Valmiva du\u00c5\u00a1iruumi p\u00c3\u00b5rand on kaetud tillukeste mustade kivikestega. Abikaasa asetas neid sinna piinliku hoolega ja \u00c3\u00bchekaupa, s\u00c3\u00a4ttides ja kallutades, et moodustuks m\u00c3\u00b5tteline lehter. Kui segu on paar p\u00c3\u00a4eva kuivanud, asun ma kive puhastama. Kastan pintslit vette ja tupsutan ettevaatlikult segutriipe, mis katavad varem plekituid musti kivikesi. Kui triip on pintslile alistumiseks liiga paks, t\u00c3\u00b5mban terava noa abil \u00c3\u00bclimalt hoolikalt selle kihte maha ja tupsutan j\u00c3\u00a4lle. Puhan zen. M\u00c3\u00b5tisklen tegevuse k\u00c3\u00a4igus selle \u00c3\u00bcle, kuidas korraldada oma teise luulekogu esitlust. Ja siis taipan j\u00c3\u00a4rsku, et t\u00c3\u00a4pselt samamoodi k\u00c3\u00a4itusid tuhandete aastate eest hiina poeedid, kes p\u00c3\u00b5genesid sadade riikide ja riigikeste omavaheliste s\u00c3\u00b5dade ja j\u00c3\u00b5hkruste eest kuhugi maamajja, kus nad siis keskendusid pintsliga maalitud kalligraafiale v\u00c3\u00b5i abstraktsetele m\u00c3\u00b5tetele. Kivikeste tupsutamine ja kiviaia hooldamine – mis vahet seal on? Vandliluust torni asendab v\u00c3\u00b5ib-olla mustadest kividest mosaiik, aga p\u00c3\u00b5him\u00c3\u00b5te on ju sama. Endal k\u00c3\u00b5rvad kumisevad raevust Heideggeride ja \u00c5\u00bdi\u00c5\u00beekite \u00c3\u00bcle, aga tema hoiab suu kinni ja pintseldab kive.<\/p>\n
Abstraktsed m\u00c3\u00b5tted ja k\u00c3\u00a4sit\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6 on toredad, kuni need ei aita summutada m\u00c3\u00b6llavat v\u00c3\u00a4lisilma, mis kriiskab iga meele otsas ega lase ajul rahus eskapismi harrastada. Puhtjuhuslikult l\u00c3\u00b5petasin hiljuti “Klaasp\u00c3\u00a4rlim\u00c3\u00a4ngu” lugemise, irooniaannus on peaaegu tappev. Hea, et j\u00c3\u00a4rgmisena ei sattunud k\u00c3\u00a4tte Heinz H\u00c3\u00bcpokriitiku kuulsat teost “Solipsism ja sina: kuidas kramplikult t\u00c3\u00a4helepanu k\u00c3\u00b5rvale juhtida, et mitte reaalsete probleemidega tegeleda”. \u00c3\u0153ksk\u00c3\u00b5ik, kui mitu raamatut meie kaunil konsumerismiajastul \u00c3\u00a4ra tarbida, pilt akna taga ei l\u00c3\u00a4he kuhugi. Ja kardinate ette t\u00c3\u00b5mbamine ei aita, sest mingi kiusatuse ajel l\u00c3\u00a4hed l\u00c3\u00b5puks ikkagi internetti ja seal on palju suurem oht n\u00c3\u00a4ha, mis maailmas toimub. V\u00c3\u00b5ib ju panna k\u00c3\u00a4ed k\u00c3\u00b5rvadele ja karjuda “lalalaa”, aga h\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4lepaelad v\u00c3\u00a4sivad. J\u00c3\u00b5ud raugeb.<\/p>\n
Erinevalt sellest, mida teatav v\u00c3\u00a4ep\u00c3\u00b5hine maailmavaade \u00c3\u00b5petab, ei tundu mulle, et inimese tahe k\u00c3\u00a4ib k\u00c3\u00b5igest \u00c3\u00bcle. Et piisava vaimse pingutusega saab maailma endale meelep\u00c3\u00a4raseks muuta. Senine elukogemus on n\u00c3\u00a4idanud n\u00c3\u00a4puga pigem taoistlikuma suhtumise poole: v\u00c3\u00b5imsa j\u00c3\u00b5e keskele sattudes on t\u00c3\u00b5husam voolule j\u00c3\u00a4rele anda kui silmad sulgeda ja korrata “Ma ei ole j\u00c3\u00b5es, ma ei ole j\u00c3\u00b5es”. Esimene variant on niisiis minnalaskmine (kuigi mitte veel kaasa kisamine), selline teadlik tegevusetus. Teine variant on eskapistlik sissepoole