Eesti teatripadrikus on inimesi, kelle tulevasi tegemisi julgen juba praegu ette nautida. Lihtsalt seep\u00c3\u00a4rast, et kogu nende senine t\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6 on v\u00c3\u00a4ga meeldinud. Olgu selliseks n\u00c3\u00a4iteks kasv\u00c3\u00b5i Kertu Moppel. Ma tean, et induktiivne j\u00c3\u00a4reldamine on ohtlik asi ja homme ei pruugi p\u00c3\u00a4ike t\u00c3\u00b5usta, kuid kultuurivaldkonnas on seda t\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcpi loogika oluliselt ohutum kui n\u00c3\u00a4iteks poliitikas v\u00c3\u00b5i s\u00c3\u00b5jas. V\u00c3\u00b5i abielus.<\/p>\n
\u00e2\u20ac\u017eBloody Mary\u00e2\u20ac\u0153 demonstreerib ilusasti mitut t\u00c3\u00b5siasja. Esiteks, k\u00c3\u00b5rvalekaldumine normist \u00e2\u20ac\u201c kui Moppeli lavastajakeeles on \u00c3\u00bcldse midagi normeeritavat \u00e2\u20ac\u201c v\u00c3\u00b5ib olla erand, kuid igal juhul on see hea. Poleks oodanud, et Moppeli lavastuses pealtn\u00c3\u00a4ha tavap\u00c3\u00a4rase korterieluna alanud lugu ei p\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6rdugi m\u00c3\u00b5ne hetke p\u00c3\u00a4rast millekski t\u00c3\u00a4iesti teistsuguseks. Seda julgustavam on n\u00c3\u00a4ha, et kammerlik (ja t\u00c3\u00b5epoolest omamoodi vanamoodne) inimsuhete pingel p\u00c3\u00b5hinev lugu kannab kaunisti v\u00c3\u00a4lja \u00c3\u00bcle kahe tunni.<\/p>\n
Teiseks on t\u00c3\u00a4iesti v\u00c3\u00b5imalik kujutada selle suhteliselt pika monoliitse perioodi jooksul vaid nelja inimese suhtlust nii, et v\u00c3\u00a4lja joonistuvad selged ja teravad murdepunktid, t\u00c3\u00b5usud ja m\u00c3\u00b5\u00c3\u00b5nad, raskuskeseme kandumine \u00c3\u00bchelt paarilt teisele jne. Ei usu, et teen n\u00c3\u00a4itlejatele liiga, kui \u00c3\u00bctlen, et suure t\u00c3\u00bcki kiitusest peaks sellisel puhul l\u00c3\u00b5ikama lavastaja taldrikule. Sest kahtlemata on Tauraite-Laur ja Niinemets-Kartau teinud \u00c3\u00a4ra v\u00c3\u00a4ga k\u00c3\u00b5va t\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6, aga holistilise n\u00c3\u00a4gemuse ja lavastuse kui terviku t\u00c3\u00b5stab k\u00c3\u00b5rgustesse vist pigem lavastaja \u00e2\u20ac\u201c olen n\u00c3\u00a4inud m\u00c3\u00a4gede kaupa lavastusi, kus vaprad n\u00c3\u00a4itlejad r\u00c3\u00bcgavad terviku nimel endal silmad k\u00c3\u00b5\u00c3\u00b5rdi, kuid lavastaja olematus v\u00c3\u00b5i k\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcndimatus haigutab iga stseeni tagant vastu nagu kuristik.<\/p>\n
Kolmandaks on j\u00c3\u00a4rjekordne t\u00c3\u00b5estus sellele, et Moppel on \u00e2\u20ac\u201c \u00c3\u00bctleme parema puudumisel \u00e2\u20ac\u201c filosoofilise teatri esindaja. Sobides seel\u00c3\u00a4bi Krahli keskkonda nagu \u00c5\u00beilett silmaauku. Moppeli eksistentsialism ei v\u00c3\u00a4ljendu p\u00c3\u00a4ris labases hea-et-veel-powerpointi-v\u00c3\u00a4lja-ei-v\u00c3\u00b5ta didaktikas ja loengutes \u00e2\u20ac\u201c kuigi Niinemetsa monoloog s\u00c3\u00b5idab m\u00c3\u00b5nes kurvis juba \u00c3\u00bcsna \u00c3\u00a4\u00c3\u00a4re l\u00c3\u00a4hedale \u00e2\u20ac\u201c ning pigem imbub l\u00c3\u00a4bi igast steenist, m\u00c3\u00b5judes eriti h\u00c3\u00b5rguna hetkedes, kus inimesed arutlevad kardinate \u00c3\u00bcle, joovad p\u00c3\u00a4kapikuga v\u00c3\u00b5i tajuvad seda iiveldust, mis tabab kohutaval \u00c3\u00a4ratundmise momendil timukat, kui ta taipab kirvest hoides, et ei t\u00c3\u00a4ida l\u00c3\u00b5ppeks kellegi muu kui iseenda