R\u00c3\u00b5huv osa loomingust v\u00c3\u00b5iks esimese sammuna l\u00c3\u00a4bida filtri, mida v\u00c3\u00b5tavad h\u00c3\u00a4sti kokku s\u00c3\u00b5nad “ja siis?”. Ehk: kui \u00c3\u00bcldse otsustada midagi luua, peaks autor(id) vastama k\u00c3\u00bcsimusele, kas see k\u00c3\u00b5netab kedagi. On ilmselge, et “Varesele valu…” l\u00c3\u00a4bib selle filtri igasuguse vaevata – depressioon on Eestis kui mitte rahvuslik haigus, siis v\u00c3\u00a4hemalt lahutamatu osa Eesti ps\u00c3\u00bc\u00c3\u00bchikast (just nimelt Eesti, mitte eestlase ps\u00c3\u00bc\u00c3\u00bchikast, nagu osutab v\u00c3\u00a4rvikalt Robert Annuse tegelane). Seet\u00c3\u00b5ttu pole ime, et taoline lavastus s\u00c3\u00b5idab v\u00c3\u00a4ga j\u00c3\u00b5uliselt sisse enamikesse vaatajatesse ja \u00c3\u00bcsna k\u00c3\u00b5he on kuulda\/lugeda arvamusi stiilis “Ma saan t\u00c3\u00a4pselt aru, mida nad r\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4givad”. Kui sarnane lavastus r\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4giks s\u00c3\u00b5duritest ja nende posttraumaatilistest tunnetest, oleks sellist samastumist loodetavasti oluliselt v\u00c3\u00a4hem. Niisiis v\u00c3\u00b5ib \u00c3\u00bcsna imepisikese valimi p\u00c3\u00b5hjal juba \u00c3\u00b6elda, et eestilik tava hoida sisev\u00c3\u00b5itlused turvaliselt hingeuste taga hakkab murenema. Ainult erakordse empaatiah\u00c3\u00a4lbega inimesed suudaks 2015. aastal t\u00c3\u00b5simeeli v\u00c3\u00a4ita, et depressioon on mingi ameeriklaste teema v\u00c3\u00b5i et k\u00c3\u00b5ige parem rohi eluga toimetulekuks on sellest “\u00c3\u00bcle saada”.
\n<\/p>\n
See ei t\u00c3\u00a4henda, et depressiooni allikad on k\u00c3\u00b5ik \u00c3\u00bchesuguse kaaluga ja iga\u00c3\u00bcks end depressiivseks sildistanud inimene saab p\u00c3\u00a4ris t\u00c3\u00a4pselt selle sedeli kaalust aru. Ometi ongi depressiooni \u00c3\u00bcheks julmimaks omaduseks see, et k\u00c3\u00b5rvalistele suhteliselt ilms\u00c3\u00bc\u00c3\u00bctuna v\u00c3\u00b5i lausa totralt igap\u00c3\u00a4evasena tunduv mure paisub kannatajale nii \u00c3\u00bc\u00c3\u00bcratuks, et matab hinge. M\u00c3\u00b5nikord ka keha.<\/p>\n
Seda t\u00c3\u00a4htsam on anda inimestele m\u00c3\u00b5ista, et depressiivse voo v\u00c3\u00b5ib vallandada k\u00c3\u00b5ik alates v\u00c3\u00a4gistamisest v\u00c3\u00b5i ema surmast kuni s\u00c3\u00b5bra poolt tehtud totra m\u00c3\u00a4rkuse v\u00c3\u00b5i isa poolt heas usus antud soovituseni. Ja samas ei t\u00c3\u00a4henda see kohe teistpidi p\u00c3\u00b5hjuslikkust. Isa soovitus ei too tingimata kaasa depressiooni. K\u00c3\u00bcll aga annab sedasorti lavastus hea v\u00c3\u00b5imaluse m\u00c3\u00b5elda veel kord kasv\u00c3\u00b5i hetkeks enne, kui midagi teisele inimesele \u00c3\u00bctled. N\u00c3\u00a4ide: sportlane h\u00c3\u00bcppab k\u00c3\u00b5rgust. Ajab lati maha. Kolleeg v\u00c3\u00b5i treener v\u00c3\u00b5iks \u00c3\u00b6elda: “Tead, las see k\u00c3\u00b5rgus olla, sa nagunii sellest \u00c3\u00bcle ei saa.” M\u00c3\u00b5ni sportlane irvitaks ja \u00c3\u00bctleks: “Mine sa ka… Ma v\u00c3\u00a4hemalt proovisin.” Teine seisaks rabatult, l\u00c3\u00a4heks p\u00c3\u00a4rast trenni koju ja kaotaks eneseusu, l\u00c3\u00b5petades kuude kaupa j\u00c3\u00b5uetus \u00c5\u00a1okis lebava inimvarena. Seda ei tea ette, eks ole, aga s\u00c3\u00b5nastus on oluline \u00c3\u00bcksk\u00c3\u00b5ik millisel puhul.<\/p>\n