p\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6rdumine, v\u00c3\u00a4lisilma eiramine. On muidugi ka kolmas variant: rabeleda, ujuda ja v\u00c3\u00b5idelda – lugeja eeldatavasti aimab, et kui \u00c3\u00bches teljeotsas on proaktiivsed, ekstrovertlikud v\u00c3\u00b5itlejad, siis mina istun kusagil seal teises teljeotsas. Minust on sama palju v\u00c3\u00b5itlejat kui Josef Knechtist. Niisiis, meie kahekesi mediteerime selle kurja maailma \u00c3\u00bcle ja loodame k\u00c3\u00b5igest hingest, et t\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcrida saab ka \u00c3\u00b5petlike s\u00c3\u00b5nade ja empaatia abil. Et vaheda t\u00c3\u00a4helepanekuga l\u00c3\u00b5ikab sama h\u00c3\u00a4sti kui muskliga ja et k\u00c3\u00a4ratseva, inimn\u00c3\u00a4oga Browni liikumise suunamiseks pole vaja muud kui ruuporit. <\/p>\n
Ainult et m\u00c3\u00b5lema hulpimisversiooni puhul lendad l\u00c3\u00b5puks \u00c3\u00bcle kose\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4re alla, kuigi esimese variandi puhul sa v\u00c3\u00a4hemalt n\u00c3\u00a4ed seda ette. Ehkki niimoodi s\u00c3\u00b5nastades polegi kindel, kumb on elu\u00c3\u00b5nnele m\u00c3\u00b5eldes kohasem, kas j\u00c3\u00b5uetust hirmust p\u00c3\u00a4ranisilmi kuristikku s\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6sta v\u00c3\u00b5i kinnisilmi ja rahulolevalt omaette \u00c3\u00bcmisedes \u00c3\u00bchel hetkel end t\u00c3\u00bchjusest avastada. V\u00c3\u00b5ib-olla on eskapismil siiski oma v\u00c3\u00b5lu, m\u00c3\u00b5tles ta ja silus hoolikalt pintsliga kuivanud triipu. Valmiva du\u00c5\u00a1iruumi p\u00c3\u00b5rand on kaetud tillukeste mustade kivikestega. Abikaasa asetas neid sinna piinliku hoolega ja \u00c3\u00bchekaupa, s\u00c3\u00a4ttides ja kallutades, et moodustuks m\u00c3\u00b5tteline lehter. Kui segu on paar p\u00c3\u00a4eva kuivanud, asun ma kive puhastama. Kastan pintslit vette ja tupsutan ettevaatlikult segutriipe, mis katavad varem plekituid musti kivikesi. Kui triip on pintslile alistumiseks liiga paks, t\u00c3\u00b5mban terava […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[13],"tags":[],"class_list":["post-1342","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-poliitika"],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1342","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1342"}],"version-history":[{"count":5,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1342\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1355,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1342\/revisions\/1355"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1342"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1342"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1342"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
\n“Et oled siis samasugune \u00c3\u00bcksluine kivike tardunud massis?” k\u00c3\u00bcsis \u00c3\u00bcks h\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4l magusalt.
\n“Vait, S\u00c3\u00bcmbolism!” k\u00c3\u00a4ratas ta. “V\u00c3\u00a4hemalt on mul pealispind puhas.”
\n“Ka siis, kui sinna sajab peale teiste soppa?”
\nHambaid kokku surudes j\u00c3\u00a4tkas ta pintsliga tupsutamist. Zen, m\u00c3\u00b5tle zenile, \u00c3\u00a4ra m\u00c3\u00b5tle millelegi muule kui zenile.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"