{"id":1282,"date":"2015-09-25T12:51:46","date_gmt":"2015-09-25T09:51:46","guid":{"rendered":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/?p=1282"},"modified":"2015-09-25T12:51:46","modified_gmt":"2015-09-25T09:51:46","slug":"elu-voimalikkusest-sundasendis-isuri-eepos-ja-roukli","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/?p=1282","title":{"rendered":"Elu v\u00c3\u00b5imalikkusest sundasendis (“Isuri eepos” ja “Roukli”)"},"content":{"rendered":"

(Ilmus 25.09 Sirbis<\/em>)<\/p>\n

P\u00c3\u00a4ike t\u00c3\u00b5useb. \u00e2\u20ac\u017eKus tegevus aset leiab?\u00e2\u20ac\u0153 k\u00c3\u00bcsib tehnikat \u00c3\u00bcles s\u00c3\u00a4ttiv kaameramees uniselt Hendrik Kaljuj\u00c3\u00a4rvelt. \u00e2\u20ac\u017eLaval,\u00e2\u20ac\u0153 vastab Hendrik pahuralt. Nii see on: igal hommikul t\u00c3\u00b5useb maa kohale p\u00c3\u00a4ike ja satub tunnistajaks m\u00c3\u00b5nele (kurb)m\u00c3\u00a4ngule, mis on siin aset leidnud sellest hetkest, kui m\u00c3\u00b5nele neljajalgsele tuli p\u00c3\u00a4he ootamatu m\u00c3\u00b5te t\u00c3\u00b5usta tagajalgele. All the world’s a stage<\/em>, eks ole. Inimesed s\u00c3\u00bcnnivad ja surevad, vahel ka vastupidi, maad m\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6da aga lainetavad katk ja taud, p\u00c3\u00bchkides kord itta, kord l\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4nde.
\nTehniliselt ei ole vahet, kas taudide eest on metsa peitu pugenud rahvakild v\u00c3\u00b5i dekameronlik kamp intellektuaale, \u00c3\u00bcmber m\u00c3\u00a4ssab \u00c3\u00bc\u00c3\u00bcratu maru, millest peitujad saavad aimu vaid \u00c3\u00bcksikute k\u00c3\u00a4rgatuste, uminate v\u00c3\u00b5i kusagilt vaikides saabunud, verega kaetud k\u00c3\u00bclaliste kaudu. Pea kohal kriisates m\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6da kihutanud s\u00c3\u00b5da ja puude taga varitsev v\u00c3\u00b5im r\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6vivad \u00c3\u00bckshaaval pelutajad \u00c3\u00a4ra ning viimaks ei j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4 alles muud kui mets. Siis kordub k\u00c3\u00b5ik j\u00c3\u00a4lle.
\nUgrilastel on hirmuga toimetulekuks alati \u00c3\u00bcks ja sama taktika. Mets kaitseb, mets hoiab. Jacques Le Goff on muu hulgas osutanud, et l\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4neeurooplastele on mets hirmutav, pime ja s\u00c3\u00bcnge paik, kus elavad kollid ja r\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6vlid. Prints Johni ajal reisisid m\u00c3\u00b5istlikud inimesed metsast kauge kaarega m\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6da, isegi veel Stendhal avaldas imestust, et tema tegelane riskib otseteega l\u00c3\u00a4bi laane. Ugrilased seevastu pagevad esimese ohum\u00c3\u00a4rgi korral ikka kuuse alla ja ootavad, kuni m\u00c3\u00bcra vaibub. See on suurep\u00c3\u00a4rane taktika, mis toimib t\u00c3\u00a4pselt seni, kuni on v\u00c3\u00b5imalik tsivilisatsioon \u00e2\u20ac\u017e\u00c3\u00bcle oodata\u00e2\u20ac\u0153. Ainult et viimasel on totter komme imbuda l\u00c3\u00b5puks \u00c3\u00bcmber nende v\u00c3\u00a4hekeste saarekeste, mida p\u00c3\u00a4ris otse alistada ei j\u00c3\u00b5ua, ning kunagi katkeb iga piiratava kannatus ja ta v\u00c3\u00b5tab v\u00c3\u00a4lisilmaga \u00c3\u00bchendust. Taud \u00e2\u20ac\u201c v\u00c3\u00b5i tsivilisatsioon, kui soovite \u00e2\u20ac\u201c on nagu l\u00c3\u00b5pmatu kannatusega \u00c3\u00b5pilane, kes \u00c3\u00b5petaja onni k\u00c3\u00b5rval ootab. \u00c3\u0153hel p\u00c3\u00a4eval murrab uudishimu ka parimad ja esimesed vuntsikarvad ilmuvad v\u00c3\u00b5beledes ukseavast v\u00c3\u00a4lja.
