“Ole v\u00c3\u00b5i \u00c3\u00a4ra ole” eeldab dihhotoomiat olemise ja mitteolemise vahel. See omakorda eeldab, et on olemine. M\u00c3\u00b5nikord pole see k\u00c3\u00b5ik nii kindel. Kindlustunde saavutamiseks peab k\u00c3\u00b5igepealt olema olemine, kuid selles ei saa me kindlad olla. Suurt Pauku me ise ei n\u00c3\u00a4inud, kogeme vaid tulemust, aga isegi Suur Pauk on teatav eeldus. Enne pidi keegi midagi t\u00c3\u00a4is puhuma, andma olematusele paisuva kuju.
\n<\/p>\n
“M\u00c3\u00b5nikord on k\u00c3\u00b5ik nii selge” algab monoliitse argieluga, mis laguneb katakl\u00c3\u00bcsmide j\u00c3\u00a4rel kosmoseks. “Liha luudel” algab Suure Paugu j\u00c3\u00a4relkajaga ja suits koaguleerub ajapikku lugematuteks galaktikateks, kus Anubis ja Horus jaotavad olematuse olemiseks ja mitteolemiseks. See ringm\u00c3\u00a4ng, kus T\u00c3\u00a4histatav muutub T\u00c3\u00a4histaevaks ja uuesti T\u00c3\u00a4histamiseks, ongi Moppeli ontoloogia. On to something<\/em>. V\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4r oleks \u00c3\u00b6elda, et Moppel osutab millelegi, mida inimesed reeglina ei m\u00c3\u00a4rka. V\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4r oleks ka \u00c3\u00b6elda, et Moppel valgustab midagi, mis oli seni pimeduses. Pigem torkab p\u00c3\u00a4he, et k\u00c3\u00b5ige korrektsem oleks viidata moppelliku l\u00c3\u00a4henemise puhul sellele samale suitsule, mis keerleb ja voogab etenduse alguses. Seesama olemise hall ollus, mis sarnaselt j\u00c3\u00b5kke v\u00c3\u00b5i vereringesse lisatavale v\u00c3\u00a4rvainele joonistab v\u00c3\u00a4lja hoovused ja keerised. Seesama \u00c3\u00b5hk, mida muidu ei m\u00c3\u00a4rka, kui pole just “v\u00c3\u00a4rsket \u00c3\u00b5hku”, kui pole hingamist, ilmutab end selgete keeriste ja korrastatud kaosena ainult siis, kui keegi lisab sellele suitsu. Ometi pole Moppel muutunud monoliitseks, errori esteetika s\u00c3\u00a4ilib endiselt ja ilmutab end l\u00c3\u00a4bi kulisside – kasv\u00c3\u00b5i n\u00c3\u00a4rviliselt plinkiva projektoririba n\u00c3\u00a4ol. K\u00c3\u00b5ik need l\u00c3\u00b5putu peo variatsioonid, need pauguga \u00c3\u00bcksteisesse sulanduvad permutatsioonid pole k\u00c3\u00bcll muud kui peo arhet\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcbi meeleheitlikud teisendused – l\u00c3\u00b5ppeks on siiraim ja \u00c3\u00bcrgseim just s\u00c3\u00b5natu oleng s\u00c3\u00b5bralikult uksega viipava sektsioonkapi h\u00c3\u00b5lma all -, kuid error elab neis iga\u00c3\u00bches nii v\u00c3\u00a4ltimatu ja kutsumata k\u00c3\u00bclalisena, et rahu saab inimene alles siis, kui pidu korraldatakse s\u00c3\u00bcdamest. Tahtmatult k\u00c3\u00bclastab m\u00c3\u00b5te ka Von Krahli “The Endi” (vahest ka NO99 “Suurt \u00c3\u00b5gimist”), mille leebe apokal\u00c3\u00bcptiline s\u00c3\u00b5prus nihilismist veel \u00c3\u00bche sammu edasi astunud ja puhtasse (\u00c3\u00bcks)k\u00c3\u00b5iksusesse laskunud inimeste vahel kaigub siin olematu k\u00c3\u00bclalisena, kelle olemasolu on ometi tajutav. Kui Roland Laos pihib eikellelegi, r\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4gib tema selja taga budalik varjukuju juba pigem k\u00c3\u00b5net k\u00c3\u00b5igile. Toosti inimkonna \u00c3\u00bcrgessentsile. \u00c3\u0153mbers\u00c3\u00bcnd saab l\u00c3\u00b5ppeda alles siis, kui m\u00c3\u00b5istetakse k\u00c3\u00b5ige olematust. Olgu see m\u00c3\u00b5tlemine nii kurnav ja raske kui tahes, nagu reedab Hendrik Toompere jr rod\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4nlik poos. Igasugune targutamine ja kargutamine viib v\u00c3\u00a4ltimatult omaenda ja reaalsuse t\u00c3\u00bchisuse tunnistamiseni, isegi kui see s\u00c3\u00bcnnib surmahetkel. Kord sureme k\u00c3\u00b5ik. Viimane kustutab teadvuse.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" “Ole v\u00c3\u00b5i \u00c3\u00a4ra ole” eeldab dihhotoomiat olemise ja mitteolemise vahel. See omakorda eeldab, et on olemine. M\u00c3\u00b5nikord pole see k\u00c3\u00b5ik nii kindel. Kindlustunde saavutamiseks peab k\u00c3\u00b5igepealt olema olemine, kuid selles ei saa me kindlad olla. Suurt Pauku me ise ei n\u00c3\u00a4inud, kogeme vaid tulemust, aga isegi Suur Pauk on teatav eeldus. Enne pidi keegi midagi […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[],"class_list":["post-1255","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-teater"],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1255","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1255"}],"version-history":[{"count":4,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1255\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1260,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1255\/revisions\/1260"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1255"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1255"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1255"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
\nEdasi.<\/p>\n
\nEdasi.<\/p>\n
\nEdasi.<\/p>\n