{"id":1360,"date":"2017-02-24T13:43:51","date_gmt":"2017-02-24T10:43:51","guid":{"rendered":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/?p=1360"},"modified":"2017-02-25T13:45:09","modified_gmt":"2017-02-25T10:45:09","slug":"kultuurilised-kihistused-rahvuslikus-kastmes-praktiline-eesti-ajalugu-tartu-uus-teater","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/?p=1360","title":{"rendered":"Kultuurilised kihistused rahvuslikus kastmes (&#8220;Praktiline Eesti ajalugu&#8221;, Tartu Uus Teater)"},"content":{"rendered":"<p>Tartu Uus Teater on ilmselgelt v\u00c3\u00b5tnud oma missiooniks eestluse lihakeha lahkamise, et leida seda pelglikku hingekest, kohavaimu. Ent kui l\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4nemaine l\u00c3\u00a4henemine suhtuks sellesse \u00c3\u00bclesandesse kirgliku ja kirurgilise sekkumisena, on TUT-i t\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6meetod m\u00c3\u00a4rksa ugrilikum. Kui saksad maarahva aju l\u00c3\u00b5iguks, m\u00c3\u00b5istmaks selle metsiku ja juhmi orjarahva olemust, n\u00c3\u00bcsiks nad skalpelliga otse sisse, et pingsalt silmitseda ja ratsionaalselt pead murda. TUT k\u00c3\u00a4itub eestlasega nagu kassiga: istub rahulikult paigal, vaatab sihilikult veidi k\u00c3\u00b5rvale, teeb n\u00c3\u00a4gu, et eestlast pole olemaski ja, nagu kassi puhul, hakkab eestlane l\u00c3\u00b5puks huvitunult silmanurgast v\u00c3\u00a4lja ilmuma ja laseb end silitadagi.<!--more--><\/p>\n<p>Sest pole mingit kahtlust, et TUT ei tutista, TUT silitab. Nii palju kui mina m\u00c3\u00a4letan, \u00c3\u00bcritab TUT v\u00c3\u00a4hemalt P\u00c3\u00b5llu lavastustes oma sihtm\u00c3\u00a4rki pigem \u00c3\u00a4ra kuulata ja m\u00c3\u00b5ista, kuigi mitte tingimata \u00c3\u00b5igeks m\u00c3\u00b5ista. Ann Ideoni avamonoloog annab ilusti k\u00c3\u00a4tte edasise suuna: irooniline, jah, rahvuslikku egoismi pilav, jah, ehteestlaslikult \u00c3\u00b5el, jah, aga samas ka muhe, siiras, soe. Ehk koguni h\u00c3\u00a4mmeldunud &#8211; igat eestlast tabab mingil hetkel h\u00c3\u00a4mming, kui ta \u00c3\u00bchise rituaali k\u00c3\u00a4igus justkui korraks virgub ja love kaotab ning m\u00c3\u00a4rkab, millega kohalviibijad parajasti tegelevad.<\/p>\n<p>Rituaalid on eestluse lahutamatu osa. \u00c3\u2022igemini, ainus osa. Ei hakka viisakusest arutlema hirmu\u00c3\u00a4ratavate s\u00c3\u00b5nade nagu identiteedi ja paradigma \u00c3\u00bcle, aga suhteliselt v\u00c3\u00a4ltimatu on t\u00c3\u00b5deda, et eestlust tuleb pidevalt luua ja taasluua, muidu haihtub see \u00c3\u00a4ra nagu legendaarne Tartu vaim. Millegi olematu ja abstraktse tahkestamiseks on rituaalid lihtsalt v\u00c3\u00a4ltimatud, olgu selleks \u00c3\u00bchine laulu \u00c3\u00bc\u00c3\u00bcrgamine, sisekillud, mida ei m\u00c3\u00b5ista \u00c3\u00bckski teine rahvas &#8211; ega isegi muukeelsed eestlased &#8211; v\u00c3\u00b5i viited meie \u00c3\u00bchisele \u00c3\u00bcrgminevikule, mida \u00c3\u00bckski meist pole iial kogenud, aga mis on v\u00c3\u00a4idetavasti meil k\u00c3\u00b5igil geenides. Minulgi on kaks jalga juurdunud palusamblasse ja hing keerleb ilmasamba \u00c3\u00bcmber, minulgi heliseb rinnus tuhandeid aastaid vanu laule. Mis siis, et p\u00c3\u00a4rilusliini pidi l\u00c3\u00a4hevad mul verenired muuhulgas L\u00c3\u00a4tti ja Ukrainasse, aga puhas eestlane olen minagi.<\/p>\n<p>Selles m\u00c3\u00b5ttes on eestlus natuke nagu kristlus, et seda saab levitada ja kuulutada hea s\u00c3\u00b5numina, k\u00c3\u00a4ed joovastusest \u00c3\u00b5hus, suu laulmas Kukerpillide viise. Must leib on meie sakrament ja m\u00c3\u00b5du muutub meie suus magusaks meenutuseks vanast heast ajast, kui kiilanev Lembitu m\u00c3\u00bcras vapralt immigrantidega.