Kuid “Varesele valu…” ei unusta ka mainida, kui ohtlik v\u00c3\u00b5ib olla ameerikalik sundoptimism. Selline suu-naerab-s\u00c3\u00bcda-nutab v\u00c3\u00b5ltspositiivsus, kus inimene korrutab peaaegu kramplikult: “Pole olemas probleeme, on ainult v\u00c3\u00b5imalused, pole olemas tagasil\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6ke, on \u00c3\u00b5ppetunnid, pole olemas kaotusi, on ettevalmistused tulevasteks v\u00c3\u00b5itudeks.” M\u00c3\u00b5ned uuringud osutavad juba ebalevalt v\u00c3\u00b5imalusele, et sundpositiivsus m\u00c3\u00b5jub madalama enesehinnangu korral laastavalt. Justkui taipaks aju sisestamisest hoolimata, et sisestus on silmakirjalik totrus. Ma saan hakkama. Ma olen tubli. Ma \u00c3\u00bcletan selle k\u00c3\u00b5rguse. Ja siis latt kukub. K\u00c3\u00b5rgush\u00c3\u00bcppes on kolm katset, selle j\u00c3\u00a4rel k\u00c3\u00a4stakse tulutu \u00c3\u00bcritamine l\u00c3\u00b5petada. Elu on kahjuks halastamatum, laseb \u00c3\u00bcritada surmani. M\u00c3\u00b5nikord pole \u00c3\u00bchtegi kohtunikku, kes paneks k\u00c3\u00a4e \u00c3\u00b5lale ja \u00c3\u00bctleks vaieldamatu autoriteediga: las see olla, see polegi t\u00c3\u00a4htsaim.<\/p>\n
\u00c3\u0153sna hirmutavalt kumab lugudest l\u00c3\u00a4bi see, et kannatajatel on vanematega mingi probleem, mis haavab v\u00c3\u00b5i kustutab l\u00c3\u00a4hedust. Pole \u00c3\u00bchtegi kohtunikku ja nad h\u00c3\u00bcppavad ikka edasi ja edasi, latt aina kukub ja kurnatus suureneb. Kogu elu muutub mingiks groteskseks katseks saada \u00c3\u00bcle ja samal ajal halvab k\u00c3\u00b5iki m\u00c3\u00b5tteid teadmine, et see k\u00c3\u00b5rgus pole tingimata \u00c3\u00bcletatav v\u00c3\u00b5i ei vajagi \u00c3\u00bcletamist. Ma pean \u00c3\u00b5ppima viitele, ma pean saama isale vastuv\u00c3\u00b5etava t\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6koha, ma pean teenima \u00c3\u00a4ra ema armastuse, ma pean olema seltskonna hing, ma pean, pean – ei pea. M\u00c3\u00b5nikord ei peagi, aga pole kedagi, kes seda \u00c3\u00bctleks nii, et kannataja ka usuks. Teistel veab, neile astub k\u00c3\u00b5rvale inimene, kes armastab. Armastab ka ilma h\u00c3\u00bcppamata. Ei vaja t\u00c3\u00b5estust ega uut k\u00c3\u00b5rgust. Toetab k\u00c3\u00a4e hellalt \u00c3\u00b5lale ja \u00c3\u00bctleb: las see olla, see polegi t\u00c3\u00a4htsaim. Lohutav oli n\u00c3\u00a4ha, et m\u00c3\u00b5ne juhtumi puhul see leidis l\u00c3\u00b5puks aset. “Varesele valu…” tugevuseks on aga ka see, et l\u00c3\u00b5puks ei l\u00c3\u00a4he alati k\u00c3\u00b5ik h\u00c3\u00a4sti. Igas loos ei l\u00c3\u00a4he. Sest p\u00c3\u00a4riselt ka ei l\u00c3\u00a4he. Kui depressioonil oleks mugav l\u00c3\u00b5pplahendus, poleks depressiooni.<\/p>\n
