{"id":1400,"date":"2017-05-15T13:37:38","date_gmt":"2017-05-15T10:37:38","guid":{"rendered":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/?p=1400"},"modified":"2017-05-15T13:37:38","modified_gmt":"2017-05-15T10:37:38","slug":"krappi-viimane-vint-sumfoonia-uhele-allegro-con-moto-tartu-uus-teater","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/?p=1400","title":{"rendered":"Krappi viimane vint (“S\u00c3\u00bcmfoonia \u00c3\u00bchele. Allegro con moto”, Tartu Uus Teater)"},"content":{"rendered":"

(Ilmus 5. mai Sirbis)<\/em><\/p>\n

Tartu Uus teater (TUT) on pikka aega viljelnud stiili, mille epiteedid asetavad TUTi Venni diagrammil kahe suure s\u00c3\u00b5\u00c3\u00b5ri, \u00e2\u20ac\u017eeestluse\u00e2\u20ac\u0153 ja \u00e2\u20ac\u017eanal\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcsi\u00e2\u20ac\u0153 keskele. Just nimelt seal keskel p\u00c3\u00bcsides on TUT (v\u00c3\u00b5i selle egiidi all etendunud lavastused) olnud k\u00c3\u00b5ige tugevam(ad). Niipea kui teater hakkab tasakaalupunktil k\u00c3\u00b5ikuma ja kaldub kas eestluse v\u00c3\u00b5i anal\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcsi poole, asub h\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4buma ka sisestusj\u00c3\u00b5ud. Ometi pole k\u00c3\u00bcsimus kunagi tehnilises teostuses v\u00c3\u00b5i n\u00c3\u00a4itlejameisterlikkuses, asi on pigem peenh\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4lestuses, millega v\u00c3\u00b5ib instrumendi k\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4nata nii lobeda funki kui ka hingestatud klassika poole. Minu arvates on TUT muhedam, kui majast kaigub funki, sellist hingekeeltel m\u00c3\u00b5nuga pr\u00c3\u00b5mmivat r\u00c3\u00bctmi, mis paneb eestlase jalad tatsuma. Kui asi l\u00c3\u00a4heb rohkem nostalgilis-arheoloogiliseks, on oht kaotada \u00c3\u00a4ra see anal\u00c3\u00bc\u00c3\u00bctiline pool, mis on muidu rosinaks rahvap\u00c3\u00a4rases kakukeses.<\/p>\n