k\u00c3\u00a4sku. Moppeli inimesed kipuvad alati olema ainult inimesed v\u00c3\u00a4ikese t\u00c3\u00a4hega, harva arenevad nad Inimesteks. Pigem murrab neid mingil hetkel jalust see kosmilise teadvuse tulek, k\u00c3\u00b5iksuse \u00c3\u00b5\u00c3\u00b5vastav tajumine kasv\u00c3\u00b5i \u00c3\u00bche murdosa jooksul, mis raputab neid l\u00c3\u00a4bi luu ja vaimu ning j\u00c3\u00a4tab etenduse l\u00c3\u00b5ppedes abitult universumisse tuikuma. Isegi see pealtn\u00c3\u00a4ha \u00c3\u00bcbermensch<\/em>, kellele esmalt oleks justkui antud side k\u00c3\u00b5rgema loogikaga, osutub l\u00c3\u00b5puks ikka pelgalt inimeseks, keda hoiab kokku varisemast vaid mingi kramplik ideaal, mingi jonnakas usk siirusesse v\u00c3\u00b5i armastusse v\u00c3\u00b5i ehtsusesse. Moppeli lavastuste k\u00c3\u00b5ige kaugemale arenenud eluvormid on nagu nihilistid Coenide \u00e2\u20ac\u017eSuures Lebowskis\u00e2\u20ac\u0153, kelle pealtn\u00c3\u00a4ha arutu ja sadistlik tegutsemine on lihtsalt meeleheitlik katse leida siin maailmas siiski mingit pidepunkti, mingit kaljut keset halastamatult voogavat k\u00c3\u00b5iksust.<\/p>\n Seda ahastavat katset tulebki m\u00c3\u00b5ista empaatiliselt, see on omamoodi religioon, kark. N\u00c3\u00b5rkusehood, mis tabavad aeg-ajalt muidu laitmatult kontrolli all olevat ja olukorda kontrollivat Niinemetsa v\u00c3\u00b5i Kartaud, lihtsalt osutavad protsessi l\u00c3\u00b5petamatusele, teekond \u00c3\u00bcbermensch<\/em>‘i poole veel kestab. Paaniline \u00c3\u00a4ng l\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6b vahetevahel fassaadist l\u00c3\u00a4bi.<\/p>\n Ja laval vastust sellele ei ole ega saagi olla. Vastus kui selline tuleb leida igal inimesel ise, sest selle vorm v\u00c3\u00b5ib olla ettearvamatu, olgu tegemist kasv\u00c3\u00b5i liigsete s\u00c3\u00b5rmedega. Olen alati leidnud, et formalism ja vormi tagaajamine ongi \u00c3\u00bcks m\u00c3\u00b5ttetu asi \u00e2\u20ac\u201c vorm on sisu konteiner. Kui seal j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4b midagi ette, tuleb see maha raiuda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Eesti teatripadrikus on inimesi, kelle tulevasi tegemisi julgen juba praegu ette nautida. Lihtsalt seep\u00c3\u00a4rast, et kogu nende senine t\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6 on v\u00c3\u00a4ga meeldinud. Olgu selliseks n\u00c3\u00a4iteks kasv\u00c3\u00b5i Kertu Moppel. Ma tean, et induktiivne j\u00c3\u00a4reldamine on ohtlik asi ja homme ei pruugi p\u00c3\u00a4ike t\u00c3\u00b5usta, kuid kultuurivaldkonnas on seda t\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcpi loogika oluliselt ohutum kui n\u00c3\u00a4iteks poliitikas v\u00c3\u00b5i s\u00c3\u00b5jas. […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[],"class_list":["post-1250","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-teater"],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1250","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1250"}],"version-history":[{"count":3,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1250\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1253,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1250\/revisions\/1253"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1250"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1250"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/mpulver.offline.ee\/wordpress\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1250"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}