Enesetapuni j\u00c3\u00b5uavad \u00c3\u00b5nneks v\u00c3\u00a4hesed. Ometi ei t\u00c3\u00a4henda see, et tee sellesse punkti on kuidagi pisendatav lahtrisse “ei tapnud end \u00c3\u00a4ra, j\u00c3\u00a4relikult polnudki nii hull”. S\u00c3\u00b5jast naasevad ka inimesed elusalt, kildudeks l\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6dud mina-pilt aga ei lase enam elada. Depressioon k\u00c3\u00a4ib justkui tagurpidi – halvimal juhul l\u00c3\u00b5peb langemisega. Kui s\u00c3\u00b5duri puhul on posttraumaatiline stress \u00c3\u00bchiskondlikult arusaadav ja selgitatav: kokkupuude surmaga t\u00c3\u00b5i kaasa unetud \u00c3\u00b6\u00c3\u00b6d ja j\u00c3\u00b5uetuse, siis depressiooni puhul ei taha \u00c3\u00bchiskond sageli tunnistada, et unetud \u00c3\u00b6\u00c3\u00b6d ja j\u00c3\u00b5uetus v\u00c3\u00b5ib viia surmani. M\u00c3\u00b5nikord \u00c3\u00b5nneks ei l\u00c3\u00a4he, kuid sageli ei tundu see elluj\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4mise valinud kannatajatele \u00c3\u00b5nnena. Pigem j\u00c3\u00a4rjekordse l\u00c3\u00a4bikukkumise ja j\u00c3\u00b5uetuse m\u00c3\u00a4rgina.<\/p>\n
Seda, et depressiivseid kogemusi v\u00c3\u00b5i tunnuseid on paljudel, ei tohiks enam kohelda p\u00c3\u00b5rutava leiuna. See sobiks varasemate p\u00c3\u00b5lvkondade reaalsusesse, kus mehed ei nuta ja naised halisevadki liiga palju. T\u00c3\u00a4nap\u00c3\u00a4eval tuleks seda teemat k\u00c3\u00a4sitleda m\u00c3\u00b5nev\u00c3\u00b5rra delikaatse ja tundliku k\u00c3\u00a4ega. Just nii, nagu seda tegi “Varesele valu…” Selle eest suur ait\u00c3\u00a4h.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
R\u00c3\u00b5huv osa loomingust v\u00c3\u00b5iks esimese sammuna l\u00c3\u00a4bida filtri, mida v\u00c3\u00b5tavad h\u00c3\u00a4sti kokku s\u00c3\u00b5nad “ja siis?”. Ehk: kui \u00c3\u00bcldse otsustada midagi luua, peaks autor(id) vastama k\u00c3\u00bcsimusele, kas see k\u00c3\u00b5netab kedagi. On ilmselge, et “Varesele valu…” l\u00c3\u00a4bib selle filtri igasuguse vaevata – depressioon on Eestis kui mitte rahvuslik haigus, siis v\u00c3\u00a4hemalt lahutamatu osa Eesti ps\u00c3\u00bc\u00c3\u00bchikast (just nimelt […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[],"class_list":["post-1270","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-teater"],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1270","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1270"}],"version-history":[{"count":4,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1270\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1274,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1270\/revisions\/1274"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1270"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1270"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1270"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}