Ardo Ran Varrese lavastatud \u00e2\u20ac\u017eS\u00c3\u00bcmfoonia \u00c3\u00bchele. Allegro con moto<\/em>\u00e2\u20ac\u0153 on \u00c3\u00bchemeheorkester ja see orkester on Aleksander Eelmaa kehastuses iseenesest suurep\u00c3\u00a4rane. Eelmaa on selline n\u00c3\u00a4itleja, et kui ta lavale ilmub, on mul juba hea olla. Tema j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4gitus ja kirg-line k\u00c3\u00b5-ne-le-mine haarab kaasa ning k\u00c3\u00a4ivitab empaatia ka siis, kui ma ei pruugi n\u00c3\u00b5ustuda sellega, millest ta k\u00c3\u00b5neleb. Sellest ka ebak\u00c3\u00b5la. Kui tavaliselt s\u00c3\u00bcveneb TUT meditatiivselt eestlase hinge ning silmitseb ja vaatleb seda seestpoolt, justkui peegeldust rahvuskehandi sisepinnal, siis \u00e2\u20ac\u017eS\u00c3\u00bcmfoonia \u00c3\u00bchele\u00e2\u20ac\u0153 \u00c3\u00bcritab pealtn\u00c3\u00a4ha h\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4lestada publikut Eelmaa dirigeerimisel Nende vastu. Need Nemad, keda Meie siia ei taha, on \u00c3\u00bchest k\u00c3\u00bcljest k\u00c3\u00bcll nimetud v\u00c3\u00b5\u00c3\u00b5rad \u00e2\u20ac\u201c Eelmaa ei v\u00c3\u00b5ta h\u00c3\u00a4rrasmehena minu m\u00c3\u00a4letamist m\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6da kordagi nende rahvuste v\u00c3\u00b5i uskude nimetusi suu sisse \u00e2\u20ac\u201c, kuid muezzin<\/em>\u00e2\u20ac\u2122i kutse palvele v\u00c3\u00b5i m\u00c3\u00a4rks\u00c3\u00b5nad \u00e2\u20ac\u017eNKVD\u00e2\u20ac\u0153 ja \u00e2\u20ac\u017ek\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcditamine\u00e2\u20ac\u0153 ei j\u00c3\u00a4ta suurt kahtlust, kellest on jutt. Need on need Nemad, kes on rikkunud ja vaenanud eestlust juba eelmistel sajanditel. N\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcd tekib veel kuri kahtlus, et kui me kohe ei tegutse, on tulevik lisaks araabiakeelne.
\nEelmaa kehastatud Johannes Krapp on \u00c3\u00a4rev, meeleheitel, pahur, kartlik. Piduliku s\u00c3\u00bcndmuse t\u00c3\u00a4histamiseks lauda istudes paneb ta k\u00c3\u00a4ed viivuks kokku, et \u00c3\u00b6elda enne einestamist t\u00c3\u00a4nupalve, aga ei julge \u00e2\u20ac\u201c kas \u00c3\u00bchiskond ei luba? Tahaks ilmselt \u00c3\u00b6elda v\u00c3\u00a4lja, et kas te siis t\u00c3\u00b5esti ei n\u00c3\u00a4e, kuhu me suundume, aga ei julge \u00e2\u20ac\u201c kas riik ei luba? Krapp elab m\u00c3\u00a4lestustes, tema silmad t\u00c3\u00b5mbuvad niiskeks nende suurkujude peale, kes julgesid. Kes tsaariajal v\u00c3\u00b5i n\u00c3\u00b5ukogude perioodil tagusid Eesti rauda, kuni see kuumenes. Kes olid k\u00c3\u00b5ik ju religioossed (t\u00c3\u00a4hendab, kristlikud) inimesed, nagu ta r\u00c3\u00b5hutab. Krapp on \u00c5\u00a1oki \u00c3\u00a4\u00c3\u00a4rel ajaloo ingel, kes taganeb vaarudes kuhugi m\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4ramatusse tulevikku ja n\u00c3\u00a4eb ahastuses, et k\u00c3\u00b5ik tema \u00c3\u00bcmber laguneb. K\u00c3\u00b5ik see, mis on olnud hea, puhas ja \u00c3\u00b5ilis, t\u00c3\u00b5eline vaimuaristokraatia. Viisaka inimesena ei \u00c3\u00bctle Krapp, kes on s\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcdi ja mida teha, pigem laulab ta eleegiat \u00c3\u00bche ajastu h\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4bumisele, \u00c3\u00b5htumaa loojumisele. See on sarnane Stefan Zweigi j\u00c3\u00a4relh\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcdega, ka tema meenutas vaimuhiiglasi, kes oskasid poognate kaupa \u00c3\u00b6elda peast luulet ja komponeerisid sundimatult s\u00c3\u00bcmfooniaid.
\nAinult et Zweigi j\u00c3\u00a4rel maailm ei l\u00c3\u00b5ppenud, kultuur samuti mitte. Veelgi enam, m\u00c3\u00b5ned hakkasid v\u00c3\u00a4itma, et neid rangete klassikaliste vormidega marmornarratiive pole kunagi eriti olnudki. Et t\u00c3\u00b5de on relatiivne ja s\u00c3\u00b5ltub suuresti vastava ajastu hegemooniast. Seda juttu on muidugi kuuldud palju ja nii m\u00c3\u00b5negi uusmodernisti arust n\u00c3\u00b5rkemiseni. Aga pole muret, postmodernism saabki \u00e2\u20ac\u017eS\u00c3\u00bcmfoonias \u00c3\u00bchele\u00e2\u20ac\u0153 oma koosa k\u00c3\u00a4tte. Appi tulevad nii Aristoteles kui ka ajalugu. Ometi on mingi kuri iva sellest hirmsast relatiivsus\u00c3\u00b5petusest j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4nud \u00c3\u00bchiskonda idanema. Ei k\u00c3\u00b5la enam t\u00c3\u00a4nap\u00c3\u00a4eval l\u00c3\u00a4binisti usutavalt see, et enne oli k\u00c3\u00b5ik hea, n\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcd aga on k\u00c3\u00b5ik \u00c3\u00bcks sodi, nagu Krapp meelepahaga \u00c3\u00bctleb.
\nSee kuldajastu mandumine korratuseks, kus head kultuuri enam pole ja iga patt on lubatud, sobib TUTi lavale ainult seet\u00c3\u00b5ttu, et Eelmaa esitab veenvalt \u00c3\u00bche vana mehe nostalgiat ja hirmu tuleviku ees. V\u00c3\u00a4ga tahaks, et see piirduks selle konkreetse tegelasega, sest oleks kurb, kui TUT keeraks edaspidi \u00e2\u20ac\u201c kas v\u00c3\u00b5i egiidi all esinenud k\u00c3\u00bclaliste kaudu \u00e2\u20ac\u201c vindi veel \u00c3\u00bche korra peale ja laiendaks visiooni \u00c3\u00bcle\u00c3\u00bcldisemalt. Suunaks selle absoluudi tagasituleku, t\u00c3\u00b5e ja \u00c3\u00b5iguse restauratsiooni k\u00c3\u00b5igisse rahvusliku k\u00c3\u00b5laga lavastustesse. Siis on k\u00c3\u00bcll oht, et k\u00c3\u00a4ib kr\u00c3\u00b5ks, keeratakse \u00c3\u00bcle ja libisetakse rahvuskonservatismi. \u00c3\u201ergem unustagem, et ka P\u00c3\u00a4tsu peopesadest tuli aaloesalvi, nagu hoiatab Andrus Kivir\u00c3\u00a4hk. \u00c3\u0153hel hetkel pole see enam naljakas.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

(Ilmus 5. mai Sirbis) Tartu Uus teater (TUT) on pikka aega viljelnud stiili, mille epiteedid asetavad TUTi Venni diagrammil kahe suure s\u00c3\u00b5\u00c3\u00b5ri, \u00e2\u20ac\u017eeestluse\u00e2\u20ac\u0153 ja \u00e2\u20ac\u017eanal\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcsi\u00e2\u20ac\u0153 keskele. Just nimelt seal keskel p\u00c3\u00bcsides on TUT (v\u00c3\u00b5i selle egiidi all etendunud lavastused) olnud k\u00c3\u00b5ige tugevam(ad). Niipea kui teater hakkab tasakaalupunktil k\u00c3\u00b5ikuma ja kaldub kas eestluse v\u00c3\u00b5i anal\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcsi poole, […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[],"class_list":["post-1400","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-teater"],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1400","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1400"}],"version-history":[{"count":1,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1400\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1401,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1400\/revisions\/1401"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1400"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1400"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1400"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}