00a4ngustiililt). Tema ilmumine ajab Hedda arusaadavalt nii endast v\u00c3\u00a4lja, et too v\u00c3\u00b5iks ronida m\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6da kasvuhoonet meenutavaid seinu \u00c3\u00bcles, kui see oleks vaid s\u00c3\u00bcnnis.<\/p>\n

Kui keskkond on tardunud ja \u00c3\u00a4ra kuivanud, kui kogu see nat\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcr on l\u00c3\u00a4binisti mort, ei j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4gi \u00c3\u00bcle muud \u00e2\u20ac\u201c tuleb h\u00c3\u00a4vitada. H\u00c3\u00a4vingus on ilu, kui h\u00c3\u00a4ving on j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4nud ainsaks, mis on ehe. Kui lill enam ei \u00c3\u00b5itse, tuleb see juurtega v\u00c3\u00a4lja kiskuda. Kui kire aseaineks on j\u00c3\u00b5uetus raevus \u00c3\u00b5isi rebida ja purustada, olgu nii. M\u00c3\u00b5ned v\u00c3\u00a4idavad, et Hedda on frigiidne. Vaidlen vastu. Pihla ja Laurimaa Hedda ei ole frigiidne, tema hoiak on frigiidne. Hedda vajab lihtsalt vabastavat, tulist ja kirglikku, hellitavat ja ajatut kogemust, mis kinnitaks talle, et elu on elamist v\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4rt. Seda ei tule. Kuid lasu s\u00c3\u00a4hvatus on k\u00c3\u00b5ike muud kui frigiidne. Oma eituses ongi see elu jaatus \u00e2\u20ac\u201c kui l\u00c3\u00b5petada elu, siis vaid seep\u00c3\u00a4rast, et see polnud elu. See kulges keskkonnas, kus oli kit\u00c5\u00a1, surnud ilu, elav laip, mida kutsutakse m\u00c3\u00b5istlikuks \u00c3\u00bchiskonnaks. Kus elu kulgeb nii vihale ajavalt ettearvatavalt, et k\u00c3\u00b5rvalekaldumine pole lubatud ega s\u00c3\u00bcnnis. Noore daami trajektoor on piinliku t\u00c3\u00a4psusega paika pandud, tema maitse ja keskkond kirjutatud ette kokkulepitud traditsioonide poolt ning iga k\u00c3\u00b5ikumine selles on ohtlik ja vajab sekkumist. Kumb on siin haige \u00e2\u20ac\u201c Hedda v\u00c3\u00b5i \u00c3\u00bchiskond?<\/p>\n

Tuletagem meelde, mida t\u00c3\u00a4hendab s\u00c3\u00b5na \u00e2\u20ac\u017ekli\u00c5\u00a1ee\u00e2\u20ac\u0153. See ongi ju valmis treitud mall, millega saab mugavalt l\u00c3\u00bc\u00c3\u00bca puhtale lehele tuttava, traditsioonilise ja \u00c3\u00b5igesti h\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4lestava s\u00c3\u00bcmboli. Kogu see norra v\u00c3\u00a4ikekodanlik \u00c3\u00bchiskond koosneb kli\u00c5\u00a1eedest, mis dikteerivad t\u00c3\u00a4pselt nii inimese elu kui ka lillede paigutust. Hedda aga j\u00c3\u00a4lestab kli\u00c5\u00a1eesid rohkem kui midagi muud, ta vajub katatooniasse, kui Tesman reageerib \u00e2\u20ac\u017er\u00c3\u00b5\u00c3\u00b5msale uudisele\u00e2\u20ac\u0153 ettearvatult ja kargab seda valust halvatud nukknaist, viljastades teda turvaliste traditsioonidega. Kogu see patramine tulevase lapse nimedest surub iga s\u00c3\u00b5naga nuku kehasse uue n\u00c3\u00b5ela. Sel hetkel on Laurimaa Hedda \u00c3\u00bcletamas k\u00c3\u00b5hedust tekitavat piiri inimese ja nuku vahel, tema pilk on klaasistunud ja passiivne keha vappub ogaraks l\u00c3\u00a4inud mehikese all.<\/p>\n

Vahest on just Pihla ja Laurimaa t\u00c3\u00b5lgendus Heddast kui nuku sisse vangistatud elavast vaimust see, mis teeb Vanemuise \u00e2\u20ac\u017eHedda Gableri\u00e2\u20ac\u0153 nii k\u00c3\u00b6itvaks. V\u00c3\u00b5i on asi lihtsalt Laurimaa suurep\u00c3\u00a4rases m\u00c3\u00a4ngus. Sest, olgem ausad, see n\u00c3\u00a4idend on \u00c3\u00bcles ehitatud nii, et kui Hedda ei m\u00c3\u00a4ngi v\u00c3\u00a4lja, pole ka lavastust. Kogu n\u00c3\u00a4idend keerleb \u00c3\u00bche naise \u00c3\u00bcmber ja tema m\u00c3\u00b5istmiseks antud v\u00c3\u00b5ti m\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4rab \u00c3\u00a4ra selle, kas asi \u00c3\u00b5nnestub v\u00c3\u00b5i mitte. Praegusel juhul pole \u00c3\u00b5nnestumises kahtlustki.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

(Ilmus 26. mai Sirbis) Kui kuulsin, et \u00e2\u20ac\u017eHedda Gablerit\u00e2\u20ac\u0153 hakkab Vanemuises lavastama Mehis Pihla, tekitas see minus kohe elevust. Kui meenutada kas v\u00c3\u00b5i tema tehtud \u00e2\u20ac\u017eIlus on noorelt \u00e2\u20ac\u00a6\u00e2\u20ac\u0153 lavakeelt, t\u00c3\u00b5otas see \u00c3\u00bcllatust. Postdramatism, performatism, t\u00c3\u00b5ej\u00c3\u00a4rgne ajastu ja mis k\u00c3\u00b5ik veel. Seda ootamatum oli n\u00c3\u00a4ha laval k\u00c3\u00bcllaltki modernistliku maitsega tehtud \u00c3\u00bcpris akadeemilist lavastust. Kuna aga […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[],"class_list":["post-1402","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-teater"],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1402","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1402"}],"version-history":[{"count":1,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1402\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1403,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1402\/revisions\/1403"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1402"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1402"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1402"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}