\n\u00e2\u20ac\u017eRoukli\u00e2\u20ac\u0153 sisepagulased on tulutult trotsimas t\u00c3\u00b5demust, et ainus p\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4setee tsiviliseerimata saarekeselt on minna ussiaugu kaudu veel s\u00c3\u00bcgavamale \u00e2\u20ac\u017emetsa\u00e2\u20ac\u0153. Klammerdutakse generaatorite ja sigarettide, pigem peentesse salongidesse sobituvate intriigide k\u00c3\u00bclge, justkui aitaks seksuaalne frustratsioon v\u00c3\u00b5i maalikunsti ahervare hoida pilkast pimedust akna taga. Akent ju pole, seina pole, k\u00c3\u00b5ik see on \u00c3\u00bcks sulanud liiv v\u00c3\u00b5i m\u00c3\u00a4danev puit. Peedu eest p\u00c3\u00b5genemiseks on ainult \u00c3\u00bcks v\u00c3\u00b5imalus \u00e2\u20ac\u201c v\u00c3\u00a4ljuda manihheistlikust maailmast, kus ongi valida vaid Peedu ja mitte-Peedu vahel. Ugrilane aimab sisimas, et vahet neil valikutel pole, ometi jonnib ta m\u00c3\u00b5nikord peaaegu l\u00c3\u00b5puni v\u00c3\u00a4lja. Taipab ta seda alles siis, kui silmadesse on j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4nud k\u00c3\u00bcllastunud t\u00c3\u00bchjus nagu Mirtel Pohlal v\u00c3\u00b5i vabastav naer nagu Juhan Ulfsakil.
\nTehniliselt ei ole vahet, kuidas ugrilane saavutab \u00c3\u00bchinemise Ainulisega, t\u00c3\u00a4htis on tulemus. Isuritest j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4vad ellu ainult need, kes sulanduvad kaskedesse v\u00c3\u00b5i \u00c3\u00b5igeusku, mida nad m\u00c3\u00b5jutavad seestpoolt t\u00c3\u00a4pselt samamoodi nagu k\u00c3\u00b5ik muud vaimud, keda me kokkuleppeliselt ugrilasteks nimetame. Ugri assimileerib metsikult, kasvab l\u00c3\u00a4bi k\u00c3\u00b5igest, mida talle peale pannakse, ja vohab niipea, kui \u00c3\u00bclemv\u00c3\u00b5im selja p\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6rab. K\u00c3\u00b5ik p\u00c3\u00b5hjamaised metsad on t\u00c3\u00a4is varemeid ja rususid, rohtukasvanud teid ja hiigelprojekte, mida m\u00c3\u00b5istus \u00c3\u00bcritab meeleheitlikult peale suruda. Ugrilane saab kaotada ainult siis, kui ta v\u00c3\u00b5tab \u00c3\u00bcle binaarse m\u00c3\u00b5tlemise ja hakkab kartma Peedut, nagu Peeter Raudsepp ja Eva Klemets. V\u00c3\u00b5i siis, kui ta laseb end juurtega isuri rabast v\u00c3\u00a4lja kiskuda ja v\u00c3\u00b5\u00c3\u00b5ras mundris m\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6da maailma lohistada. J\u00c3\u00b5ud tuleb tagasi alles tuttaval pinnal, kus Jarmo Reha heidab endalt k\u00c3\u00b5ik l\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4nelikud \u00c3\u00bcrbid ja sulandub metsa, olles enne end viinaga puhastanud.