<\/p>\n<p>Seda t\u00c3\u00a4htsam on r\u00c3\u00b5hutada, kui pieteeditundeliselt ja ettevaatlikult on TUT laveerinud (regionaal)poliitiliste ja rahvuslike karide vahel. &#8220;Praktiline Eesti ajalugu&#8221; on \u00c3\u00bchelt poolt eestlust leebelt t\u00c3\u00b6gav ja togiv, teiselt poolt seda v\u00c3\u00a4lja joonistav ja m\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4ratlev. Sest, nagu juba \u00c3\u00b6eldud, eestlust on vaja lakkamatult m\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4ratleda, ainult see seda elus hoiabki. On ju r\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4gitud sellest, kuidas ugri \u00c5\u00a1amaanid kaasavad oma rituaalidesse nii esivanemate luid, tsaariaegseid m\u00c3\u00bcnte kui N\u00c3\u00b5ukogude sineli n\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6pe &#8211; peaasi, et oleks v\u00c3\u00a4gi sees. TUT teab seda ja seep\u00c3\u00a4rast polegi see kamamaitseline, peenelt lustilik ja kirgline naljam\u00c3\u00a4ng mitte hale paroodia ega \u00c3\u00b5el ja k\u00c3\u00b5le anal\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcs, vaid \u00c3\u00bcrgselt soe \u00c3\u00bchine rituaal. Ei ole juhuslik, et esietendusel t\u00c3\u00b5usid k\u00c3\u00b5ik p\u00c3\u00bcsti ega lubanud n\u00c3\u00a4itlejaid lavalt \u00c3\u00a4ra enne, kui Odd Hugo abiga sai musikaalne trupp esitada veel kaks lisalugu. Me viskame k\u00c3\u00a4si \u00c3\u00b5hku ja h\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcame &#8220;jee&#8221;, just nagu me ei hooliks &#8211; sest me hoolime.<\/p>\n<p>J\u00c3\u00a4rjekordne helmes, mille TUT l\u00c3\u00bckib ritta oma arvukate natsionaalfilosoofiliste lavastuste k\u00c3\u00b5rvale. Mina ei tea, kuidas eestlust m\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4ratleda, aga TUT annab ikka v\u00c3\u00a4ga k\u00c3\u00b5va panuse selleks. V\u00c3\u00b5ib-olla polegi tulevikus rohkem vaja kui lasta potentsiaalsetele Eesti kodanikele l\u00c3\u00b5imumistundides DVD-sid TUTi lavastustest.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tartu Uus Teater on ilmselgelt v\u00c3\u00b5tnud oma missiooniks eestluse lihakeha lahkamise, et leida seda pelglikku hingekest, kohavaimu. Ent kui l\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4nemaine l\u00c3\u00a4henemine suhtuks sellesse \u00c3\u00bclesandesse kirgliku ja kirurgilise sekkumisena, on TUT-i t\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6meetod m\u00c3\u00a4rksa ugrilikum. Kui saksad maarahva aju l\u00c3\u00b5iguks, m\u00c3\u00b5istmaks selle metsiku ja juhmi orjarahva olemust, n\u00c3\u00bcsiks nad skalpelliga otse sisse, et pingsalt silmitseda ja ratsionaalselt [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[],"class_list":["post-1360","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-teater"],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1360","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1360"}],"version-history":[{"count":5,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1360\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1370,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1360\/revisions\/1370"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1360"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1360"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1360"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}