\nViin on \u00c3\u00bcks v\u00c3\u00a4heseid asju, mis \u00c3\u00bchendab ugrilast muu maailmaga. V\u00c3\u00a4ikeses, kontrollitud koguses on viin tuleleek, millega haavu k\u00c3\u00b5rvetada, seesmiselt puhastuda v\u00c3\u00b5i \u00e2\u20ac\u017eRoukli\u00e2\u20ac\u0153 kombel pihtimist alustada. See sakrament on vist ehtugrilik \u00e2\u20ac\u201c s\u00c3\u00bcmbioos Peedust ja Ainulisest, mis v\u00c3\u00b5ib ettevaatamatu k\u00c3\u00a4e korral kallutada kord \u00c3\u00bchele, kord teisele poolele. Ainult l\u00c3\u00a4binisti metsastunud ugrilane oskab hoida end tervikuna. Viin ei ole patt, sest patt ei ole ugrile omane. Madu ei ahvatle Lilithit, vabandust, Mirtelit, sest Mirtel lasi ta metsa lahti. Ise tegi. Kes see l\u00c3\u00b5i ugrilase p\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4stja risti? Ise tegi. Binaarne, peedulik patukontseptsioon j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4b ugrilasele v\u00c3\u00b5\u00c3\u00b5raks, sest miski, mis siin ilmas juhtub, ei s\u00c3\u00bcnni Tema tahtmisest. Hoopis: ise tegi. Ugrilane ise ongi maailm ja vastupidi, sestap on omamoodi \u00c3\u00b5igus neil, kes v\u00c3\u00a4idavad, et \u00e2\u20ac\u017eRouklis\u00e2\u20ac\u0153 r\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4gitakse \u00c3\u00bchtlasi ka inimese v\u00c3\u00b5itlusest siseilmaga. Jah, see pilkane pimedus on ugrilasel k\u00c3\u00bcll, sest ugrilase sees ongi k\u00c3\u00b5iksus. Kui miski otsast lahti logiseb ja esimesed puud kukkuma hakkavad, viib see l\u00c3\u00b5puks t\u00c3\u00b5esti h\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4bumiseni nagu isuritel. \u00c3\u0153ks ilmasammas teise j\u00c3\u00a4rel variseb jalalt ja l\u00c3\u00a4heb kas l\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4ne manu v\u00c3\u00b5i kukub sohu. Ja kui viimane isur langeb metsas ning keegi seda enam ei kuule? Midagi. P\u00c3\u00a4ike t\u00c3\u00b5useb homme j\u00c3\u00a4lle.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

(Ilmus 25.09 Sirbis) P\u00c3\u00a4ike t\u00c3\u00b5useb. \u00e2\u20ac\u017eKus tegevus aset leiab?\u00e2\u20ac\u0153 k\u00c3\u00bcsib tehnikat \u00c3\u00bcles s\u00c3\u00a4ttiv kaameramees uniselt Hendrik Kaljuj\u00c3\u00a4rvelt. \u00e2\u20ac\u017eLaval,\u00e2\u20ac\u0153 vastab Hendrik pahuralt. Nii see on: igal hommikul t\u00c3\u00b5useb maa kohale p\u00c3\u00a4ike ja satub tunnistajaks m\u00c3\u00b5nele (kurb)m\u00c3\u00a4ngule, mis on siin aset leidnud sellest hetkest, kui m\u00c3\u00b5nele neljajalgsele tuli p\u00c3\u00a4he ootamatu m\u00c3\u00b5te t\u00c3\u00b5usta tagajalgele. All the world’s a […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[9,14],"tags":[],"class_list":["post-1282","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-arvustus","category-teater"],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1282","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1282"}],"version-history":[{"count":1,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1282\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1283,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1282\/revisions\/1283"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1282"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1282"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1282"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}